Täna täitub unistus aastast 1989

Täna kell kuus avatakse pidulikult Kalana sadam, millest värske sadamakapten ja kohalik ettevõtja Enn Randmaa on unistanud hetkest, kui end Kalanaga sidus.

Teisipäeval käib Kalana jahisadama kail veel vilgas töö. Kopad kaevavad auke ja siluvad kruusahunnikuid, mehed laovad prügimaja aluseid kive, prügimaja ise on saabumas alles järgmisel päeval. „Eks ehitusega ole ikka nii, et kui peremees uksest sisse astub, läheb ehitaja aknast välja,“ ütleb töödel algusest peale pilku peal hoidnud ning alates jaanuarist ametisse määratud sadamakapten Enn Randmaa.

Esimene jaht saabus Kalanasse juba möödunud reedel Gotlandilt ning Randmaa jaoks tähendas see, et mõte, mida saunaõhtutel juba mitukümmend aastat veeretatud oli, sai lõpuks teoks. Selle aja sees on olnud hetki, mil tundunud, et see kunagi võimalikuks ei saa. 

Alguses oli vana sadamakai

Ühe esimese mõttekaaslasena, kellega koos sadamast unistati ja ka esimesed sammud selle tõeks saamise suunas tehti, toob Randmaa välja Endel Everti. „Ta oli veespordi huviline ja istutas ka minusse veesuusa- ja veelauapisiku,“ räägib Randmaa, kuidas meri ja meresõit talle hingelähedane on olnud. Ühel hetkel sai Evertist praeguse jahisadama krundi omanik ning nii jõuti ka esimeste sammudeni tänase päeva suunas. 

Erinevate projektirahadega tehti külaseltsiga korda vana Hiiu Kaluri aegne kalavastuvõtupunkt, kus nüüd tegutseb Kalana Äär, rajati kivikattega promenaad ning ehitati esimene kaldakindlustus. 

Eraomanikule on sadama arendamine aga väga kallis ja Randmaa sõnul ei teeni see mingeid ärilisi eesmärke, seega tekkis tegemistesse üks pikem paus. Seda enam, et paarimehe elus hakkasid puhuma uued, lõunamaisemad tuuled. Nüüdseks elab ta juba ligi kümme aastat talviti Hispaanias.

Ühel hetkel hakkas koitma uus valguskiir – tekkis võimalus taotleda Eesti-Läti ühisprojektist raha väikesadamate keti arendamiseks Eesti ja Läti rannikul nii, et ühest sadamast teise saaks ühe päeva sõiduga. 

„Kalana sobis selleks ideaalselt,“ ütleb Randmaa. Kärdlast Kalanasse on täpselt ühe päeva tee, samuti Kalanast Orjakusse. Kes vähem tahab purjetada, siis poole päeva tee on Sõrule. Ka sobis Kalana sellesse programmi, kuna Saaremaa sellel küljel korralikku jahisadamat, kus peatuda, polegi, ütleb Randmaa. Rootsist tulles on Kalana esimene sadam Eestis, kuhu jõuda.

Erasadamast vallasadamaks

Hiiumaa valla esimene samm Kalana sadama teoks saamise toetamisel oli abi Eesti-Läti programmi omaosaluse tasumisel. Kui aga Endel Evert sadama ära soovis müüa, muutus valla roll veelgi olulisemaks. Tänu tollasele omavalitsusele, kogukonna aktiivgrupile ja veel mitme asjaolu soodsale kokkulangemisele ostis vald jahisadama ära ja nii astuti järgmine oluline samm sadama valmimise suunas. „Eks eraomanikule käibki sadama pidamine üle jõu,“ räägib Randmaa. Sadamad, kus ta ise on purjetades peatunud, on üldiselt kõik olnud munitsipaalsadamad.

Siis hakkas Kalana jahisadama projekti vedama SA Hiiumaa Sadamad. Teekond sihtmärgini pole olnud sugugi sirgjooneline. Esialgse ehitushanke hinnapakkumised tulid oodatust oluliselt kõrgemad ja nii tuli plaanid üle vaadata. Lõpuks leiti sobiv lahendus ning rahastus Kala Leaderist, Est-Lat programmist ja Hiiumaa vallalt.

Täna avatakse pidulikult Kalana jahisadam, mis on oma esimeseks merendussuveks valmis. Seda, et kõik toimib, kinnitas nädalatagune esimene Gotlandilt saabunud jaht, mis juubeldades vastu võeti.

„Kui nüüd tankla ka tuleb, siis läheb elu siin kindlasti veel rohkem käima,“ usub Randmaa. Kalanast saab Hiiumaa kolmas tanklaga sadam ja täiesti esimene, kus paagid on kahepoolsed, ehk kaldalt saavad tankida ka autod.

Tulevikuunistustes on veel väike sadamahoone ning kivikattega ala matkaautodele. Need on kõik projekteeritud, kuid ootavad uusi rahastusvõimalusi. Üks, mis esialgsest projektist välja jäi, on vastaskalda kindlustus. Selles aga on Randmaa hakanud nägema hoopis uut võimalust. Kui peaks juhtuma, et jahte hakkab Kalanasse saabuma väga palju, saab sinna tekitada veel hoopis terve rea kaikohti.

Hiiu Leht
Loo autor: Piret Eesmaa

Artiklite ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.