Ülo Sooster 100

Hiiumaalt pärit Ülo Sooster oli üks Eesti mõjukamaid kunstnikke. Vestleme Ülo Soosteri Iisraelis elava kunstnikust poja Tenno Pent Soosteriga Hiiumaa olulisusest nii tema kui ka isa jaoks, Ülo Soosteri loomingust ja Hiiumaa mõjust sellele.

Räägite väga hästi eesti keelt, kuidas olete suutnud keeleoskuse säilitada?
Loen ja püüan kuulata raadiot, vaadata telesaateid. Eks see on siiski alla käinud võrreldes varasemaga, sest ei ole suurt praktikat.

Kui sageli Eestisse ja Hiiumaale satute?
Enne COVID-perioodi käisin kord või kaks aastas. Hiiumaale ja Pendi tallu tulin Eestis oleku ajal kindlasti, seal elas pikka aega minu tädipoeg, aga nüüd ta on kolinud Pendilt veidi eemale. Praegu on mul Iisraeli keerulise olukorra tõttu raske reisida, aga loodan, et olukord muutub ja saan „Ülo Sooster 100“ üritustele ikka tulla.

Mida Hiiumaa teie jaoks tähendab?
See koht elab mu südames, siit tuli pere ja perekonnanimi. Ma sündisin ja elasin küll Moskvas, aga mul ei liigu midagi sees, kui mõtlen Venemaast ja Moskvast, ent kui tulen Eestisse, eriti Hiiumaale, siis ma tunnen, et ma olen siit pärit. See on minu oma. Mul on unistus, et ostan talu Hiiumaale. Suvel olen Hiiumaal ja talvel Iisraelis. Praegu veel ei ole jõudnud teoks teha.

Millised on teie jaoks erilised kohad Hiiumaal?
Vanaisa elas ka Emmastes ja minu lapsepõlv möödus rohkem seal kui Pendi talus. Emmaste kandis on kõik need põnevad kohad, Sõru koos kalameestega, seetõttu huvitab mind praegu ka Sõru festival. Majakad on väga huvitavad, Kõpu majakat olen ka ise joonistanud. Veskid meeldivad ja meri muidugi. Hiiumaa oli ju kinnine piiritsoon, väga huvitav oli käia vaatamas neid pikalt suletud kohti. „Estonia“ mälestusmärk meeldib, aga see tekitab ka kurbust. Käina on põnev koht.

Kuidas te isa loomingus Hiiumaad tunnetate?
Isa leidis oma tee kunstis läbi Hiiumaa kadakate. Varasemas loomingus on märgataval kohal kadakad, mitte sürrealistlikud, mis tulid tema hilisemas loomingus, vaid need ehedad kadakad. Kord kui olin Hiiumaal Pendi talus, leidsin ühe koha, mis mulle tuli tuttav ette, isa oli just seda kohta enda loomingus kasutanud. Hakkasin kadakaid ka ise rohkem uurima, sest nad on nii eri kuju ja vormiga.

Kas Eesti ja Hiiumaa jäi Ülo Soosteri jaoks alati oluliseks?
Jah, kindlasti. Hiiumaa ja Eesti oli tema jaoks väga lähedane ja oluline. Eesti võttis ta endaga kaasa Moskvasse.

Kus te tunnetate Hiiumaal kõige rohkem isa ja tema loomingut?
Ikka Pendi talus, ta joonistas seda väga palju. Meil oli väga suur aed, mida ta sageli pildile püüdis, ja Hiiumaalt tulid ka kalad, eriti lestakalad, tema loomingusse. Ta jumaldas lestakala. Lest on
väga huvitav ja omapärane, kaks silma ühel pool. Juba ammustest aegadest on kalameestel perekondlikud märgid kalavõrkude märgistamiseks, et need segamini ei läheks. Avastasin enda jaoks hiljuti, et ka Pendi perekonnal on enda märk, ankru moodi. Nüüd lisan ka enda töödele selle märgi. Väga palju kunstnikke ja kultuuriinimesi on Hiiumaaga seotud, mis te arvate, miks see nii on? Siin on olnud väga palju eri rahvustest tulijaid, näiteks rootslased jt ja ma ei tea, kas tegelikult ka piraadid nende hulgas olid, aga mulle meeldib rääkida sellist lugu, et olid piraadid, mehed jäid Eestisse ja tõid teised geenid ning need annavad nüüd huvitavaid tulemusi. (Naerab lõbustatult.) Teiseks, keset Hiiumaad on meteoriit ja isa rääkis ikka, et see tõi kaasa kosmilisi jõude ning kohalikud on seetõttu erilised ja eestlastest erineva välimusega.

Mida isa veel on rääkinud Hiiumaast?
Oma perest rääkis, Pendi talu oli suur, kümme lehma, kuus hobust ja sead. Mehed olid kõik kunsti poole, vanaisa muusik ja tema vend helilooja. Naiste peal oli kogu taluelu. Viimased aastad rääkis ta, et tahaks tulla Eestisse tagasi ja võib-olla Pendi talusse meistritöökoja teha, kus rahulikult tööd teha. Ta igatses Hiiumaa rahu.

Ülo Sooster oli eesti modernistlik kunstnik. Ta sündis 1924. aastal Käina vallas Ühtri külas. Pärast Ühtri algkooli lõpetamist õppis ta edasi Kärdla reaalkoolis, 1943. aastast aga juba kõrgemas kunstikoolis Pallas – ENSV Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, kus tema õpetajate hulka kuulusid kunsti korüfeed nagu Ado Vabbe, Aleksander Vardi ja Elmar Kits. Pärast kooli lõpetamist 1949. aastal Sooster vahistati kui „paadunud dekadent“. Kasahhi NSV-s asunud vangilaagrist vabanes ta 1956. aastal ja 1957. aastast elas vabakunstnikuna Moskvas, kus ta ka 1970. aastal suri. Soosteri loomingut iseloomustab sürrealism. Kuigi kunstnik töötas Moskvas, oli 1960. aastate Eesti maalis tema mõju märgatav. 1970. aastal leiti ta oma ateljeest surnuna. Soosteri põrm toodi Eestisse ja maeti Metsakalmistule.

„Ülo Sooster 100“ tähtsündmused 2024

• Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones avatakse 8. märtsil näitus, mis koosneb kolmest osast: Hiiumaa ja Tartu, Kasahstan ja Karlag, armastus ja vabadus. Näitus liigub septembris Hiiumaale. Hiiumaal täiendatakse väljapanekut kunstniku Hiiumaa-kesksete töödega.
• Mikkeli muuseumis saab 18. oktoobrist näha näitust „Sooster 100. Vaade erakogudest“. Näitus toob vaatajani erakogudes asuvad teosed.
• Tartus avatakse aprillis ERM-i vahetuvate näituste saalis rahvusvaheline sürrealisminäitus „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood…“, kus eksponeeritakse ka Ülo Soosteri töid.
• Lisaks on Kärdlasse plaanis püstitada Ülo Soosteri mälestusmärk. Kunstniku sünnikodu juures Pendi talus on mälestusmärk juba olemas. Tenno Pent Soosteril on kavatsus edaspidi teha ka kunstiresidentuur kunstnike jaoks Pendi tallu.
• Loodud on Ülo Soosteri fond (Sooster Foundation SA) ja FB-s Ülo Sooster 100 lehekülg.

Artikkel ilmus Hiiumaa turismitrükises GO Hiiumaa 2024.