Arteesiavesi on hea, aga kraanivesi puhtam

Kärdla arteesiakaevud on paljude hiidlaste jaoks joogivee allikas, kust mõned inimesed juba aastakümneid suurte kanistritega endale vett koju viivad. 

Kui aga tahta veel puhtamat vett, kui tuleb Aia tänava avalikust arteesiakaevust, võiks veenõud täita keskväljaku joogiveekaevust, kust voolab Kärdla veevärgi vesi.

 

Üle terve saare

Aia tänava arteesiakaevu juures võib tihti kohata vaatepilti, kuidas keegi laseb anumatesse kraanist voolavat vett. Inimesi käib seal üle saare ning paljud neist juba pikka aega. 

Näiteks Luidja trahteri Meite Möte perenaine Ene Reidma ütleb, et Kärdla arteesiakaevu vesi on hea maitse ja kvaliteediga ning tema toob arteesiakaevu vett nii endale koju, kui ka toidukoha jaoks. 

„Trahterisse sellepärast, et Luidjal on väga halva kvaliteediga vesi,“ selgitas Reidma. „Koju toon sellepärast, et Kõpus on vesi väga rauane, mis kahjustab kohvimasinat ja veekeetjat.”

Kassari elanik Tarmo Paat räägib, et käib samuti korra kuus Aia tänava kaevust vett võtmas, kuna oma kaevu vesi ei ole just maailma kõige parema kvaliteediga. Ka ei rikkuvat arteesiakaevu vesi nii kiiresti kohvimasinat. „Iga kord, kui mina sinna satun, on parkimiskohta suhteliselt raske leida,“ lisas Paat.

Mitmed Kärdla elanikud tunnistavad, et joovad küll Kärdla kraanivett, aga maale suvekoju sõites võtavad ikka arteesiakaevust vee kaasa.

 

Sama vesi 

Arteesiavee puhtust keegi aga kontrollimas ei käi. Terviseameti nõunik Kirsi Pruudel ütles, et amet võttis Aia tänava kaevust veeproovi viimati 2018. aasta kevadel ja siis vastas vesi tõesti joogivee kvaliteedinõuetele.

ASi Kärdla Veevärk juhataja Toomas Katteli sõnul on arteesiavesi tegelikult tavaline põhjavesi, kuid osal Kärdla territooriumil on see vettpidava savikihi tõttu surveline. 

„Inimeste arvamus on õige,“ ütles Kattel. Põhiline, mida inimesed veekvaliteedi puhul hindavad, ongi rauasisaldus ja lõhn. Mitmel pool Hiiumaal on põhjavee rauasisaldus väga kõrge ja filtreerimata vett pole võimalik kasutada pesemiseks ega seda juua. Arteesiaveekihis aga on rauasisaldus palju väiksem. 

Kärdla veevärgis on Katteli sõnul enamasti kasutusel samast veekihist pärit vesi, mis purskab välja ka Kärdla arteesiakaevudest. Ainus erinevus, et veevärgivett puhastatakse liivafiltri töötlusega ja vee kvaliteeti kontrollitakse pidevalt. 

„Oma kaevust võtame proove ja analüüsime kord kolme aasta jooksul,“ ütles Kattel ja kinnitas, et analüüsivastused on alati olnud head.

 

Survevett keeruline saastada

Katteli sõnul ei ole arteesiaveekaevude puhul sügavus peamine parameeter, mis vee puhtuse tagab ja tegelikult asetseb see põhjaveekiht Kärdla alal hoopis kõrgel. 

„Puurkaevu, mille staatiline veenivoo on maapinnast kõrgemal, ei ole võimalik lihtsalt saastada, selleks peaks kasutama abivahendeid,“ selgitas Kattel.

Katteli sõnul sisaldab mõni põhjavesi siiski elemente, mida ilma analüüsimata pole võimalik tajuda, aga mis on tervisele kahjulikud ja mille eemaldamine on kallis tegevus. 

„Ilmselt ei ole Eestis ühisveevärkidel kasutada sellist põhjavett, mida praktiliselt ei ole vaja töödelda ja mis vastab nõuetele,“ nentis Kattel, et Kärdla on mõnes mõttes erand. Nimelt rajati Kärdla veehaardele filtritega töötlus alles 2010. aastal, enne seda oli ühisveevärgis kasutusel töötlemata vesi.

Kärdla keskväljaku joogiveekaevu vesi on pärit aga Kärdla veevärgist. Katteli sõnul on keskväljaku kraanist tulev vesi puhtam kui Aia tänava arteesiakaevu oma.

 

Üsna Kärdla körvale kukkus 455 miljunid aastat tagasi meteuriit ja ajas pae viltu ja vesi jähi surve alla. Nüid pistvad inimesed toru maa sisse ja arteesiavesi tuleb. Aia tänaval oo vist iga öue peel oma purskkaju. Könnid mööda tänavad ja igast poold kuuled vee solinad. 

Järvi Kokla, Sirp 24.07.2020

 

Segadus vee kvaliteediga lahenes

Ametkondadevahelise segaduse tõttu olid mitmed Hiiumaa veeproovid ametlikult “mittevastavad”. 

Terviseameti joogivee kvaliteedi avalikes andmetabelites oli mõnda aega kirje, et viies paigas ei vasta Kärdla Veevärk võrkude kvaliteet nõuetele. Käina aleviku, Emmaste koolimaja, Kuri asula ühisveevärgi, Orjaku sadama ja Tohvri hooldekodu veevärgi vee kvaliteedi kohta oli tabelis märge „mittevastav“.  

Terviseameti lääne regionaalosakonna vaneminspektor Reelika Tammai sõnul oli Emmastes võetud veeproovis olnud üle lubatud piirnormi rauda ja mangaani. Samuti oli Käina aleviku veevärgis ja Kuri asula veevärgis eelmise aasta lõpus võetud veeproovides rauda üle piirnormi. Tohvri hooldekodu veevärgis ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele kloriidide sisaldus. Orjaku sadama veevärgis on probleeme raua ja fluoriidide sisaldusega. Nende näitajate ületamise korral joogivett keetma ei pea. Tammai sõnul peaks seadmete hooldusega kvaliteediprobleemid saama lahendatud. 

Hiiu Lehe päringu peale Kärdla Veevärki selgus aga, et kõik kohad peale Orjaku on korda tehtud ning ettevõtte kodulehel vastavad proovitulemused ka üleval. Terviseamet aga näitab jätkuvalt märget “mittevastav”. 

“Terviseameti avalikud andmed ei ole adekvaatsed. Peale kordusproovide tulemusi ei ole andmebaasi parandusi sisse viidud,” ütles veevärgi juht Toomas Kattel. Tema sõnul on korda tegemata veel vaid Orjaku süsteemid, kuna KIK ei ole vaatamata kahele rahaküsimisele projekti toetanud. 

Terviseameti meediasuhete nõunik Kirsi Pruudel ütles, et veeettevõtja peab ise näidud ametile saatma, kodulehel nende näitamisest ei piisa. 

“Terviseamet uuendas andmeid vastavalt Kärdla Veevärk AS kodulehelt leitud infole,” ütles Pruudel. 

 

Hiiu Leht
Loo autor: Harda Roosna
Foto autor: Sandra Roosna

Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.