Viive-Kai Rebane: „Matkamine on imeline viis Hiiumaad kogeda!“

Viive-Kai Rebase elutee on ta viinud suurlinnast looduse ja fotograafia rüppe. Sündinud, elanud ja koolis käinud Tallinnas ning viibinud pikemalt ka Ameerikas, leidis ta oma rahu Hiiumaa metsades.

Pane palun kokku lause, mis iseloomustab sinu teekonda läbi spordi, looduse ja fotograafia. Viive-Kai Rebane on…

…inimene, kes armastab loodust ja kuulab oma südame kutset.

Praegu veel õpid usinalt matkajuhiks, aga viid inimesi loodusesse juba nüüd?

Kindlasti viin inimesi alati hea meelega loodusesse ning tutvustan neile Hiiumaad. Meie saar võib tunduda väike, kuid tegelikult on siin sees nii palju erilist, kuhu turistid tihti ei jõua. Ja mida kiiremini liigume, seda vähem me näeme – nii et on tore, kui on ka tegelikult aega metsateedel kulgeda ja inimeste maailmast loodusesse põgeneda. Matkamine on imeline viis Hiiumaad kogeda ning hea meelega olen inimestele siin teejuhiks.

Sinu kohta võib öelda: fotokunstnik. Kuidas see professionaalselt väljendub?

Olen teinud kokku kolm autorinäitust ning need kõik on esmaesitluse saanud just Hiiumaal. Esimene fotonäitus kandis nime „Hiiumaagia“ ning andis edasi Hiiumaa looduse ilu ja minu kui fotograafi kasvamise lugu. Tore oli see näitus tuua ka Tartu Loodusmajja ning Alexela Kontserdimajja mandriinimestele vaatamiseks. Teine fotonäitus „Meie oleme siin“ keskendus Hiiumaal tehtud keskkonnaportreedele ning looma-, linnu- ja taimeliikidele meie ümber. Sekka ka samblikud ja seened, et näidata, et ka nemad on siin ning peavad oma kodu meiega jagama. Kas oleme head naabrid ja jätame neile ikka piisavalt ruumi tegutsemiseks? Kõikide näituste põhiidee on olnud inimesi loodusele lähemale tuua ning panna meid mõtlema keskkonnast, milles elame. Ja muidugi võtta hetk ja mõista, kui vedanud meil meie loodusega on ning kui eriline koht Hiiumaa ikkagi on.

Üks asi, mis Hiiumaal meele kohe eriti rõõmsaks teeb?

Hiiumaal teeb meele eriti rõõmsaks ikka loodusega seonduv – merekohin, metsateed, linnulaul, metsmaasikad ja suured sirmikud. Kiil, kes su õlale maandub, või päikesetõusul sumisev metsmesilane. Need väikesed asjad on tihti tegelikult just need suured asjad. Valgusreostuseta öötaevas – eriti augustis, kui tähed jälle välja ilmuvad. Kevadine vahtramahl. Vanemate endakasvatatud tomatid ja vaarikad ning sügisel pressitud õunamahl. Inimtühjad rannad. Ja need killukesed vana metsa, mis meil veel alles on – tõeline varandus hingele!

Mis on „metsakümblus“?

Metsakümblus on Jaapanist pärit praktika, kus kasutatakse looduskeskkonda inimeste tervise toetamiseks. Kuigi üldjuhul viivad metsakümblust läbi seda õppinud inimesed, saame me kõik teha looduses lihtsaid tegevusi, et ennast paremini tunda. Vahel piisab, kui minna loodusesse teadlikumalt jalutama ja keskenduda vaadetele, häältele, lõhnadele, maitsetele meie ümber… Märgata tuult ja tunda liivaterasid oma varvaste vahel. Ei tea paremat kohta kui Hiiumaa loodus, kus vaimule puhkust anda!

Artikkel ilmus ajakirjas Go Hiiumaa 2026. Tekst: Rene Satsi, foto: Teele Rehe