
Taluelu teisipรคev Mihkli talumuuseumis
๐๐๐ฅ๐ฎ๐๐ฅ๐ฎ ๐ญ๐๐ข๐ฌ๐ข๐ฉรค๐๐ฏ๐๐ ๐๐ข๐ก๐ค๐ฅ๐ข ๐ญ๐๐ฅ๐ฎ๐ฆ๐ฎ๐ฎ๐ฌ๐๐ฎ๐ฆ๐ข๐ฌ ๐ฃรค๐ญ๐ค๐ฎ๐ฏ๐๐!
๐๐.๐๐ ๐๐๐ฌ๐ญ๐๐ฅ๐๐ ๐ฏ๐๐ฅ๐ฆ๐ข๐ฌ๐ญ๐๐ฆ๐ข๐ง๐
Pastelde kandmisest Hiiumaal on teateid vรคhevรตitu, kuid tundmata nad meie saarel ei ole. Sageli rรตhutatakse, et pastlaid kandsid rohkem Hiiumaa rootslased. Ja kuna 19. sajandi teiseks pooleks oli rootslasi saarel vรคheks jรครคnud, ei olnud pastlaidki enam nii palju nรคha. Kรตige kauem kasutati neid siiski Pรผhalepa kandis ja seal tehti pastlaid isegi veel 20. sajandi keerulistel sรตjajรคrgsetel aastatel. Tule vaata, kuidas kรคib pastlategu kogenud nahameistri kรคe all!
๐๐.๐๐ ๐รถ๐๐ญ๐ซ๐ข๐ข๐ค๐ซ๐๐ฎ๐๐ ๐ ๐ญ๐ซ๐ข๐ข๐ค๐ข๐ฆ๐ข๐ง๐
Kuumade sรถetรผkkidega tรคidetavad triikrauad jรตudsid talurahvani 19.-20. sajandi vahetusel. Ega pรตllule minekuks viiki polnud pรผksi sรครคrde vaja, kuid kiiresti muutuvad moevoolud 20. sajandil hakul nรตudsid ka juba pressraua alt lรคbi kรคimist.
Tule vaata, kuidas sรผtega laetud pressrauad kanga peal libisevad!
๐๐.๐๐ ๐๐ข๐ข๐ฎ ๐ง๐๐ข๐ฌ๐ ๐ฉ๐ฎ๐ฅ๐ฆ๐๐ญ๐๐ค๐ข (๐ซรผ๐ข) ๐ฏ๐๐ฅ๐ฆ๐ข๐ฌ๐ญ๐๐ฆ๐ข๐ง๐
Veel 19. sajandil kuulus Hiiumaa naiste kaasavara hulka raske, vรคidetavalt kuni 16 kilo kaaluv, paaditekk. Tekk on Eesti kultuuriloos ainulaadne, kuna teistes kihelkondades sellist tekki tehtud pole. Tule vaata mis imeasi tuli Hiiu naisel meheleminekuks valmis meisterdada. Tekile saab iga soovija รตmmelda oma riba!
๐๐.๐๐ ๐๐จ๐ก๐ฏ๐ข๐ค๐ฎ๐ญ๐๐งรค๐๐๐ฅ๐ ๐๐ซ๐ข – ๐ฉ๐ซ๐๐ง๐ง๐๐ซ๐ข๐ ๐ ๐ค๐จ๐ก๐ฏ๐ข ๐ซรถ๐ฌ๐ญ๐ข๐ฆ๐ข๐ง๐
Kohvijoomise komme talurahva seas pole just teab mis vana. Ja eks seda rohelist kohviuba rรถstimiseks jรคtkus vaid jรตukamas peredes. Kehvematel aegadel “kรตrvetati” ka vilja, sigurit, porgandi ja kes teab mida kรตike veel, et jook kohvile sarnaneks. Rรถstimiseks kasutati spetsiaalset pika varrega rรถstimispanni – prennerit. Hoolikalt pidevalt prennerit raputades ja leivaahjus kuumutades tuleb oodata kohviubade prรตksumist ja mรตnusat kohvilรตhna – siis on rรถstimine รตnnestunud!