Midagi Hawaiilt Hiiumaale

Aerusurf ehk inglise keelest lühendatud SUP (stand up paddle – püsti aerutamine), on Hawaiilt pärinev veespordiala, mis viimastel aastatel ülemaailmselt ja ka Eestis kiiresti arenenud ning populaarsust kogunud.

Proovisin minagi selle huvitava spordiala ära ja mulle meeldis väga! Seda kindlasti ka seetõttu, et sain sõita merel, mis lisab kogemusele ekstreemsust. 

Kui esimest korda aerulauale astusin, tundsin end üpriski ärevalt, sest ma ei ole parim tasakaaluhoidja ehk esimeseks väljakutseks oli laual püsti püsida. Ma olen näinud sadu pilte, kus kaunid inimesed täiesti vankumatult ja graatsiliselt päikeseloojangu poole triivivad ja tahtsin olla üks sellest plakatipildist. Vähese harjutamise ja juhendamisega leidsin peagi oma stabiilsuse. Tunne, kui seisad vee peal ja sul pole käes midagi peale mõla, oli korraga vabastav kui ka jõudu andev.

Täpselt samamoodi iseloomustab SUP-itamist ka sotsiaalmeedias 5000 jälgijaga Tiiu-Triinu Tigas (Instagramis nordic_sup_girl), kes on aerulauaga sõitnud viis aastat ning loonud Eesti esimese aerulauaklubi. “Inimeste arusaam supitamisest on väga ühekülgne – enamik arvab, et see on vaikne kalda ääres lebotamine, aga tegelikult on aerulauaga võimalik käia eri paikades, kuhu muidu minna ei saa,” sõnab Triinu, kelle üsnagi populaarne sotsiaalmeedia konto sai loodud selleks, et näidata kohti, kuhu on aerulauaga võimalik minna. “Supitamine on hästi lai, seal on erinevad distsipliinid nagu rattasõiduski.”

Aerulauaga sõitmine annab ainulaadse võimaluse nii iseenda kui loodusega sügavamalt ühenduses olla. Üle vee liueldes ja vaateid nautides unustasin täielikult oma postermõtte SUPitamisest ning tundsin, et tegin sellest kogemusest endale täiesti uudse reaalsuse. Ranna surfiküla sobib esimeseks aerulauakogemuseks suurepäraselt, sest vesi on seal madal nii kaugele, kui silm seletab.

Tallinnast pärit Triinu sõnul on SUPitamine mitmekülgne spordiala, mille üheks märksõnaks vabadus. “See on kõige lihtsam viis minna veele ehk see on kättesaadav, vaja on vaid teadlikkust ja turvavarustust. Aerulauaga saab käia sellistel veekogudel, kuhu muidu väga ligi ei saa ning aerutada ja seigelda ringi. SUP avab sulle täiesti uues seiklustasandi. Vesi on üliteraapiline. Aerutades linnast välja kasvõi pool kilomeetrit, on juba täielik vaikus ja hoopis teine olemine ja loodusega kontakt,” nimetab ta põhjuseid, miks see ala talle nii meeldib.

SUP-i sõitmine oli mullegi treeninguks nii vaimule kui kehale. See võib tunduda rahuliku tegevusena, kuid ärge laske end petta – see nõuab ikka füüsilist pingutust, et ennast edasi lükata ja eriti veel merelainetusega! Laual balansseerimine haarab süvalihased, samal ajal kui vastu veetakistust aerutades töötavad käed, õlad ja selg.  Tiiu-Triin supitab igal aastaajal. “Talvel käiakse ikka supitamas, aga peab olema hea varustus. Talvised sõidud ei saa väga pikad olla, näiteks mitte üle kahe tunni. Ka sügisel on üliilus jõe peal käia. Võtad jõukohase istumise või seismise poosi ja midagi ekstreemset seal ei ole,” julgustab ta proovima.

Merel on alati lainetus ja Triinu sõnul saab SUPiga olla merele lähemal kui paadiga ning ta leiab, et kuna inimese keha koosneb suuresti veest, on niivõrd lähedane kontakt veekoguga neile eriliselt kasulik ja teraapiline. “Kui ma käisin peale tööd supitamas, siis see maandas väga kiiresti ja läksin stressist kahe minutiga täielikku puhkuse seisundisse,” ütleb Triinu. Merel sõitmine annab õnnehormoone ning Hiiumaal on tema sõnul mitmeid kohti, kuhu lauaga minna. Triinu lemmikute hulka kuulub Saarnaki laid, aga selleks tuleks kindlasti enne veele minekut vaadata tuulekaarti, et ikka turvaliselt maale tagasi jõuaks. Väga mõnus on tema sõnul Suureranna, aga ka Hopi järv (oht on, et uim võib vastu põhja käia). Hästi sobib ka Suursadama kant, kuid seal peab arvestama vähese laevaliiklusega. Veel soovitab Tiiu-Triin Kõrgessaare-Mudaste hoiuala ning Lehtma ja Kärdla sadamaid pikemaks tiiruks. Lained soovitab ta otsida pigem Surfiparadiisis.

Supitaja suurim vaenlane on Triinu sõnul maalt merele puhuv tuul. “See võib su märkamatult kiiresti kaldast maru kaugele viia,” hoiatab ta ja soovitab alati enne mereleminekut vaadata tuulekaarti. Rohkem kui 6 m/s tuul, ükskõik mis suunast, vajab juba suuremat supitamisoskust ja -kogemust, ütleb Tiiu-Triin. Samuti rõhutab ta, et turvarihm peab alati ümber jala olema. Kaasa soovitab võtta vett, päikesekreemi ja niiskuskindlas kotis ka telefoni. 

Kellel oma lauda pole, saab selle rentida näiteks Sõru sadamast, Kärdla sadamast, Ranna Surfikülast, või Kalana puhkekülast.

Hiiu Leht
Loo ja foto autor: Irene Kivi

Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.