Vesi ei ole külm!

Nii kinnitab Reet Kokovkin, 10-aastase talisupluskogemusega kärdlakas. Kui küsida, miks ta kunagi talisuplusega alustas, vastab ta, et sõbrad kutsusid. Miks otsustas jätkata? Sellepärast, et hakkas hea.

Reet supleb Kärdlas. Esialgu käis ta end värskendamas Otikal, ehk endises väikse purjekate paadisillaga Kärdla sadamas. Seal sai sillalt otse vette. Kui Otikas likvideeriti, liikus harrastus Hausma randa. Just tali­suplejate seltskond oli see aktivistide grupp, kes sealse ujumissilla esialgu püsti pani.

“See oli üks juunikuu päev, vesi veel liiga soe ei olnudki, kui me ühe hea inimeste hulgaga seal rinnuni vees neid esimese silla talasid merepõhja sättisime,” meenutab ta. Tervet talve seda küll kasutada ei saanud, sest plangutus võeti talveks maha, aga vähemalt oktoobrini sai vette sulpsata küll.

Enne uue Kärdla sadama tulekut aga juhtus näiteks Reeda sõbranna Vilmaga ka üks selline lugu, kus ta tuli kohapeale, tegi võimlemisharjutused ära, viskas dressid seljast ja hakkas trikoo väel vette jooksma, aga võta näpust! Vee asemel oli jää.

Nüüd on umbes kolm aastat saanud tali­suplust harrastada Kärdla sadama alal. “Kui meri ka jäätuma kipub, siis on sadama inimesed augu sisse raiunud,” kiidab Reet. Redeli ümber on pandud ka kunstmuru, nii ei ole veest välja tulles sild liiga libe. Üks hea asi on seal veel – merepäästjate konteiner, kus on soe ja saab pärast värskendavat hommiku­suplust mugavasti riideid vahetada. Seal on ka väike vihik, kuhu panna kirja oma nimi ja laual rahakassa, kuhu jätta oma panus elektrikütte eest tasumisse.

Kas peab just hommik olema? Ei pea, ütleb Reet, aga see on tema soovitus. “Pärast tulevad teised asjad peale ja suplus on päevale üks väga hea algus.”

Tal on varuks veel mõned praktilised nipid:

1. Müts pähe ja hommikumantel kaasa – tuul võib talvel väga vastik olla ja kui müts on peas, siis see annab kõvasti kindlama tunde; hommikumantel on parim sõber värskelt veest välja roninuna soojakusse joostes
2. Ujumispapud – jalad on hell koht ja esimesed, mis külma vastu protestida tahavad, papud aitavad sellest üle olla, ka on neist kasu kui merepõhi kivine
3. Ujumiskindad – tema ise ei kasuta, aga kes soovib, siis ka käte katmine aitab külmatunnet vähendada
4. Hoia sillast kinni – kes kardab sügavat vett, ei pea taliujumissillast üldse käsi lahti laskmagi, enese vees hüpitamist see kuidagi ei sega
5. Suts ja valmis – üldse pole vaja kaua olla, mõnusa surina ja energia­laksu saab ka lühikesest sutsakast
6. Võta sõber kaasa – sõbraga saad pärast arutada, kuidas läks ja mis tunne oli, kas täna oli külmem või soojem, võrrelda mütsi- ja hommikumantli moodi ning muidu ka teineteisele head tuju nakatada

Selles, et peab alustama juba augustis, ta päris veendunud ei ole. “Mina ütleks küll, et alusta siis, kui tahad! Täpselt siis, kui tunne tuleb!” Kes aga tahab tasapisi harjuda, siis just praegu on õige aeg alustada. Selleks tuleb lihtsalt ujumist mitte katki jätta, vaid jätkata.

Kus ja kuidas talisuplust harrastada?

Eks muidugi võib seda teha igal pool, isegi Lussuliival, aga parem on kindlasti seal, kus meri enamvähem kiiresti sügavaks läheb. Turvalisusküsimustes ole alati pigem üleliia ettevaatlik kui hulljulge. Looduses, inimtühjas kohas talisuplust harrastades võta kindlasti sõber kaasa. Käige vees kordamööda. Kui oled kogenud supleja ja lähed üksi, anna ikkagi kellelegi teada, et lähed nüüd vette ja seejärel ka, et tulid nüüd välja ja kõik on korras.

Sadamates

Kärdla sadama paadisillal on talisupluseks redel ja riiete vahetamiseks soe konteiner

Orjaku sadamasillal käiakse samuti end talviti aktiivselt vette kastmas. Redel asub kalabasseini ääres, kus on palju allikaid ja vesi külmuma ei kipu. Autoga saab sillale hästi lähedale, nii et pärast jahedat sulpsu saab kohe sooja autosse hüpata

Sõru sadama paadisilla redelilt võib samuti end jahedasse vette kasta, kui meri parajasti jäätunud ei ole

Looduses

Tõrvanina rand – liivapõhi ja suhteliselt kiiresti läheb sügavaks; kindlasti üks eriti mõnus loodusega ühekssaamise tunnet pakkuv talisuplus­elamus

Sarve jäätee rand – RMK telkimisala juures; autotee kaldani välja; külmemal talvel jäätub ära, aga seniks-kuniks läheb vähemalt suhteliselt kiiresti sügavaks. NB! Kindlasti papud kaasa – põhi väga kivine

Luidja rand – samuti liivapõhjaga rand, kus meri läheb suhteliselt kiiresti sügavaks

Ristna rand – kui parajasti tormi ei ole, siis suure­pärane koht, kus vesi vööni juba pärast kaht esimest sammu

Lugu on ilmunud Hiiu Lehe Suvelehes. Loo autor: Piret Eesmaa

Artiklite ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsivõime Tugevadamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.