Kirjandusaasta lugemissoovitused

Kes seda enam täpselt mäletab, kes ja kus ja millal, aga kuna 2022 on raamatukogude ja Hiiumaa kirjanduse aasta, tekkis meil mõte panna kokku nimekiri Hiiumaaga seotud lugemissoovitustest. Ja koguni kolmes kategoorias: vihmase ilma jaoks, lastele ja nn rannalugemiseks. Eks need kate­gooriad on muidugi natuke meele­valdsed, sest kuidas teha vahet, kas lugeda raamatut rannas või toas? Võibolla võiks lahterdamist niimoodi lahti seletada, et rannaraamat peaks olema nagu kergema sisuga ja kaaluga, aga isegi see läks mõnes numbris segamini. Ja ju pidigi minema. Veelgi meelevaldsem on midagi kõigile korraga soovitada, sest mille järgi seda teha? Muidugi tuli mulle kohe meelde riiulis seisev Vaapo Vaheri “Hiiumaa kirjanduse lugu” ja sealt sai ka abi otsitud (esimene aitäh!), aga ka sealt näpuga järge ajamine poleks väga õige olnud ja pealegi on raamatus kohutavalt palju kirjutajaid ära mainitud ja kuidas neist siis valida?

Nii ma tüütasin kõiki vastutulijaid terve suve jooksul küsimusega, et mida nad teistele Hiiumaa kirjandusest lugeda soovitaksid? Tänu vastustele saan väita, et soovitused ongi hiiumaalastelt kokku korjatud (teine aitäh!!) ja nii on neil nagu suurem väärtus. Eriti tänan Hiiumaa raamatukogude rahvast (kolmas aitäh!), sest nemad teavad raamatutest kõike. Näiteks said lasteraamatud keset suve justkui otsa ja siis tuli asjatundjad appi võtta. Lõpptulemusena kõik sobivad lasteraamatud aja­lehte ei mahtunudki. Näiteks sain teada, et ka Paul-Eerik Rummo on lastele kirjutanud ja Ville Hytönen kirjutanud oma lasteraamatusse jutu Hiiumaa laiskadest mereröövlitest.

Ja palju muud oli veel, mis ei mahtunud: Ain Kalmuse raamatud jäid nagu kogemata välja, muudmoodi ma seda seletada ei oskagi, ja Jaan Krossi teab ju ometi igaüks, mis ma tema raamatutest ikka soovitan ja Ave on niikuinii meeles… Oleksin tahtnud soovitada ka Kõpu külaraamatute sarja ja Muinsuskaitse Seltsi väljaandeid ja Endel Saare raamatuid ja näiteks Esta Aksli raamatuid. Helju Petsi soovitati muidugi ka, aga neid ma ei jõudnud veel lugeda ja lugemata ei saa ju soovitada. Pent Puulaane (pseudonüüm) reigi-kõpu murrakus “Ranna Ingel” jäi ka välja, sest ei mahtunud kategooriate alla. Aga soovitaksin küll, puhas noorsooromaan. Rõõmustan, et kõik tänavu ilmunud Hiiumaad puudutavad raamatud sobisid soovita­miseks hästi. Muide, ühes septembrikuises Müürilehes jagas kunstiteadlane Aleksander Metsamärt tähelepanekuid seoses läbipõlemisega nii: “Ma tegelen elukutselt kunsti ja visuaalkultuuriga. Kuulan päevas keskmiselt kuus tundi muusikat. Ometi kirjutan südameverega alla sellele, et ilukirjandus troonib kõigi kunstide üle – kuis kohtudes sõnadesse vormitud mõttega saab valgustatud tõde: me siiski pole üksi.”

Suvi sai küll otsa, aga head lugemisilmad ju alles algavad. Pealegi vastas Kristel Üksvärav küsimusele, kas ka järgmisel suvel toimub Hiiumaa kirjandusfestival, jaatavalt. Seda ja kevadet oodates sobib hästi lugemisega (või hoopis kirjutamisega) aega parajaks teha.

Selline sai kollektsioon kirjandusaasta lugemissoovitustest:

Vihmase ilma raamatud

“Vana õpetaja meenutab”, Valter Voole, Evald Teras

“Hiiu Lossist Siberisse”, Mihkel Atsam

“Hiiu keele raamand”, koostanud Järvi Kokla

“Hiiumaa kirjanduse lugu”, Vaapo Vaher

“Hiiumaa ja hiidlased”, Elmar Vrager

“Hiiumaa koguteos”, Helgi Põllo, Toomas Kokovkin, jt

“Hiiumaa radadel”, Fred Jüssi, Kristiina Hellström

“Hiiumaa Teises maailmasõjas”, Hanno Ojalo

“Hiiu sõnaraamat”, Paul Kokla

“Loomade poolt”, Kadri Taperson

“Kuningas Ingvari haud”, Kaalu Kirme

“Nõia nimi olnud mats”, Andres Adamson

“Reigi õpetaja”, Aino Kallas

 

Lasteraamatud

“Hiiu Laste Raamand”, koostanud Lili Käär, Merike Heinsoo

“Külakooli kell”, Evi Rist

“Keteriin salaaias”, Kiiri Saar

“Kivid, tulnukad ja sekt”, Reeli Reinaus

“Koer poiss sõitis jänest”, Ott Arder

“Leigri seiklused”, Jegard Kõmmus

“Lendav kala”, Viiu-Marie Rummo

“Loodus laste moodi”, Mari Ojasaar

“Muna”, Julius Oro

“Suur maalritöö”, Ellen Niit

“Ühed loomad kõik”, Rein Saluri

“Oh sind tüdrukut”, Viiu Härm

“Viljaküla Brita memuaarid”, Kristel Salu

 

Rannaraamatud

“Anu”, Lutz Detmann

“Jänki seiklused Hiiumaal,” Douglas Wells

“Olemise mõnu”, Fred Jüssi

“Hiiu Luule Raamat”, koostanud Tiiu Heldema

“Hull hobune”, Katrin Pauts

“Igatsus”, Siiri Julge

“Minu Hiiumaa”, Mae Lender

“Minu Hiiumaa aed”, Kristiina Hellström

“Näkimadalad”, Herman Sergo

“Naljakas inimene”, Voldemar Panso

“Talvised mõõnad”, Taavi Tuulik

“Paradiis”, Tõnu Õnnepalu

“Unustatud naised”, Elmar Õun

Artikkel on ilmunud Hiis Lehe Suvelehes. Autor: Kadri Taperson.
Artikli ilmumist on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist Piirkonna konkurentsivõime tugevdamise meetme kaudu.