Kas Hiiumaal võib kohtuda karuga?

Hiiumaa jahimeeste rajakaameratesse on karu alates 2022. aasta suvest sattunud mitmekümnel korral. Esialgu arvati, et tegu on mandrilt tulnud noore isakaruga, kes territooriumi otsib ja peagi saarelt lahkub, mõistes, et siit paarilist ei leia, kuid karu on kaamerate vaatevälja ilmunud üha uuesti.

2024. aasta aprillis hakkas tulema teateid, et Hiiumaa staari staatuses karu on väga liikuv ja läbib pikki teekondi põiki üle saare, kuni mai algul jäädvustas mesikäppa kaks üksteisest kaugel asuvat rajakaamerat üsna ühel ajal. Karu ajaaknad hakkasid muutuma juba nii kitsaks, et rajakaamerate pilte analüüsinud jahimeestel tekkis kahtlus, kas pole saarel mitte kaks karu, nagu arvamus juba mõnda aega rahvasuus liikunud oli. Küll nähti teda Kapastos ja seejärel juba Kalanas.

Mullused esimesed teated karust tulid 12. aprillil, kui loom jäi esmalt pildile Emmaste kandis Harjul asuval soolakul, kus ta põtrade jaoks pandud soolakamaka posti otsast alla võttis. Kaks nädalat hiljem, 26. aprillil oli karu saare teises küljes Sigala külas. „Ma alguses arvasin, et tegemist on suure seaga, sest kes see ikka usub, et näeb saare ainukest karu enda külas,“ ütles auto ees jooksnud karu filminud Jörgen Novitski. Seda enam, et eelmisel aastal nähtigi karu peamiselt Emmaste kandis, vaid korra astus ta läbi ka Paopelt.

Kuid järgmised rajakaamerate fotod panid jahimehed juba kulmu kergitama. 4. mai hommikul tegi jahimehe rajakaamera mõmmikust pilti Poamal, mis asub Kõpu poolsaarel. 5. mail 40 minutit pärast südaööd oli karu rajakaamera pildil Kapasto kandis, mis jääb Kärdla-Käina vahele. Samal ööl vaid kaks tundi hiljem, kell 2.10 oli karu aga Kõpu poolsaarel asuva Kalana küla jahimehe rajakaamera videol. Kahe punkti vahele jääb linnulennult 40 kilomeetrit. Eesti suurulukite uurija Peep Männil ütles, et on kindlasti ülimalt ebatõenäoline, et karu läbiks kahe tunniga 40 kilomeetrit. Sellega oli tuvastatud, et saarel tegutseb lausa kaks mõmmikut.

Seda, et Hiiumaale suurem karude asurkond tekkida võiks, Männil ei usu. „Kui sinna mõni emane satub, aga tõenäoliselt on need ikkagi noored isakarud – nendel on see rändamiskihk suur ja nad võivad igale poole sattuda,“ sõnas Männil. Tõenäosus, et emane karu Hiiumaale tulla võiks, on tema sõnul üsna pisike: „Emakarud on palju paiksemad ja noortest emakarudest väga väike protsent võtab pikki rännakuid ette – kui vähegi võimalik, jäävad nad oma ema lähikonda elama.“ Seniste vaatluste põhjal tundub, et karud jagasid Hiiumaa omavahel ära, nentis Hiiumaa Jahumeeste Seltsi tegevjuht Anu Sarapuu. Kui saar mõttelise joonega diagonaalis kirdest edelasse poolitada, siis suuremat karu on nähtud saare lääneosas Kõrgessaare pool, väiksemat idaosas ja Emmastes.

„Paraku ei ole me enam kindlad, et meil on kaks karu – võib olla on, võib olla mitte,“ lausus Sarapuu. Viimati nähti väiksemat karu Salinõmme kandis ja ei saa välistada, et ta otsustas sealt mandrile või näiteks Muhusse ujuda.

Karuga looduses kohtumist pole sellest kõigest hoolimata vaja karta. Karuvaat­lusega tegelev turismiettevõtja Bert Rähni ütles, et karu ise pelgab inimesi kõige rohkem: „Karuga siiski kohtudes on mõistlik rahuliku häälega rääkida ja vaikselt taganeda.“

Artikkel ilmus ajakirjas Go Hiiumaa 2025. Tekst: Hiiu Leht, fotod: Shutterstock, erakogu.