Ristna tuletorn – Eiffeli meistriteos

Suvehiidlasest arhitekt Indrek Laos on kulutanud lugematuid tunde Eiffeli tehases valmistatud Ristna tuletorni uurimiseks ning selle tutvustamiseks maailmas.

Olete võtnud enda südametööks Ristna ja Eiffeli uurimise. 2023. aasta on pidulik, tähistame Ristna 150 aasta juubelit. Mida see daatum teie kui uurija jaoks tähendab?
Ristna tuletorni päritolu faktiline tuvastamine tundus mulle endalegi algul uskumatu. Kuidas on võimalik, et XXI sajandil ei ole keegi uurinud ühe meie ajastu suurima inseneri loomingut
sellise tähelepanuga, et avastada nii enesestmõistetav asjaolu: oma aja maailma kõrgeima konstruktsiooni rajamisele eelnes aastakümneid kestnud eeltöö katsetuste ja tehniliste mudelite väljatöötamisena. Need suurepärased näited on maailmas veel mõnel pool alles, nagu näiteks 1874. aastal rajatud Ristna tuletorn. Mõneti on see mõistetav asjaoluga, et Eiffeli torni valmistamise ime varjutas tema arvukad eelnenud tehnilised saavutused. Järjest enam on aga maailmas hakatud tema kõige kuulsama tähtteose kõrval märkama ja väärtustama ka teisi vähemtuntud teoseid ning Ristna tuletorni juubel annab põhjuse seda vääriliselt tähistada.

Miks teid Ristna-Eiffeli teema köidab?
Hiiumaa tuletornide uurimiseks sain inspiratsiooni Helgi Põllo 2010. aastal peetud Ööülikooli loengust „Tuletorni vaimust ja võimust“. Käisin kohe pärast saadet Tahkuna tuletornis ronimas, alla
laskudes ei saanud märkamata jätta seda imeliselt meisterlikku detailirikkust, mida see ehitis endas kätkeb. Tegemist on ometi väga utilitaarse ehitisega, milleks tänapäeva mõistes piisaks vaid metalltorust selle otsa kinnitatud tehnilise karbikuga. Millest selline hool ja tähelepanu taolise ehitise vastu ajal, kui ehitamine oli tänapäevaga võrreldes kordades keerukam ja töömahukam
ettevõtmine? Need esteetilised arusaamad ja intentsioonid paistavad asetsevat üksteisest valgusaastate kaugusel. Ometi toimus ka siis tsiviilehituse objektide tellimine vähempakkumise korras, kus võitjaks osutus soodsaim lahendus. Nii ka Ristna tuletorni puhul, mille valmistamine Eiffeli tehase poolt oli õnnelik juhus.

Sel aastal tähistatakse Prantsusmaal Gustave Eiffeli mälestusaastat. Sellele pühendatud ajakirjas GEO Histoire võeti teemaks ka Ristna. See on suur äramärkimine. Ja tegelikult võib ju öelda, et meie väike tuletorn tegi võimalikuks ka suure Eiffeli?
2023. aasta on Prantsusmaal kuulutatud Gustave Eiffeli (1832–1823) 100. mälestusaastaks. Selle sündmuse tähistamiseks andis Prantsuse ajakiri GEO Histoire välja Eiffeli elutööle pühendatud erinumbri, kus teiste objektide seas on esile tõstetud ka Eiffeli ateljees 1874. aastal valmistatud Ristna tuletorn. Väljavalitud objekti erakordsust rõhutab asjaolu, et Eiffeli tehase toodangu arveraamatus on lisaks arvukatele sadamatuledele suuremate tuletornide valmistamist mainitud vaid 12 korral. Vaatamata sõdade hävitustööle ja looduskatastroofidele on maailma eri paigus tänini püsima jäänud kokku kuus Eiffeli ateljees valmistatud tuletorni, üks nendest on Eiffeli torn Pariisis, teine Vabadussambana tuntud meremärk New Yorgis ja kolmas neile teed näidanud tuletorn Ristnas!

Olete nii palju selles vallas ära teinud. Milline on teie isiklik seos Hiiumaaga?
Olen veetnud Hiiumaal enamiku oma teadliku elu suvedest. Esimesed mälestused seonduvad eelõige nende pikkade praamisõitudega üle mere, mis lahutavad seda paradiisisaart selja taha jäävatest argielu askeldustest. Minu vanemad ostsid 1980. aastatel Pühalepas peremeheta jäänud talukoha, kui minu ema töötas restauraatorina Suuremõisa lossi rekonstrueerimisel. Tehing oli soodne, sest piiritsoonis asuvad maad olid mahajäetud ning neid ei osatud sel hetkel vääriliselt hinnata. Aeg omandab siin hoopis teise mõõtme. Mäletan, et omandasin saarel viibides ühel suvel nelja aasta jagu plokkflöödikooli materjali. Vähemalt korra aastas on kavas kohustuslik tuletorniring ning ronimine Tahkuna, Kõpu ja Ristna tuletornides, et arhitektina ikka ja jälle üllatuda mõnest leidlikust detailist.

Tõite Hiiumaale ka Eiffeli järeltulijad, kuidas see õnnestus?
Mais 2022 külastas tõepoolest Hiiumaad G. Eiffeli neljanda põlve järeltulija Myriam Larnaudie-Eiffel. Myriam on antikvaar ja Pariisis tegutseva Gustave Eiffeli Järglaste Ühingu esinaine. Prantsusmaal on ta juba aastaid tegutsenud ühe ohustatud Eiffeli teose, ajaloolise Bordeaux’ metallsilla säilitamise eestvõitlejana. Hiiumaale tuli ta soovist oma esivanema taasavastatud meistritöö oma silmaga üle vaadata. Seoses ülemaailmse kuulsusega on pretensioonid Eiffeli pärandile üle maailma mitmel pool väga levinud. Lihtsamad tsiviilrajatised valmistati sel
ajal enamasti anonüümsete objektidena, mistõttu pole sageli nende autorlus kergesti tuvastav. Ühingu üks eesmärke ongi nende väidete kontrollimine ja tunnustatud pärandi populariseerimine.

Kui palju tunde ja millistes arhiivides teil on kulunud teemaga tegelemiseks?
Tuletornide uuring on mind viinud erinevatesse arhiividesse üle maailma Jamaicast kuni Uus-Kaledooniani. Väga tänuväärse allikana olen avastanud Prantsusmaa erinevad era- ja riiklikud
arhiivid, mille külastamine bürokraatiamüürist läbi tungides on kui pühapäevane jalutuskäik pargis. Enamik dokumente on seal avalikult kättesaadavad, samuti on võimalus materjale kohapeal pildistada, erinevalt näiteks Madridi ajalooarhiivist, kus dokumentide pildistamine on keelatud ning koopiate tellimuse täitmine võtab aega kuni üks aasta. Tõsi, paljud dokumendid on tänapäeval ka juba skaneeritud, aga kirjete leidmine sõltub sellisel juhul väga palju arhivaari katalogiseerimise valikust. Originaaldokumente kohapeal lehitsedes võib aga sattuda huvitavatele andmetele, mida pole suudetud dešifreerida. Näiteks õnnestus mul nii Gustave Eiffeli järglaste eraarhiivist leida viide Ristna tuletornivalmistamisele, mida seni ei osatud seostada.

Mis teil uurijana järgmiste tegevustena plaanis?
Järgnevalt on plaanis tuletorniekspeditsioon Bakuusse ja 2024. aasta mais näituse korraldamine Käinas Tuuletorni elamuskeskuses. Uute avastustega saab ennast kursis hoida uurimistöö kodulehel www.ristnaeiffel.ee.

• Alates 1. maist on Ristna tuletorni jalamil võimalik tutvuda torni virtuaalse mudeliga selle ehitamise algsel kujul. Interaktiivne installatsioon ja hüpiknäitus „Eiffel Ristna tuletornis“ on tuletornis avatud 1. maist kuni 1. oktoobrini.
• Näitus „Prantsuse tuletornid Eestis ja Eiffeli pärand“ Tuuletorni elamuskeskuse galeriis on eksponeeritud 1.–31. maini.

Artikkel ilmus Hiiumaa turismitrükises GO Hiiumaa 2024.