Süvendustöödele pandi punkt

Augustis alanud süvendus­tööd mandri ja Hiiumaa vahelisel laevateel asuvas Rukki kanalis lõppesid reedel tööde vastuvõtu­akti allkirjastamisega.  “Süvendustööd lõppesid juba varem, kuid enne tööde vastuvõtmist tuli seal veel sügavused üle mõõdistada,” selgitas transpordiameti esindaja Erki Varma. 

Rukki kanali hooldus­süvendustööd imurlaevaga Vlieree algasid 17. augustil ja setete eemaldamine kestis kuni 26. augustini. Kanalist võetud pinnas kaadati Vormsi lõuna kaadamisalale, mis asub Rukki kanalist u 6 kilomeetrit loodes. Seejärel kontrollisid tuukrid kanali üle, et leida kanalist võimalikud kivid ja need eemaldada.

“Pärast esimest süvenduse­järgset mõõdistust käisid tuukrid üle vaatamas kahte kohta, kus oli kahtlus, et on kivi,” rääkis ameti laevateede osakonna juhtivspetsialist Maarius Utso. “Ühe suurema kivi nad ka eemaldasid. Pärast seda tehti uus mõõdistus ning edastati andmed transpordiametile kooskõlastamiseks.” Need tööd kestsid kuni 12. septembrini. 

Esimene hooldussüvendus tehti Rukki kanalis skandaalsel 2018. aastal, kui Hiiumaa liini parvlaeval tuli madala vee tõttu sõita Heltermaa sadamast Virtsu sadamasse.

Kolmas hooldus

Seejärel lisati regulaarseks hooldussüvenduseks vajalik raha riigieelarvesse ja järgmine puhastus tehti Rukki kanalis juba 2020. aastal, kolmas tänavu. 

Varma ütles, et uue perioodi (2023–2026) riigieelarve strateegiat ei ole Vabariigi Valitsus veel kinnitanud, aga transpordiamet on sellesse esitanud taotluse Rukki kanali hooldussüvendustöödeks. Ameti andmetel on aasta aastalt vähenenud teisaldatava pinnase maht ja veidi ka tööde maksumus. 

Täpselt ei ole võimalik öelda, kui palju pinnast nõutud sügavuse, minimaalselt 5,2 meetrit, saavutamiseks teisaldada on vaja olnud. Maarius Utso selgitas, et teada on geomeetriline maht ehk projekteeritud kanali mõõte ületav maht, kuid sellele lisandub süvendusvaru, mille täpne hindamine on keeruline. 

Süvendamise geomeetriline maht oli sel aastal 1300 m³, kaks aastat varem 1500 m³ ja neli aastat tagasi 1900 m³. “Seega võib öelda, et pinnast settib kanali põhja ühtlase tempoga,” kommenteeris Utso.

Kogukulu 1,4 miljonit

Hooldussüvendustööde maksumus kujuneb vastavalt riigihanke tulemusele. Ka sõltub maksumus sellest, millist süvendustööde tehnikat kasutatakse ning sellest omakorda töödeks kuluv aeg. Kõik kolm hanget on võitnud Insenerehituse AS. Esimesel aastal tegi töö ära Taani lipu all sõitev süvenduslaev Margrethe Fighter, järgmistel kahel imurlaev Vlieree. 

Kui 2018 kulus töödeks 650 000 eurot, siis 2020. aastal 379 000 eurot ja tänavu 400 000 eurot, kõigi kolme summa puhul lisandus käibemaks.

Tänavuses riigieelarve eelnõus oli Rukki kanali süvendamiseks ette nähtud

333 000 eurot, ülejäänud summa leidis Transpordiamet omavahenditest. Kolme aastaga on kanali puhastamiseks kulunud üle 1,4 miljoni euro. Ühe kantmeetri muda ja setete kanalist teisaldamiseks kulub seega 250–500 eurot.

Kulukamaks teeb töö ka see, et kanalit tuleb süvendada öisel ajal, et see ei häiriks parvlaevaliiklust. “Kuna töid saab teha ainult parvlaevaliikluse graafikuvälisel ajal ehk öösel, siis on töödeks ettenähtud ajavahemik ööpäevas väga väike, mis omakorda viib tööde maksumuse kõrgeks,” selgitas Utso.

30 lisasentimeetrit

Rukkirahu ehk Rukki kanal on 2,5 kilomeetri pikkune lääne-idasuunaline kanal Rohuküla sadama lähedal, Rukkirahu saarest põhja pool. 

Enne süvendust mõõdistas kanalit transpordiamet, süvenduse ajal ehk iga päev enne parvlaevaliikluse algust ja samuti pärast süvendust mõõdistas OÜ Meremõõdukeskus.

Juulis tehtud hüdrograafilise mõõdistuse järgi oli kanalis väikseim sügavus 4,9 meetrit. Hooldussüvenduse järel on tagatud selle minimaalne sügavus 5,2 meetrit Amsterdami nulli suhtes. Sellise sügavusega kanalis saavad laevad Tiiu ja Leiger sõita veetasemega kuni 60 sentimeetrit alla keskmise enne, kui peavad piirama autode arvu. Rukki kanalit on ka varem süvendatud, kuid meri kannab sinna aja jooksul taas liiva ja muda, mis madala veeseisu korral hakkab laevaliiklust häirima.

Artikkel on ilmunud Hiiu Lehes. Autor: Harda Roosna.
Artikli avaldamist on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist Piirkonna konkurentsivõime tugevdamise meetme kaudu.