{"id":97087,"date":"2025-07-12T14:16:50","date_gmt":"2025-07-12T11:16:50","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?post_type=tribe_events&p=97087"},"modified":"2026-07-06T14:53:39","modified_gmt":"2026-07-06T11:53:39","slug":"soru-muuseumi-pusinaitus-taasleitud-asjad","status":"publish","type":"tribe_events","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/sundmus\/soru-muuseumi-pusinaitus-taasleitud-asjad\/","title":{"rendered":"S\u00f5ru Muuseumi p\u00fcsin\u00e4itus ”Taasleitud asjad”"},"content":{"rendered":"

S\u00f5ru sadamas asuv S\u00f5ru muuseum seob mere, ajaloo ja kunstiloomingu.<\/p>\n

P\u00fcsin\u00e4itus\u00a0 ”Taasleitud asjad” tutvustab S\u00f5ruotsa kogukonna ja ajaloo n\u00e4itel siinset merega seotud elulaadi ning merekultuuri. Rannarahvas on ikka elanud n\u00e4oga mere poole ja nii saad meie juures n\u00e4ha nii laevaehituse kui purje\u00f5mblemise t\u00f6\u00f6riistu, uurida silgut\u00fcnni kui saad teada, mis on santsukast. Juhtus ka nii, et merelt maale tulnud meremees v\u00f5ttis pintsli k\u00e4tte ja asus oma leivalaevu maalima…<\/p>\n

1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli siinne Emmaste vald kogu Eesti k\u00f5ige meremeesterikkaim vald. Nii v\u00f5is siinsete inimeste kohta julgelt \u00f6elda ”vesihiidlane” ning veel leeris k\u00e4imata poisid unistasid santsu saamisest ja merele minekust. Emmastest on teada 153 laevakaptenit ning enne I maailmas\u00f5da oli Emmaste valla meestel \u00fcle 55 laeva.\u00a0 \u00dctlus: ”Kui mees merel, siis naine kodus” t\u00e4hendab seda, et naised tegid \u00e4ra nii talut\u00f6\u00f6d, hoidsid kodu ja lapsi\u00a0 kui vajadusel k\u00e4isid ka rannal\u00e4hedasel kalap\u00fc\u00fcgil. Suur elumuutus tuli siingi seoses II maailmas\u00f5jaga. Baaside lepinguga seoses pidid inimesed maha j\u00e4tma oma kodud tulevase Tohvri suurt\u00fckipatarei asukohas. J\u00e4rgnes keeruline s\u00f5jaaeg. 1944. aastal p\u00f5genesid paljud\u00a0 laevade ja paatidega Rootsi, kus hea \u00f5nne korral leidsid kasutust senised meres\u00f5idu-, kalap\u00fc\u00fcgi- ja laevaehitusoskused. M\u00f5ni proovis hiljem k\u00fcll ka juba okastraadiga \u00fcmbritsetud kodusaarele pruudile j\u00e4rgi tulla…<\/p>\n

Kohapeal j\u00e4rgnes kalurikolhoosi aeg ning n\u00f5ukogude piirivalve intensiivne sekkumine mere\u00e4\u00e4rsesse ellu. Vesihiidlane ilma piirivalve loata enam merele ei saanud, olgu v\u00f5i kalurikolhoosi liige. Pro\u017eektoriga valgustati ja j\u00e4lgiti iga\u00f6iselt merd, et ega keegi p\u00f5geneda ei kavatse… Aga ikka leiti viise, et hakkama saada ja ka r\u00f5\u00f5mustada – olenemata olukorrast huumor hiidlast ei h\u00fclga.<\/p>\n

Kui saabus Eesti taasiseseisvumine koos uute v\u00e4ljakutsetega, otsiti v\u00f5imalusi sadamaala arendamiseks. Endisest kalasadamast sai individuaalsadam kohalike inimeste kalapaatidele ning jahisadam nii omadele kui k\u00fclalistele.\u00a0 1999. a. hakkas ka Saaremaa ja Hiiumaa vaheline laeva\u00fchendus toimuma S\u00f5ru-Triigi liinil ja S\u00f5rust sai oluline Hiiumaa l\u00f5unav\u00e4rav.\u00a0 2016. a. suvel toimus siit ka hiidlaste-saarlaste vaheline k\u00f6ievedu. Osalejaid S\u00f5ru ja Soela sadamates kokku oli ca 1200,\u00a0 kaasaelajaid ca 2000…\u00a0 Toona j\u00e4i k\u00f6ievedu k\u00fcll viiki, sest \u00a0Saaremaa pool Soela sadamas l\u00e4ks k\u00f6is katki.\u00a0 Aga eks suuline k\u00f6ievedu k\u00e4ib ikka edasi.\u00a0 Nii on rahvasuust teada, et naabrid on ikka k\u00f5ige paremad ja pildistada naabersaart meeldib m\u00f5lemal poolel Soela v\u00e4ina. P\u00e4riselus pannakse vajadusel seljad kokku ning kahe praamiaja vahel on ka S\u00f5ru muuseumis toimunud mitmeid hiidlaste-saarlaste \u00fchiskoosolekuid.<\/p>\n

S\u00f5ru muuseumis saab naabersaart vaadata\u00a0 koguni endisest n\u00f5ukogude piirivalve binoklist!<\/p>\n

1998.a. toodi kodusaarele Taanist tagasi ka kirju ja p\u00f5neva ajalooga 1939. aastal\u00a0 \u00d5ngul valminud 35-meetrile puulaev – mootorpurjekas ”Alar”, mis plaaniti korda teha. Laev paigutati S\u00f5ru sadamasse vastavale alusele kui piirkonna laevaehituse ja meres\u00f5idu s\u00fcmbol. Alguses tegutsetigi hoogsalt, ent 2008.a. majanduskriis ning omavalitsuste investeeringuprioriteetide muutused viisid selleni, et praeguseks on laevakere restuaureerimist\u00f6\u00f6d seiskunud 15 aastaks. N\u00fc\u00fcd on plaanis laev digitaalselt m\u00f5\u00f5distada ning liikuda rahastusallikaid otsides edasi konserveerimise ja ilmastukindla katte poole. Tegemist on ju ikkagi ainsa sellise suurusega sellises mahus s\u00e4ilinud enne II maailmas\u00f5da ehitatud puulaevaga Eestis!<\/p>\n

S\u00f5ruotsa kogukond hoiab kokku ja hindab k\u00f5rgelt oma kodukohta.\u00a0 R\u00f5\u00f5m on, et praegu\u00a0 S\u00f5ru jahisadam on paate t\u00e4is ning ka noortele\u00a0 toimuvad purjetamistreeningud – vesihiidlasi j\u00e4tkub!\u00a0 Muide, S\u00f5rul on ilus iga ilmaga!<\/p>\n

S\u00f5ru muuseum on avatud T-P kell 10-17.<\/p>\n

Allkorruse puhketoas saab nii puhata kui m\u00e4ngida-meisterdada ning teha plaane edaspidiseks. Maja teise korruse merevaatega seminariruumis on m\u00f5nus pidada koosolekuid ja koolitusi. \u00dcle tee asuvad jahi- ja kalasadam, Esko Baar, \u00fcrituste toimumispaik S\u00f5ru Paadikuur, parvlaevakai ning laste purjetamistreeningud annavad oma osa sadamamelusse. Sadama alal on ka kaks m\u00e4nguv\u00e4ljakut ning k\u00fclakiik. Muuseumist j\u00f5uab m\u00f6\u00f6da looklevad mere\u00e4\u00e4rset teed pidi ca 3 km kaugusel\u00a0 asuvate S\u00f5ru liini (Tohvri) tuletornideni,\u00a0 Liivalauka supelranda ning Tohvri II maailmas\u00f5ja aegse rannakaitsepatarei juurde. S\u00fc\u00fca-juua saab l\u00e4hikonnas ka S\u00f5ru Puhkemajast, Emmmaste Teemajast ning Kati S\u00f6\u00f6gitoast.<\/p><\/blockquote>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

\"\"<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

S\u00f5ru sadamas asuv S\u00f5ru muuseum seob mere, ajaloo ja kunstiloomingu. P\u00fcsin\u00e4itus\u00a0 ”Taasleitud asjad” tutvustab S\u00f5ruotsa kogukonna ja ajaloo n\u00e4itel siinset merega seotud elulaadi ning merekultuuri. Rannarahvas on ikka elanud n\u00e4oga…<\/p>\n","protected":false},"author":15,"featured_media":97088,"template":"","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"_tribe_events_status":"","_tribe_events_status_reason":"","_tribe_events_is_hybrid":"","_tribe_events_is_virtual":"","_tribe_events_virtual_video_source":"","_tribe_events_virtual_embed_video":"","_tribe_events_virtual_linked_button_text":"","_tribe_events_virtual_linked_button":"","_tribe_events_virtual_show_embed_at":"","_tribe_events_virtual_show_embed_to":[],"_tribe_events_virtual_show_on_event":"","_tribe_events_virtual_show_on_views":"","_tribe_events_virtual_url":"","footnotes":""},"tags":[],"tribe_events_cat":[98],"class_list":["post-97087","tribe_events","type-tribe_events","status-publish","has-post-thumbnail","hentry","tribe_events_cat-naitus","cat_naitus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/tribe_events\/97087","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/tribe_events"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/tribe_events"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/15"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/tribe_events\/97087\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media\/97088"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=97087"}],"wp:term":[{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=97087"},{"taxonomy":"tribe_events_cat","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/tribe_events_cat?post=97087"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}