Hiiumaa parim kaubamaja asub Ristnas

Ristna Mere kaubamajast leiab toitu, riideid,  käsimüügi- ja retseptiravimeid, jalanõusid, tehnikat, peenemaid ja vähempeenemaid napse, kodukeemiat ja isegi seksilelu. Tõsi, osta ei saa sealt midagi. 

Ristna RMK külastuskeskuse ees kõrgub kollane meremärk, mille tuli vajadusel ka plingib. Nii nagu ülejäänud kaubamaja sisu, on ka märk merenodi. Peamiselt Kõpu ja Tahkuna kandist  kokku korjatud prügist sai püsiv väljapanek, mille eestvedajaks oli külastuskeskuse teabejuht Liis Soonik.

Külastuskeskuse teabetöötaja Evelyn Pähn ütleb, et tasapisi tuuakse 15 aastat vanasse kaubamajja ikka uut kraami juurde. Mõned kohalikud on lausa püsivarustajad ja pakuvad rannast leitud nodi. Evelyni sõnul ei saa nad kõike küll vastu võtta: “Me ei saa kõike mereprügi kokku koguda.” Huvitavamad ja looga asjad leiavad  koha riiulil. Näiteks oli kaubamajja tulnud üks vanem daam, kaasas rannast leitud ese, mis osutus seksileluks. Tooja sõnul oli ta enne internetist otsinud ja järgi vaadanud, et mis riistapuuga tegu on. “Nalja sai palju,” meenutab Evelyn. 

Uksest sisse on astutud ka ämbritäie sibulatega, mis Evelyni sõnul läks paraku komposti. Küll on ta ise merest leitud võrgutäiest sibulatest maitsva moosi keetnud. 

Aastate jooksul kogutud nodi on kaubamajas osakondade kaupa väljas. Söögi-joogipoolisest on ohtralt värvilisi pakendeid ja pudeleid, mõnel sisu isegi sees. Kaubamajas on heidetud nalja, et alkoholipudelitele tuleks teha sisu järgi kriips peale, siis on hiljem näha, kas mõni külastaja ka mekkinud on. 

Kaubavalik on geograafiliselt lai. Evelyn näitab üht jogurtitopsi, kus vedelik alles sees ning meenutab, kuidas keegi jaapani külastaja oli nentinud, et ka neil on sellised tooted müügil. Kaubamajas on ka näiteks USA sõjaväe kuivtoidupakid, kus muuhulgas tortillad, pisike tabasco kastme pudel ja närimiskumm. Randa on uhtunud ka päästeparvedest pärit mageveepakikesi. Evelyn teab rääkida, et neid pakke uhtus palju randa pärast “Estonia” hukku. Toiduosakonnast leiab veel pärmi, moosi, kastmeid, maitseained ja isegi jahu.
Apteegis on väljas nii erinevaid käsimüügiravimeid kui ka retseptiravimeid, mis uudishimulike eest kõrgemale lae alla tõstetud. Valikus on nii morfiin kui ka rahusti ja unerohuna tuntud diazepam. 

Jalanõud on muidugi üks levinumaid artikleid, mis rannast leida võib. Reeglina paarist ainult üks. Kaubamajas on ka mõned täispaarid, kuid need on randa unustatud. Teada on lugusid, kus randa on unustatud ka näiteks bikiine ning hoolsad nodijad on need toimetanud kaubamajja, kust omanik enda üllatuseks need avastanud.

Kaotatud eseme tagasi saamisega on seotud ka üks merekaubamaja emotsionaalsemaid lugusid: kord leiti rannast sukeldumiskell. Korralik ja kallis. Pandi kaubamajja välja ning seal ta seisis. Aasta aega hiljem astus kaubamajast juhuslikult läbi üks meesterahvas, kes kella nähes nutma puhkes. See oli tema kell, mis ta oli sukeldudes ära kaotanud. Perekonna poolt kingitud ja väga suure emotsionaalse väärtusega. Mees kirjeldas kohta, kus ta toona sukeldus ning see ühtis väga täpselt kohaga, kust kell leitud. Omanik sai oma kalli kingitusega taas kokku.

Postkontori osas on väljas nii mõnigi pudelipost, kuid neid viimasel ajal enam väga ei liigu, teab Evelyn rääkida. Igal pudelil on aga jällegi oma lugu. Näiteks ühes pudelis oli vaid kaugel Lapimaal Norra-Soome piiri ääres asuva kohviku visiitkaart. Pudelit leides oligi keskuse teabejuhil parasjagu plaan Soome reisima minna. Mõtles, et astub siis kohvikust läbi ja viib ka pudeli tagasi. Uuris internetist veidi kohviku kohta ning sai kurva uudisena teada, et pika aja jooksul, mil post teel oli, on kohvik juba jäädavalt suletud. 

Evelyn ütleb, et Mere kaubamaja tekitab justkui kahetisi tundeid: ühelt poolt on põnev ja huvitav, mida meri randa toob, teisalt aga ikkagi kurb vaadata, millise prügiga merd reostatakse. Kummalisel kombel annavad sellesse ka oma panuse keskkonnahoiu eest seisvad ametkonnad. Näiteks laine- või ilmaseiret tegevad aparaadid on pakitud kestadesse, mille materjaliks penoplast, mis üks kahjulikumaid ja kehvemini looduses lagunevaid materjale. 

Loo autor: Hiiu Leht. Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.