Risto Kõrgemägi: „Hiiumaa on Eesti oma Bali saar!“

Suurerannas asuva Ranna Surfiküla eestvedaja Risto Kõrgemägi on kirglik surfifänn, kes kokku üle kolme aasta elust veetnud erinevates eksootilistes sihtkohtades laineid lõigates, kuid leiab, et Hiiumaal on ikka kõige parem.

„Hiiumaa on suurepärane. Siin on kõik olemas, mida ainult oskad tahta. Imeline loodus, sõbralikud inimesed, turvaline keskkond. Pole mürgiseid madusid ja teisi ohtlikke elukaid ega kuritegevust, kõik on leebe ja chill. Suurerannas surfata on eriti safe – madal vesi, liivapõhi, saab ilma sussideta sõita. Lõunapoolne rand, madal vesi ja kogu aeg on soe. Laht on konkreetne omaette akvatoorium, kus saab õpilastel kogu aeg silma peal hoida. Meie surfikülal on suured puud ees, hoovil on alati tuulevaikne. Ja kui tuulesuund on selline, et mõnes teises rannas on paremad surfitingimused, siis paneme asjad ja õpilased autodele ning oleme poole tunniga Luidja lahe ääres Paope surfirannas või Ristnas või Kalanas,“ loetleb Risto.

Suurerannas on lisaks surfajatele oodatud ka teised puhkajad

„Päris tavalist majutust pakume ka, ei pea ainult surfama. Tavaliselt aga tekib ikka huvi surfi proovida, kui inimene on juba meile jõudnud. Kohvik on iga päev lahti, Surf & Chill cafe, saab süüa-juua, sauna saab. Eelmisel aastal oli meil kokk Bali saarelt, ka tänavu on lisaks kohalikele toitudele menüüs üksjagu eksootikat,“ on Risto entusiasmi täis.

Ka kitsaskohtadest rääkides leiab mees üles positiivsed momendid. Nii on Ranna Surfiküla eraldatud asukoht, mis on Tallinnast umbes neljatunnise teekonna kaugusel, tema sõnul hoopis hüve: „See kaugus on teistpidi väga lahe, siin on omaette ja privaatne koht, mis annab võimaluse eralduda mandri närvilistest askeldustest. Kui on lastelaager, saame kokku leppida, et laager ongi nutiseadmevaba, ning keskenduda ainult päris tegevustele merel, looduses ja rannas.“

Suurerannas saab proovida kõiki surfamise viise

Surfiküla ümbruses on matkaradadega marja- ja seenemetsad, on palliplatsid korvpalli ja võrkpalli mängimiseks, on kettagolfirada ja üle 40 meetri pikk ahviraudtee ehk zipline. Koht pakub lastele-noortele lisaks merelistele ka loomingulisi tegemisi. Erinevad juhendajad õpetavad käsitööd, on näidendid-laulud-luuletused ning tehakse filme ja muid kunstiliike. Korraga suudab surfiküla majutada kuni 50 inimest ning laagreid tehakse eri vanuserühmadele.

„Alguses olid meil ainult laste- ja noortelaagrid ning eraldi täiskasvanute surfiõppe laagrid. Siis aga katsetasime ja selgus, et väga populaarseks osutusid isa-lapse nädalavahetuse surfilaagrid, neid püüame nüüd rohkem teha,“ selgitab Risto. Peamisteks tegevusteks laagrites on ikkagi veespordialad.

„On lohesurf, tiivasurf, skimboard ja aerusurf nii suurtel alustel kui ka ühe inimese laudadel. Sellest aastast lisandusid paadi järel veetavad tegevused nagu wakeboard ja tube. Igav ei hakka. Kogu aeg mõtleme asju juurde,“ on Risto elevil. Tema sõnul tahab ta asju teha mitte ainult klientidele, vaid nii, et endal ka põnev oleks. Iga aastaga on laagriliste arv järjest kasvanud ning kohalikud hiidlased on avastanud Suureranna külastuskoha­na. Risto loeb end uushiidlaseks ning saarel tal sugulasi pole, aga ta plaanib oma elu rohkem Hiiumaaga siduda. Kuna lapsed kasvavad, siis on maailmas ringi reisimist vähemaks jäänud. Suvel on tema lapsed Ranna Surfikülas, teevad kõiki asju kaasa. Poeg on kaheaastane, tütar käib koolis.

„Tulevikus näen ennast koos perega Hiiumaa kodanikuna. Praegu olen saarel kevadest sügiseni, talviti aga korraldan Lõuna-Eestis suusalaagreid. Siiski pole välistatud, et ka see tegevus kolib ühel päeval Hiiumaale, kui siinsed suusarajad ja spordibaasid võimaldavad suuremat seltskonda vastu võtta,“ jagab Risto oma unistusi.

Artikkel ilmus ajakirjas GoHiiumaa 2025, tekst: Jaano Martin Ots,  foto: Erakogu