Mesinik ütleb: mesilasi tuleb hoida

Hiiumaa mesinike sõnul on siinne mesi puhas ja päris. Kuna ümberringi puudub intensiivne põllumajandus, pole õites, millelt mesilased mett korjavad, kemikaale. Suhkrut ega kunstlikke lisandeid siin samuti ei kasutata.

Ajame “mesijuttu” Jana Tammeveskiga, kelle pereettevõtte avara valge tootmishoone asub Nõmme külas Käina lähistel. Pere lõi ettevõtte kaks aastat tagasi. Silma hakkavad LEADER sildiga uued masinad ja aparaadid. “Hiidlaste Koostöökogu toetusega soetasime mitmed vajalikud masinad, näiteks kreemja mee aparaadi. Lisaks kaanetusmasina, tigupressi, vurri, meesumba, mis aitab vaha välja sõeluda, pumba, et ei peaks käsitsi raskeid ämbreid tassima ning ka mesitarud,” näitab Jana masinaparki. Eelmisel aastal pidid nad veel raskeid ämbreid käe otsas tassima ja kärjekaanetise noaga maha lõikama.

Praegu on kasutusel üle 40 taru. “Rekordtarust saime juba sellel lühikesel mesindushooajal päris hea koguse mett, aga mesilaspered on väga erinevad ja tööd nendega üksjagu,” ütleb Jana. Tarud on väikeste gruppidena paigutatud eri paikadesse Lõuna-Hiiumaal. Selleks, et mesilased üksteist segama ei hakkaks, tuleks tarude vahele jätta 2–3 kilomeetrit.

Hooaeg algab paju ja võilillega

Meehooaeg algab tavaliselt kuskil aprillis. Esimesena tuleb paju ja võilille aeg. “Võilillemesi hakkab kiiresti kristalliseeruma, see tuleb ruttu tarust kätte saada ja ära vurritada,” selgitab Jana. “Kevadine võilillemesi on hele ja maheda maitsega, suvine metsaõite mesi on tumedam, hoopis teise moega ja selline iseloomuga mesi,” kirjeldab värske mesinik. Lisaks tehakse suiramett, mida pressitakse tigupressiga kärjest välja. Suira mõiste seletab Jana lahti kui mesilaste leiva, mida nad oma järglaste kasvatamiseks toodavad. Selleks segavad nad sinna õietolmu, mett ja erinevaid ensüüme. See on väga valgurikas ja sisaldab palju erinevaid vitamiine ning seda armastavad näiteks sportlased, kes palju energiat vajavad.

Riiulil seisvates punastes purkides on kreemjas mesi, millele lisatud külmkuivatatud marjapulbrit. Külmkuivatus võtab marjadest niiskuse välja, aga jätab vitamiinid alles. Samas annavad vaarikas, mustsõstar ja erinevad marjad meele ka mõnusa hapuka maitse. “Kreemjas mesi erinevate marjade või ingveri ja sidruniga oli talvise laada hitt,” ütleb Jana. Oma mett müüb ta kaubamärgi all DagöGold Käina ja Kärdla COOPides, muuseumides, Orjaku külamajas, Tuuletornis ja laatadel.

Järgmine eesmärk on saada mahepaberid korda, siis saaks konkureerida ka mandri meeturul. “Juba praegu on meil tegelikult kogu tootmine sisuliselt mahe, korjealad on mahedad, me ei kasuta üldse mingit keemiat, kärjepõhjad on mahedad, tarud puidust, kuumaveepesuriga puhastame ja desinfitseerime nii mesitarusid kui mesindusinventari ja seadmeid, sest mesi on ju väga kleepuv,” selgitab Jana.

Väikesel on eelis

Väikse meetootja eelis on Jana arvates see, et kliendil on mee päritolu lihtne kontrollida. “Hiljuti tehti Eestis meeanalüüs, kus selgus, et mõni võõramaine mesi meie lettidel oli lausa 90% ulatuses meelaadne toode, mis koosneb pigem suhkrust ja mingitest lisanditest,” räägib ta, kuidas soovib kunagi hakata ka külalisi vastu võtma ning lasta neil vaadata, kuidas mesi purki saab.

Üle-eelmine aasta oli Janale väga raske ja keeruline, sest kogu mesiniku tarkus tuli ühe aastaga kätte saada. Nüüd on päris mesiniku kutse olemas. Selle eest on Jana tänulik oma praktikajuhendajale Jüri Rebasele Lemmena mesindustalust. “Olen valitud ametiga väga rahul,” ütleb Jana. Mesilastega toimetamine on nagu teraapia, sest mesilaste juures peab olema rahulik ja keskendunud, muidu saab kohe nõelata. Rahustavalt mõjuvad ka mesinduse aroomid ning mesilaste sumin. 

Tootmisest veidi eemal, suurel koduõuel uhke kase all on Janal üks niiöelda VIP-taru, mille külg ja luugid käivad lahti, ning avaneb suurepärane vaade sellele, kuidas mesilinnud toimetavad ja kärje sisse mesi koguneb. Samuti saab sealt otse toru kaudu mett purki lasta. “See on rahuliku meelelaadiga Itaalia tõug, neid saab lähedalt vaadata, nad ei ärritu iga inimese liigutuse peale,” selgitab Jana. “Aga mett ei õnnestu sellest erilisest tarust väga palju saada, sest meie suvi ei ole piisavalt pikk, nii et see on rohkem mesilaste näitamise taru.”

Mesilasi tuleb hoida, ütleb Jana. Tema peres ei niideta kunagi muru väga madalaks, sest mesilased käivad ka seal korjel. Mesinikuna soovitab ta muru niita kas õhtul hilja või pilvise ilmaga, siis on mesilased tarus peidus.

Ametlikult on Hiiumaal 13 mesindusega tegelevat ettevõtet

Üks kõige erilisemaid Hiiumaa meetooteid on lavendlimesi. Lavendlitalu perenaine Birthe Liivandi ütleb, et teeb koostööd Lemmena mesindustaluga ja nii toodetakse kahte sorti mett. Üks on Eestis eksklusiivne puhas lavendliõiemesi, mida saab vaid piiratud koguses. Selleks paigutatakse üks Lemmena mesilastega taru lavendlite õitsemise ajaks põllu serva, et mesilased tooksid kogu meematerjali lavendlitelt. Rohkemate tarudega oleks toodang suurem, aga tekiks oht, et mesilased läheks korjele ka muude õite peale. Lavendlitalu mett saab osta ainult talust kohapealt Avatud Talude päeval ja lõikuspeo ajal. Teine, veidi lihtsam, kuid siiski lavendli maitsega versioon, on Lemmena talu kevadistelt värsketelt õitelt korjatud mesi, mille sisse on pistetud lavendlioksake. Seda toodetakse vastavalt nõudlusele ning see on aasta ringi e-poes saadaval.

Juba teist suve müüb Kärdla keskväljaku müügiletil oma mahemett Mahe Hansu talu. Smillide pere on mesinikud kolmandat põlve järjest. Nende 24 taru asuvad Tammela külas ja mesilased käivad korjel valge ristikuga kaetud madalas murus, mida hoiab korras lambakari. Tänavu on mesinik Urve sõnul mett vähem kui eelmisel aastal. Keskväljaku müügiletil müüb ta ära kogu oma mee. “Hiiumaa mesi on väga nõutud, sest see on põhimõtteliselt mahe – siin pole ju eriti intensiivpõllumajandust,” ütleb ta. Kogenud mesinikuna soovitab ta kindlasti liituda Eesti Mesinike Liiduga ning jagab nippi, kuidas tunda ära õige mesi. “Algul, kui mesi on veel voolav, tuleb purk järsult ümber keerata. Kui tekib mull ja see jookseb mullina lõpuni välja, siis on õige mesi.”

Mida peab tegema kui mesilane nõelab? 

Esimene asi – kohe nõel välja, sest nii kaua kui nõel on sees, pumpab see mürki edasi. Siis kohe külma jooksva vee all loputada ja külm asi peale ja kellel on allergia (võib võtta igaks juhuks ka siis, kui ei tea endal allergiat olevat), siis tabletti võtta. Esimene 10 minutit on väga valus, aga see läheb ruttu mööda. Jana ütleb, et temal enam nõelamiskohad paiste ei lähe, sest organism harjub. Mesilase nõelamise esmaabinipid on ta selgeks õpetanud ka oma lastele, sest ikka juhtub, et paljajalu murul joostes mõne mesilasega kokku põrgatakse.

Hiiu Leht
Loo ja fotode autor: Reet Kokovkin

Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.