Kalevi Westersund: „Hiiumaa on Hankole lähemal kui tundub.“

Estofiil ja merematkaja Kalevi Westersund julgustab soomlastest hobimere­sõitjaid külastama Hiiumaad oma purjejahi või kaatriga. Ta ise on käinud Hiiumaal üle kümne korra ning peatunud kõigis sadamates, kus vesi on tema väikse purjeka jaoks piisavalt sügav. 

„Esimest korda saabusin purjekaga Hiiumaale ja üldse Eestisse 1991. aastal. Meie teadmised Eestist piirdusid piirivalve helgiheitjate valgusvihkudega, mis öösiti Soome lahe lõunataevas vilkusid. Hiiumaale purjetamise loa saamiseks tuli läbida keeruline bürokraatia, kuid huvi oli suur. Sõitsime Helsingist esmalt mööda Soome rannikut läände kuni Hankoni ja siis sealt risti üle Soome lahe Lehtmasse. Tulime 15 laevast koosneva eskaadrina. Eesti merealad olid meie jaoks avastamata ja eksootilised, mitmekesi koos oli julgem. Igatahes Hanko lähedale tulid meile Nõukogude Liidu sõjalaevad vastu ja eskortisid meid kuni Lehtma sadamani.“

Hiiumaa sadamad on palju arenenud

Esimesed Hiiumaa-reisid on paljudel soomlastel tänini hästi meeles. Lehtma lagunenud kai ja nigelad olmetingimused olid soomlaste jaoks harjumatud, samas olid sadamas soodsate hindadega baar ja saun. Westersund meenutab, et saun oli väga kuum ja leiliruumi valgustava tänavalaterna neoonpirni valguses nägid inimesed välja nagu kummitused – nahk sinine ja huuled mustad.

Tänaseks on meresõiduolud Hiiumaa vetes muutunud. Lehtma kalasadamat enam ei kasutata, see-eest on avatud mitu uut sadamat. Kalevi on oma purjekaga käinud kõigi Hiiumaa sadamate avamispidustustel ning kutsunud kaasa ka teisi soome merematkajaid: „Hiiumaa on arenev ja põnev sihtkoht. Kalana sadama avamisega tekkis võimalus seilata mugavalt ümber Hiiumaa – iga päevateekonna järel on järgmine sadam, ei pea ööseks merele jääma!“

Sõbralikud hiidlased ja palju avastamisrõõmu

Hiidlaste kohta jagub soomlasel ainult häid sõnu: „Hiiumaa purjetajatega olen tutvunud Muhu väina regattidel ja Eesti sadamates, kõik on head tüübid. Kärdlasse tulles on nüüd juba tuttavad paadid ja meeskonnaliikmed ees.

Üks Hiiumaa suuri rikkusi on, et sadamates alati toimub midagi. Festivalid, kontserdid ja muud üritused. Räägin soomlastele, et kui kuskil Eesti saartel on kalurite päevad, siis tasub minna. Ning jaanituled. Soomlased ei saa aru, kui suurepärased ja erilised perepeod on Eesti jaanipäevad. Lapsedki võetakse kaasa ja ei ole vaja karta, kus nad on ja mida teevad. Kõige brutaalsem füüsiline sündmus Hiiumaa jaanipäeval on köievedu ja kui keegi väga purjus on, siis see kipub olema soomlane,“ naerab purjetaja ning lisab, et soomlane on veidi aeglane: „Kui olen Soome messidel rääkinud Eestist, siis soomlased vastavad, et oleme käinud küll, aga ainult Tallinnas. Siis ütlengi, et Hiiumaal on palju potentsiaali ja Hankost tulles on see päevateekond. Soomlastele peab selgitama, et kui tulete Hiiumaale, olge vähemalt paar päeva, võtke jalgratas või rendiauto ja tutvuge saarega!“

Artikkel ilmus ajakirjas Go Hiiumaa 2026. Tekst: Jaano Martin Ots, fotod: Kristel Peikel