“Metsa poole” Üllar Soonik “Kõik mu huvid on loodusega seotud”

Suundume koos RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juhi Üllar Soonikuga Vanajõe oru maalilistele radadele.

Üllar alustab matka legendiga. „Muistendi järgi olnud vanamees teel töölt koju poole, labidas õlal, istunud mättale puhkama, löönud labida maasse, jäänud ise magama. Ärgates tõmmanud labida maast, et edasi minna. Labida jäljest hakanud allikas voolama, mis tekitanud Vanajõe.“

Tegelikult on kõik palju proosalisem, teab Üllar. „18. sajandil asus Vaemla mõisa vesiveski oja peal, mis läbis ka naaberkrahvi valduseid, ning kui toimus omanike vahetus ja seni sõbralikult läbi saanute asemele asus vaenav naaber, otsustas ihne tema maadelt läbivoolava vee kasutuse eest tasu küsida. Kokkuleppele aga ei saadud. Sellest tekkinud otsus oja sirgeks kaevata ja vesi otse merre suunata. Aeg ise on uut Vanajõge voolinud looduslikuks.“

Sellest voolimistööst on saanud tõeline looduse meistriteos, jalutame lookleva jõe kaldal üles alla kulgeval rajal, vesi on saladuslikku rohekaspruuni värvi, puud ümberringi helerohelised, moodustades koos müstilise salametsa. Ümberringi on täielik vaikus, peale meie ei ole siin kedagi. See on Hiiumaa privileeg, võimalus kulgeda looduses täielikus rahus ja vaikuses.

KIVI-IMAR JA TANUSEEN

Sportlik giid jookseb mängleva kergusega ees, teda ei piira ükski piire ja rajal ta püsida ei taha, nii satume põnevatesse rajavälistesse kohtadesse, kõigil oma lugu. „Lähme käime korra siin üleval, ma näitan teile vana jõesängi ka,“ ütleb Üllar reipalt ja hüppab üle rajapiirde ning juba on ta kadunud. „Ma olen nüüd selle vana oru põhjas,“ kostab kuskilt kutsuv hääl ning hetke pärast järgneb vabandus: „Mulle kogu aeg heidetakse ette, et mul on nii pikad jalad, et ma kaon eest ära.“

Uurin, kuhu Üllar enda külalised Hiiumaal esmajoones viiks. „Kui nad enne ei ole käinud, siis on ikka kindel ring: Kõpu majakas, Tahkuna majakas, Ristna majakas, Sääre nina, Kärdla meteoriidikraatri mudelipark ja mõned rajad ka – Rebastemägi, Vanajõe org, Kassari. Aga paremate sõpradega saab ikka käidud sellistes kohtades, kus mingit rada ei ole, need on need kõige huvitavamad paigad,“ ütleb ta kavalalt.

Olgu öeldud, et ilma binoklita mees loodusesse ei lähe, sest kunagi ei tea, keda kohata võib. „No näiteks jäälindu nägin alles eelmisel nädalal, ta näeb välja nagu imeilus pärl. Euroopa naaritsat võib Vanajõel kohata, just siin aitasid Tiit Maran ja Madis Põdra Euroopa naaritsa uuele elule. See on suur edulugu, kuna see liik oli väljasuremisohus minkide ehk Ameerika naaritsate tõttu ja taastamiseks leiti olevat parimaks kohaks Eesti saared.“

SUURE TÄHEGA LOODUSEMEES

Matkateekonnal aitab Üllar märgata looduses toimuvat, turnime ringi, otsime jugapuud ja vängelt haisvat falloslikku tanuseent. Saame teada, et sõnajalaliste perekonda kuuluva kivi-imara juur on väga mõrkjas, aga järelmaitse see-eest üllatavalt magus. Ainult vilunud loodusvaatleja oskab nii lühikese ringkäigu ajal tähelepanu juhtida esmapilgul märkamatule. Kuskil on puuvõras linnupesa, jõesängis näeme pisikesi kalu, sest Vanajõgi on meri- ja jõeforelli kudejõgi, aga kuna veetase on viimasel ajal tänu põudadele nii madal, on siia jäänud noorkalad sisse. „Oktoobris-novembris kudemisajal on päris huvitav lõhide tegevust jälgida, kuidas nad endale pesaaugu teevad ja toimetavad.“

„Üks mets, mets, ja mets kogu aeg, (Mets on, mets jääb, mets olema peab) täitsa metsa poole olen,“ räägib metsamees talle omasel muhedal moel. Üllar on põline hiidlane, kes saarelt ära käinud vaid sõjaväeteenistuse ja kõrgkooli õpingute ajal. Õppis ta mida muud kui ikka metsandust! Ka abikaasa Liis jagab sama huvi ning ollakse ka kolleegid, sest Liis on aastaid olnud ametis RMK Ristna külastuskeskuses teabejuhina. Metsateemad on ka kodus peamiseks arutlusaineks.

METS KOGU OMA RIKKUSES

Loodus vaheldub hämmastava kiirusega, üleval jalutame palumännikus ning lookleval rajal allapoole laskudes avastame ennast juba laialehelises kõrges salumetsas, sekka nõmmemännikut ja ka jugapuud võib siinkandis kohata, liivapaljanditest rääkimata. „Hiiumaa on võrreldes Saaremaaga palju õrnem, see on põhimõtteliselt üks hunnik liiva, seetõttu on ka kõik loodusrajad väga tundlikud, mis omakorda paneb loodusturismile teatud piirid, maastiku taluvusuurimusega tegeleb RMK-s lausa eraldi meeskond,“ selgitab Üllar.

Rada tasub külastamist ka talvel, kui siin on Üllari sõnul imeilus. „Külma tõttu tekivad ojale imelised jääkujundid, vaid libedusega tasub olla ettevaatlik,“ manitseb ta igaks juhuks.

Mis siis on Hiiumaal elamise põhiline väärtus? „Rahu ja vaikus, toredad inimesed, aga loodus on kõige alus. Ja Vanajõe on üks eriline üksi ja omaette olemise koht, mina soovitan siin lihtsalt aja maha võtta, omas tempos kulgeda, pingil istuda ning ennast laadida,“ ütleb Üllar lõpetuseks.

Vanajõgi on jõgi Tihu maastikukaitsealal, alguse saab Tihu järvedest, Õngu rabast, suubub Mardihansu lahte.
Vanajõe orus kulgeva RMK Vanajõe oru õpperaja pikkus on ca 1 km, lühem ring 0,4 km.
Vanajõe oru loodus kinnitab, et Hiiumaal on olemas kõik – jõed, järved, mäed ja orud.

Artikkel ilmus Hiiumaa turismitrükises GO Hiiumaa 2024.