Vaatamisväärsused: kolm puud, mida kusagil mujal ei ole

Hiiumaa on Eesti kõige metsasem maakond ja Hiiumaa teede ääres võib märgata mitmeid pruune silte, mis juhatavad vaatamisväärsuse tiitli pälvinud tähtsate puudeni. 

Eesti looduse asjatundja Tiit Leito juhatab kolme kõige erilisema puu või koosluseni, mida kindlasti Hiiumaal külastada või metsast otsida võiks.

Must lepp ehk sanglepp on Tiit Leito sõnul Hiiumaale väga omane. “Saarlastel on selline näiteks pooppuu,“ ütleb ta ja selgitab, et sanglepp armastab kasvada kohtades, kus pinnase all on liikuv vesi. “Sellepärast seda mandril nii palju polegi,“ räägib Leito. Nime on puu saanud oma tume-mustja tüve järgi. Must lepp võib kasvada kuni 130aastaseks, kuid puu juurestik on pinnalähedane ning seetõttu lükkavad tormituuled neid tihti pikali. Musta leppa võib kohata näiteks Kärdlas, Hiiumaa muuseumi Pika Maja taguse Rannapargi õpperajal. Õpperada ääristavad QR-koodid aitavad leida üles nii musta lepa kui teised tähelepanuväärsed puuliigid.

Reigi pastoraadi pöögi esitas Eesti 2023. aastal Euroopa aasta puu kandidaadiks. Selle istutas 120 aastat tagasi Reigi kiriku pastor Richard Georg von Hirschhausen oma poja Theodori sünni puhul. Tegu on hariliku pöögi punaselehelise vormiga, mida Eestis vähe kasvab. Pöök on väga heas seisundis, elujõuline ja kannab vilja. Kuivõrd mõnel aastal leiab pöögi alt ka väikeseid pöögipoegi, arvatakse, et paljude Kärdla linna aedade punaste pöökide ema sirgub just Reigis. Pastoraadis elanud Tõnu Õnnepalu on Reigi pöögist kõnelenud kui oma vanast ilusast võõramaisest sõbrast. Pastoraadi iga-aastase näitusesuve avab sel aastal 1. juulil 17. sajandi Hüti klaasikojast alguse saanud Eesti klaasikunstile pühendatud näitus. Muuhulgas toimuvad näituse ajal juulikuu teisipäeviti naislektorite loengud.

Kolmandana toob Tiit Leito välja Saarnaki pärnamäe ränga, mis on tema sõnul väga-väga huvitav puude kooslus kogu Eesti tasemel. “See on ainulaadne, üle kolmesaja aasta vana ning kasvab siin ajast, mil inimesed polnud Saarnakile veel jõudnudki,“ ütleb Tiit. Rännak rängale on juba iseenesest tervitatav, kõige suurema elamuse saab suvel kuuma ilmaga pärna õitsemise aegu. Kogu ränk sumiseb siis toimekatest mesilastest ja lõhnab mee järgi. Kui juba Saarnakile tulla, tasub teha tiir peale kogu laiule. See ongi paras päevane matk, kuna saar on 3,4 kilomeetrit pikk ja kuni 0,7 kilomeetrit lai. Loodushuvilisel igav ei hakka, sest seal näeb palju eriilmelisi kooslusi: lehtpuudele lisaks on kadastikke ja niitusid ning ka männimetsa. Saarel on loendatud 397 soontaimeliiki, sealhulgas 8 liiki käpalisi ja 34 puistaime liiki. Saarnakil tegutsevad tänapäevalgi Saarnaki-perede järeltulijad, kes lahkesti turismiteenust pakuvad – meresõitu ja ööbimist laiul.

Kuidas Saarnakile saab?

• Salinõmme ja Naistlaiu (Sarve) sadamatest viivad laidudele kohalikud kalurid
• Arne Kuli Salinõmmest – paadigalaiule.eu
• Endel Kaevats Sarvelt – FB: Endli merematkad

Hiiu Leht
Loo autor: Reet Kokovkin
Fotode autor: Toomas Kokovkin

Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.