Klaasikunstnik Kalli Sein „Hiiumaa on loomiseks ideaalne paik!“

Astume Kärdlas sisse kohta nimega KlaasiPank. Suures osas on ruum muidugi täidetud klaasist esemetega, üks huvitavam kui teine. Kogu selle ilu ja helkimise keskel askeldab klaasikunstnik Kalli Sein.

Kas siinne koht on rohkem galerii või töökoda?
Pigem avatud ateljee. Töökoda on mul kodus. KlaasiPangas, mis sai sellise nime seetõttu, et maja on kunagi ehitatud pangale ja ateljee asub pangasaalis, on mul klaasisulatusahjud, helmeste  valmistamiseks leekpõletid ja klaasilõikamislauad. Seega saab siin tehtud atraktiivsemaid töid ja väikesi teenustöid.

Olen kuulnud sinu klaasikunsti kursustest. Kuidas need välja näevad, kellele mõeldud on?
Tegemist on rohkem nn töötubadega, mis kestavad üks-kaks tundi ja mõeldud on ühele kuni neljale osalejale. Noorimad õppurid on olnud kaheksa-aastased. Inimesed võtavad ühendust ja avaldavad soovi tulla, saame katsetada kas leekpõletitel helmeste valmistamist või ka klaasi lõikamist ja -sulatamist või tehnikate kombineerimist. Loenguvormis olen ka suurematele gruppidele tutvustanud nii Eesti klaasiajaloo alguspunkti Hiiumaal Hütil aastast 1628 kui ka veidi klaasitehnikatest rääkinud.

Tulid abikaasa Valev Seinaga Hiiumaale elama 1986. aastal. Kas teadsid siis, et jääd saarele?
Valevi vanemad on hiidlased ja kuigi 1960. aastatel Tallinna siirdunud, siis soovist tagasi tulla soetati 1970. aastatel siia talukoht. Valev on Hiiumaal suvitanud sünnist saati. 1986 liitusin  suvitustega mina ja elama kolisime siia 2009. aasta sügisel. Teadmine oli kindel, et jääme siia.

Milline on Hiiumaa mõju su kunstile?
See on muutunud mängulisemaks. Varem ma töödes väga palju värvi ei kasutanud. Lisaks värvile annab Hiiumaa elule avarust, siin on ruumi ja vabadust olemisse ja mõtlemisse ning selle kaudu ka loomingusse.

Kas sinu loomingul on sotsiaalne sõnum, mida soovid edasi anda?
Sotsiaalse sõnumiga kunstnik ma kindlasti pole, kuid ümbritsev elu midagi kindlasti mõjutab. Olen terve elu armastanud vanu asju ja looduslähedasi tegevusi. Klaas on materjal, mille tootmine nõuab kõvasti energiat, kuid mis õnneks on pea lõputult taaskasutatav, ning sellega olengi viimased aastad järjest enam tegelenud. Seegi omamoodi sõnum.

Kuidas iseloomustaksid saarel kunstilist tegevust? On siin piisavalt loometööga tegelevaid inimesi?
Siia on järjest tulnud erinevaid loomeinimesi ja Hiiumaa on loomiseks ideaalne paik. Lisaks on hiidlased ühed (elu)tervemad inimesed mitte üksnes oma suurepärase huumori, vaid ka tervisestatistika näitajate poolest. Ma pole oma elus varem nii palju kultuurisündmustega seotud olnud, olgu publikus või ka korralduspoolelt, kui siin Hiiumaal elades.

Kus sinu töid aastal 2024 näha võib ja milliseid näituseid või kultuurisündmusi soovitaksid inimestel saarel külastada?
Minu töid näeb osaliselt kas ateljees Kärdlas või Nelja Nurga galeriis. Kindlasti on 2024. aasta Hiiumaal väga kunstirohke, näitusi toimub paljudes kohtades. Hiiumaa Muuseum on 2024. aastaks väga plaaninud huvitavad näitused Kaljo Põllo ja Ülo Soosteri loomingust. Reigi pastoraadis tuleb taas suur ajalooga põimitud kunstinäitus, meie väikese loomingulise ühenduse HiKu juhitavas Nelja Nurga galeriis on mitu põnevat näitust – veebruaris alustab Santa Zukker oma personaalnäitusega, püüame näidata ka Hiiumaa verinoort kunsti, sekka saarega seotud kunstnike laia tegevusala (Maret Kukkur lavastuskunstnikuna, Robin Nõgisto maalid, HiKu aastanäitused) ning sügisel on siia tulemas kõrgetasemeline insenerikunst – laboritarvikutest loodud valgustid, mööbel, objektid ehk taaskasutus, autoriks Ain Toim.

Huvitava programmiga on välja tulemas ka teised kohad.

Artikkel ilmus Hiiumaa turismitrükises GO Hiiumaa 2024. Foto autor: Kaja Hiis-Rinne.