Hiiumaa tähistab Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala 35. aastapäeva

Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala (BPA), mille hulka kuulub ka Hiiumaa koos ümbritseva mereala ja saarte-laidudega, saab 2025. aasta märtsis 35-aastaseks.

Üleilmse hariduse, teaduse ja kultuuriorganisatsiooni UNESCO algatuse ”Inimene ja Biosfäär” osadena on programmialad eriline tunnustusvorm rahvusvaheliselt hinnatud piirkondadele, kus loodus, kohalik kultuur ja majandustegevus on tasakaalus. Maailmas on 800 sellist ala. Saaremaad, Hiiumaad, Muhu, Vormsi ja Ruhnu saari hõlmav biosfääri programmiala on ainus selline Eestis.

Biosfääri programmialad on piirkonnad, kus inimesed igapäevaselt elavad ja töötavad, ja kus tasakaalustatult on ühendatud loodus, ettevõtlus ning säästev areng. Nende alade koosseisus võib olla erinevaid kaitsealasid ja rahvusparke.

Biosfääri programmiala tegevusi Hiiumaal koordineerib Hiiumaa Arenduskeskus. Hiiumaa Arenduskeskuse juht Liis Lukas ütles, et BPA programmi elluviimine on ühe pikima ajalooga ning palju tähelepanu pälvinud kestlikule arengule suunatud ettevõtmine: „Tahan tunnustada ja tänada kõiki neid inimesi, kes läbi aja Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala tegevustesse panustanud. See on olnud suur töö ja rõõm on tõdeda, et biosfääri programmiala sõnumid on jõudnud hiidlaste teadvusse“.

Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala programmijuht Toomas Kokovkin ütles, et sellistel programmialadel teevad elanikud, ettevõtted ning teadus- ja haridusasutused koostööd, et leida kohalikul tasandil lahendusi globaalsetele keskkonnaprobleemidele. Tegevuse eesmärk on säilitada bioloogilist mitmekesisust, tagada inimestele puhas elukeskkond ning seejuures säilitada kohalik majandustegevus. Biosfäärialad jagavad oma kogemust ka teistele piirkondadele, kus asjad nii hästi ei ole.

„Elame piiratud suurusega planeedil, mistõttu on BPA-de missiooniks luua toimivaid näiteid inimese ja looduse jätkusuutlikust koostoimest. Hästi juhitud programmiala võimaldab soodustada säästlikke eluviise ja edendada majandustegevust viisil, mis toetab kohalikke kogukondi ja järgib looduse seatud piire,“ rääkis programmijuht.

35 aasta jooksul on programmiala tegevuste raames ellu viidud hulk väga erinevaid tegevusi alates konkreetsetest rohemajanduse meetmetest kuni koolitus- ja teavitustegevuseni. Esimese 10-12 aasta jooksul loodi asutuse struktuur ning viidi ellu mitmed suured teavitus- ja võrgustikuprojektid, mille lipukirjaks oli looduse ja inimese koostoime, mitte keelamine ja vastandamine. Tänaseks on programmiala jõudnud uude perioodi ning tegevusvõrgustik laieneb nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt.

„Kui alguses oli biosfääriala praktiliselt ainus, kes jutlustas kestlikku arengut ja loodushoidu läbi inimtegevuse, siis tänaseks on need põhimõtted muutunud Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide poliitika osaks. Meilgi on näha riigi ja omavalitsuste huvi tõusu UNESCO märgi vastu. Ega Hiiumaal liiga palju alternatiive majanduses ei ole, kui et ennast loodussõbraliku sihtkohana ja loodushoidliku tootmispiirkonnana positsioneerida. Suurenenud on ka hariduse ja kodanikuteaduse osa biosfääri programmis,“ rääkis programmijuht. Liis Lukas lisas: „Praegu me näeme UNESCO tunnustuse osas suurimat väärtust sihtkohaturunduses ning uute kestlike lahenduste pilootpiirkonnana. Hiiumaa on selleks hea suurusega, et siin uusi nutikaid lahendusi testida.“

Biosfääri programmiala suunad aastani 2030

Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala arengustrateegia keskendub neljale peamisele suunale: teadlikkus ja nähtavus nii kohalikele kui külastajatele; haridus- ja teaduskoostöö; kestlikud lahendused rohemajanduses ja looduskasutuses ning koostöö- ja juhtimisvõrgustiku tugevdamine kohalike omavalitsuste, teadlaste ja ettevõtjate vahel.

Biosfäärialad on ka olulised teadus- ja hariduskeskused, mis pakuvad unikaalseid võimalusi ökoloogiliste ja sotsiaalmajanduslike protsesside uurimiseks. Need alad soodustavad teaduslikku koostööd, teadmiste vahetamist ning keskkonnahariduse edendamist nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil. Olulisel kohal on kodanikuteadus, mis kaasab kohalikke elanikke uuringutesse ja suurendab teadmisi elukeskkonnast.

Koostöö UNESCO võrgustikuga aitab tutvustada Lääne-Eesti saarestiku piirkonda maailmale ning tõsta selle väärtust nii turismisihtkohana kui ka kohalikus majanduses.