Kassari Haridusseltsil täitus esimene sada aastat

Seda, et Hiiumaa on seest suurem kui väljast paistab, on öelnud Helgi Põllo. Aga seda, et Kassari ei olegi üldse Hiiumaa, ei olnud ma enne nii veenvalt kuulnud, kui nüüd Kassari Haridusseltsi liikmetega rääkides. Kassari on täiesti erinev ka Orjakust, mis minusugusele Emmaste kartulile tundus varem samuti Kassari osana. Aga võta näpust, kassarlaste ja Orjakus elavate inimeste meelelaad ja arusaamad pidavat üksteisest vägagi erinema. Selle põhjusi võib leida ajaloost. 1254. aastast kuulus Kassari Liivimaa Ordule, Orjaku aga Saare-Lääne piiskopkonnale.

„Arvasin, et tean Kassarist juba kõike, aga kui Helgi Põllo 25. mail Kassari Külaülikoolis loengut pidas, siis sain aru, et ega ma kõike küll ei tea,“ rääkis Kassari Haridusseltsi tuumikusse kuuluv aktiive kogukonnaliige Riho Lutter suure õhinaga.

Juba mitu aastat tagasi tuli Roberta Laasil idee korraldada Kassaris ööülikoolidele sarnaseid loenguid, aga nüüd – Kassari Haridusseltsi 100. tegutsemis­aastal on selleks olemas nii põhjus kui ka meeskond, kes loengusarja vedada aitab. Tuumikusse kuuluvad Heli Tuisk, Merike Niimann, Linda Tikk, Roberta Laas ja Riho Lutter. Juba on toimunud vaimustavaid loenguid, mida kaasaegselt ja mugavalt saab ka külaseltsi Facebooki lehel otse ja ka järele vaadata.

Oluline on keskkond, kus vaimuvara jagada

Alates aastast 1996 annab selts Merike Niimanni eestvedamisel kaks korda aastas välja ajalehte Kassarimaa. Väga toredasti kirjeldasid seltsi liikmed oma lugude ja fotode projekti „Kassarlased kodulävel“. Riho Lutter oli juba enne seltsiga liitumist toetanud ühe toreda eluloolise raamatu, Anne Rekkaro „Priius kallis anne“, väljaandmist aastal 2018. Kassari Haridusselts on kohamälu ja etnoloogilise pärimuse kaardistamisega tegelenud aga juba aastakümneid. Seltsil on pea 40 liiget ja kahekümne püsivabatahtliku ringis. Inimesi, kes on Kassariga seotud, saab üles lugeda kahe käe sõrmedel ja varbadki peab appi võtma – Voldemar Pansost Jaan Krossini!

Kassari Haridusselts loodi 21. septembril 1922. aastal, see oli algselt noorte­ühing „Edu“. Riho Lutter võttis šnitti president Kersti Kaljulaidist, kes muide oli ka Lutteri kursusekaaslane, ja ütles välja, et sünnipäev ei peaks olema vaid ühel päeval aastast, vaid iga päev terve aasta. Nii ongi juba kirjeldatud küla­ülikooli loengud kestnud jaanuarist ning neid võib oodata detsembrikuusse välja – võimalusel kaks tükki kuus või isegi rohkem.

Et huvi ei lahtuks ja õhus oleks ikkagi väike pinge, ei ole külaülikoolide kava pikalt ette avalik. Loenguid korraldajate sõnul jagub. Tuleb vaid Kassari Haridus­seltsi sotsiaalmeedialehtedel silma peal hoida! Juba on üle viiesaja inimese FB vahendusel loenguid vaadanud, mis näitab, et tegemistel on tubli haare ka mandrile. See on tõeline kogukonna loomine!

Oluline on keskkond, kus vaimuvara jagada. Kassari rahvamaja saalis on näiteks lava, millele aitasid rahastust leida Aino ja Oskar Kallas. Saalis toimuvad käsi­tööringid, mis on Roberta Laasi sõnutsi üle elanud kõiksugused ajad – ikka püsima jäädes. Toimuvad joogatunnid. Teve Floren-Kadak viib läbi lastele mõeldud Tuleviku Leiutajate Klubi vingeid tegevusi. Lastele pööratakse Kassaris väga palju tähelepanu, sest lapsepõlv Kassaris on see, mis neid selle paigaga siduma jääb. Raamatukogus on neile mõeldud nurgake ja alati on Kassari rahvamajja oodatud lastega pered, küll leidub tegevust ka kõige pisematele – selles on Roberta kindel.

Nüüd on saalis lisaks väiksele klaverile ka orel. Jah, päris orel! Selle kinkis Eesti Odd Fellow Ühing. Ja kui on soovi ka Hiiumaalt tulla orelit mängima, siis olete Riho Lutteri sõnul enam kui oodatud.

Rahvamajast kabelisse

Maja teises tiivas on sel aastal tegutsemas Uus-Hansu talu perenaine Elis Uusoja, kelle kohvik Magus Mari on avatud reedest pühapäevani. Miljöö on aga loonud eelmistel suvedel tegutsenud kohviku Hõng perenaised, kes sel suvel koguvad järgmisteks hooaegadeks ise inspiratsiooni. Vesteldes Roberta ja Rihoga kohvikus, jälgis meid seinal Marie Underi portree, aga ka joonistused kõikidest Eesti presidentidest. Lisaks ohtralt maastikumaale ja filigraanseid lille­pilte. Sealses ruumis mõnusasti istuda ja külaülikooli kuulata on kindlasti väga tiivustav.

Rahvamajast veidi maad eemal on ka maagiline Kassari kabel, väike valge püha­koda, kus ei ole isegi elektrit. Sünnipäeva-aasta raames on seal Riho Lutteri eestvõttel juba alustanud klassikalise muusika sari „Kassari Klassika“, mille esimene kontsert toimus 27. mail. Tallinnast on Hiiumaale esinema sõitnud juba mitmeid üliõpilasi Teatri- ja Muusikaakadeemiast, samuti on esinenud 1777. aastast pärit tšelloga professor Peeter Paemurru. See muusikasari jätkub kogu suve. Riho Lutteri idee on, et ehk järgmisel aastal võiks esinejate hulgas olla ka mõni Hiiumaa muusikakoolide õpilane – võimalus midagi kogukonnale anda tundub taaskord olevat Kassari Haridusseltsi liikmete südamesoov.

Kohvik, erinevad ringid, teemaõhtud, raamatukogu rahvamaja teisel korrusel, kangasteljed, orel, klassikalise muusika kontserdid, teatri tegemine … kõik kogukonna jaoks, aga loomulikult ka neile, kes külla satuvad. Et on sünnipäeva-aasta, siis võib seltsile tuua ka kingitusi. Vaimne või materiaalne – iga kingitus teeb Kassari Haridusseltsile rõõmu. Luuletus, laul või maal, kõik leiab endale väärilise koha. Ka mõne töötoa läbiviimine võiks kingitusena kirja minna. Ideid ja mõtteid ootavad Kassari Haridusseltsi liikmed aadressil: rahvamaja@kassarimaa.ee või tulge juba täna külaülikooli kuulama, et pärast vaba vestluse käigus ideid genereerida. Suur sünnipäeva tähistamine leiab aset 24. septembril.

Lugu on ilmunud Hiiu Lehe Suvelehes. Loo autor: Kristel Algvere

Artiklite ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsivõime Tugevadamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.