Õigeusupreester Abraham Tölpt ütleb: “Pühakoda on eelkõige palvetamise koht. Pühakoda on ka koht, kus inimene saab nõrk olla ja nõnda läbi nõrgaks olemise kõigevägevamaga koos olla. Pühakoda on koht, kus kirik toimetab salasusi – ristib, salvib, laulatab… aga saadab ka pikale igavesele teele, kuni me kohtume taas”.
Veebilehel teelistekirikud.ekn.ee kirjutab Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär Vilver Oras: “Kui soov erinevaid pühakodasid külastada on suur, siis tänapäevane palverännak Teeliste Kirikuid pidi on hea lahendus”.
Hiiumaal on 21 kirikut ja palvelat, kuhu teelisi oodatakse.
EELK Kärdla Ristija Johannese kirik valmis 1863. aastal. Raha kiriku ehitamiseks saadi korjandustest ja annetustest, seal hulgas kohalike poolt merehukust päästetud Taani laeva kapteni proualt ning Emmaste, Putkaste ja Suuremõisa mõisnikelt. Kiriku lääneseina roosaken ja väravakujuline kellatornike varjati 1929. aastal puidust kellatorniga. Maal „Jeesus õnnistab lapsi“ (Johannes Behse, 1858) pärineb vanast nö Saksa kabelist, altarimaali „Kristus ristil“ autorit pole teada. Orel pärineb kuulsast E.F. Falkeri firmast. Kirikuesisel platsil seisab mälestusmärk II maailmasõjas hukkunud hiidlastele, autor kujur Elo Liiv (2012).
Aastatel 2014-2020 Kärdla kirikut renoveeriti. Koguduse, Hiiumaa valla ja Hiiumaa Sõprade Seltsi koostöös loodi sihtasutus, mille eesmärgiks oli saada Hiiumaale hästikorrastatud pühakoda, mis teeniks ka kontserdipaigana. Koguduse ja Sihtasutuse juhatuse esimees Tiit Harjak sõnas: “Loomulikult on jumalateenistusi parem pidada soojas ruumis, eriti talvel. Küll aga on meid leidnud mitmed muusikud ja kollektiivid, kes on kuulnud meie heast saalist ja soovivad siin kontserte anda”.
Täna on kirikust saanud väga hea akustikaga kontserdipaik, kus on esinenud Eesti ja välismaa parimad solistid ja muusikakollektiivid, seal hulgas Ain Anger, RAM ja ERSO. Muusikaaastal 2023. aastal tähistasime siin Eesti süvamuusika alusepanija Rudolf Tobiase 150 sünniaastapäeva esindusliku festivaliga. Iga aasta juulis toimub maailmatasemel Homecoming festival, milles enamus kontserte on Kärdla kirikus.
Kontakt teelisele: www.dago.ee. telefon 5621 0324, 518 8201. Avatud T-L 12-15
EAÕK Hiiumaa Jumalasünnitaja Sündimise kirik Kuristel asub Taterma külas. Maakividest kirik koos kool-preestrimajaga, kus nüüd asub Kuriste Haridusselts, valmis 1890. aastal. Kiriku ehitajad olla olnud saarlased. Kollased tellised toodi kohale hobuste ja härgadega koguni Riiast. Kui 1952. aastal Hiiumaa teised õigeusukogudused suleti, jäi pühakoda Kuristel ainsana tegutsema ja siia koondati teistegi koguduste vara. Jumalakoja interjöör ja kellatorni uus kiiver sai põhjalikult renoveeritud 2011. aastaks.
Kaunis kirikus peetaks õigeusu pühade puhul jumaleteenistusi, aga järjest enam juba ka kontserte. “Mitte ainult Kuriste kirikus, vaid selle aasta Puski päeva raames, 12. augustil, on plaanis heategevuskontsert Puski Kristuse sündimise kirikus”, soovitab preester Abraham tulla kaema renoveeritavat Puski kirikut. Veel üks heategevuslik hardushetk saab toimuma 26. augustil Kuriste kirikus Allar Kaasiku eestvedamisel.
Kuriste Haridusseltsi rahvas on koolimajast teinud õdusa kooskäimise ja -tegutsemise koha, kus külalised tarvidusel öömajagi saavad. Seltsimajas ootab külalisi kohalik giid. Haridusseltsi juhatuse liige Hille Kõrva ütleb: “ Me hoiame kiriku uksed lahti ja tutvustame seltsimaja, kirikut ja piirkonna ajalugu. Tavapäraselt on kirik avatud laupäeviti, või kui keegi soovib tulla muul ajal, siis tuleb ette helistada”.
Kontakt teelisele: www.kirik-hiiumaal.ee, 509 0251. Septembri alguseni on kirik ja Kuriste Haridusseltsi maja avatud laupäeviti kl 11-16.
EELK Kassari kabel asub Kassari saarel
Ehitusaeg: ilmselt 18. sajandil, esimene suurem remont dateeritud 1801. Viimane põhjalikum renoveerimine toimus 1992–1993, mil kabel Jumalateenistuse paigaks taaspühitseti.
Kuidas ehitusjärgne hoone tollal täpselt välja nägi, ei ole teada. Samal kohal asus kabel tõenäoliselt juba 16. sajandil, kuid arvatavasti oli see puust ning sellest pole midagi säilinud. Praegune paksude müüride ja tüseda gooti stiilis torniga kabel on ainus tegutsev kivist sakraalhoone, millel on rookatus. Arhailine on ka interjöör, mida katab madal talalagi ja valgustavad väikeste ruutudega aknad.
Kabeliaeda on maetud nii mõnedki Eesti kultuuriloos tähtsad inimesed, nende hulgas Kassari mõisa kutsar Tamme Villem. Tema oli modelliks Köleri loodud Kaarli kiriku altarimaalile ”Kutsuv Kristus” ja Eesti praeguste hindade järgi ühele kalleimale maalile “Hiiu mees kirvega”.
Kümme aastat on Kassari kabelis peetud väikesi, kuid väga kõrgel muusikalisel tasemel kontserte. Kontsertide korraldaja Riho Lutter ütleb, et tema mõte oli tuua kaunisse kabelisse kaunis muusika. “Mulle on klassikaline muusika alati meeldinud. Nii nagu hea veini nautimist tuleb õppida, nii ka head muusikat tuleb õppida kuulama”, sõnab Lutter. Kabeli väiksus ja küünlavalgus loob erilise õhkkonna, mida siin esinevad maailmanimega interpreedid ka ise naudivad. Kontserdid toimuvad maist septembrini Hiiu valla ja kultuurkapitali toel, kuulajale on need tasuta. “Alati võtame vastu annetusi kabeli heaks”, ütleb Lutter.
Kontakt teelisele: kaina@dago.ee, www.dago.ee, 5305 1858
Avatud 16.06-31.08, N-L 12.00-17.00
Hiiu Leht
Loo autor: Reet Kokovkin
Foto autor: Kaja Hiis-Rinne
Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.