Suundume koos RMK L\u00e4\u00e4ne-Eesti piirkonna k\u00fclastusala juhi \u00dcllar Soonikuga Vanaj\u00f5e oru maalilistele radadele.<\/p>\n
\u00dcllar alustab matka legendiga. \u201eMuistendi j\u00e4rgi olnud vanamees teel t\u00f6\u00f6lt koju poole, labidas \u00f5lal, istunud m\u00e4ttale puhkama, l\u00f6\u00f6nud labida maasse, j\u00e4\u00e4nud ise magama. \u00c4rgates t\u00f5mmanud labida maast, et edasi minna. Labida j\u00e4ljest hakanud allikas voolama, mis tekitanud Vanaj\u00f5e.\u201c<\/p>\n
Tegelikult on k\u00f5ik palju proosalisem, teab \u00dcllar. \u201e18. sajandil asus Vaemla m\u00f5isa vesiveski oja peal, mis l\u00e4bis ka naaberkrahvi valduseid, ning kui toimus omanike vahetus ja seni s\u00f5bralikult l\u00e4bi saanute asemele asus vaenav naaber, otsustas ihne tema maadelt l\u00e4bivoolava vee kasutuse eest tasu k\u00fcsida. Kokkuleppele aga ei saadud. Sellest tekkinud otsus oja sirgeks kaevata ja vesi otse merre suunata. Aeg ise on uut Vanaj\u00f5ge voolinud looduslikuks.\u201c<\/p>\n
Sellest voolimist\u00f6\u00f6st on saanud t\u00f5eline looduse meistriteos, jalutame lookleva j\u00f5e kaldal \u00fcles alla kulgeval rajal, vesi on saladuslikku rohekaspruuni v\u00e4rvi, puud \u00fcmberringi helerohelised, moodustades koos m\u00fcstilise salametsa. \u00dcmberringi on t\u00e4ielik vaikus, peale meie ei ole siin kedagi. See on Hiiumaa privileeg, v\u00f5imalus kulgeda looduses t\u00e4ielikus rahus ja vaikuses.<\/p>\n
KIVI-IMAR JA TANUSEEN<\/strong><\/p>\n Sportlik giid jookseb m\u00e4ngleva kergusega ees, teda ei piira \u00fckski piire ja rajal ta p\u00fcsida ei taha, nii satume p\u00f5nevatesse rajav\u00e4listesse kohtadesse, k\u00f5igil oma lugu. \u201eL\u00e4hme k\u00e4ime korra siin \u00fcleval, ma n\u00e4itan teile vana j\u00f5es\u00e4ngi ka,\u201c \u00fctleb \u00dcllar reipalt ja h\u00fcppab \u00fcle rajapiirde ning juba on ta kadunud. \u201eMa olen n\u00fc\u00fcd selle vana oru p\u00f5hjas,\u201c kostab kuskilt kutsuv h\u00e4\u00e4l ning hetke p\u00e4rast j\u00e4rgneb vabandus: \u201eMulle kogu aeg heidetakse ette, et mul on nii pikad jalad, et ma kaon eest \u00e4ra.\u201c<\/p>\n Uurin, kuhu \u00dcllar enda k\u00fclalised Hiiumaal esmajoones viiks. \u201eKui nad enne ei ole k\u00e4inud, siis on ikka kindel ring: K\u00f5pu majakas, Tahkuna majakas, Ristna majakas, S\u00e4\u00e4re nina, K\u00e4rdla meteoriidikraatri mudelipark ja m\u00f5ned rajad ka \u2013 Rebastem\u00e4gi, Vanaj\u00f5e org, Kassari. Aga paremate s\u00f5pradega saab ikka k\u00e4idud sellistes kohtades, kus mingit rada ei ole, need on need k\u00f5ige huvitavamad paigad,\u201c \u00fctleb ta kavalalt.<\/p>\n Olgu \u00f6eldud, et ilma binoklita mees loodusesse ei l\u00e4he, sest kunagi ei tea, keda kohata v\u00f5ib. \u201eNo n\u00e4iteks j\u00e4\u00e4lindu n\u00e4gin alles eelmisel n\u00e4dalal, ta n\u00e4eb v\u00e4lja nagu imeilus p\u00e4rl. Euroopa naaritsat v\u00f5ib Vanaj\u00f5el kohata, just siin aitasid Tiit Maran ja Madis P\u00f5dra Euroopa naaritsa uuele elule. See on suur edulugu, kuna see liik oli v\u00e4ljasuremisohus minkide ehk Ameerika naaritsate t\u00f5ttu ja taastamiseks leiti olevat parimaks kohaks Eesti saared.\u201c<\/p>\n SUURE T\u00c4HEGA LOODUSEMEES<\/strong><\/p>\n Matkateekonnal aitab \u00dcllar m\u00e4rgata looduses toimuvat, turnime ringi, otsime jugapuud ja v\u00e4ngelt haisvat falloslikku tanuseent. Saame teada, et s\u00f5najalaliste perekonda kuuluva kivi-imara juur on v\u00e4ga m\u00f5rkjas, aga j\u00e4relmaitse see-eest \u00fcllatavalt magus. Ainult vilunud loodusvaatleja oskab nii l\u00fchikese ringk\u00e4igu ajal t\u00e4helepanu juhtida esmapilgul m\u00e4rkamatule. Kuskil on puuv\u00f5ras linnupesa, j\u00f5es\u00e4ngis n\u00e4eme pisikesi kalu, sest Vanaj\u00f5gi on meri- ja j\u00f5eforelli kudej\u00f5gi, aga kuna veetase on viimasel ajal t\u00e4nu p\u00f5udadele nii madal, on siia j\u00e4\u00e4nud noorkalad sisse. \u201eOktoobris-novembris kudemisajal on p\u00e4ris huvitav l\u00f5hide tegevust j\u00e4lgida, kuidas nad endale pesaaugu teevad ja toimetavad.\u201c<\/p>\n \u201e\u00dcks mets, mets, ja mets kogu aeg, (Mets on, mets j\u00e4\u00e4b, mets olema peab) t\u00e4itsa metsa poole olen,\u201c r\u00e4\u00e4gib metsamees talle omasel muhedal moel. \u00dcllar on p\u00f5line hiidlane, kes saarelt \u00e4ra k\u00e4inud vaid s\u00f5jav\u00e4eteenistuse ja k\u00f5rgkooli \u00f5pingute ajal. \u00d5ppis ta mida muud kui ikka metsandust! Ka abikaasa Liis jagab sama huvi ning ollakse ka kolleegid, sest Liis on aastaid olnud ametis RMK Ristna k\u00fclastuskeskuses teabejuhina. Metsateemad on ka kodus peamiseks arutlusaineks.<\/p>\n METS KOGU OMA RIKKUSES<\/strong><\/p>\n Loodus vaheldub h\u00e4mmastava kiirusega, \u00fcleval jalutame palum\u00e4nnikus ning lookleval rajal allapoole laskudes avastame ennast juba laialehelises k\u00f5rges salumetsas, sekka n\u00f5mmem\u00e4nnikut ja ka jugapuud v\u00f5ib siinkandis kohata, liivapaljanditest r\u00e4\u00e4kimata. \u201eHiiumaa on v\u00f5rreldes Saaremaaga palju \u00f5rnem, see on p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00fcks hunnik liiva, seet\u00f5ttu on ka k\u00f5ik loodusrajad v\u00e4ga tundlikud, mis omakorda paneb loodusturismile teatud piirid, maastiku taluvusuurimusega tegeleb RMK-s lausa eraldi meeskond,\u201c selgitab \u00dcllar.<\/p>\n Rada tasub k\u00fclastamist ka talvel, kui siin on \u00dcllari s\u00f5nul imeilus. \u201eK\u00fclma t\u00f5ttu tekivad ojale imelised j\u00e4\u00e4kujundid, vaid libedusega tasub olla ettevaatlik,\u201c manitseb ta igaks juhuks.<\/p>\n Mis siis on Hiiumaal elamise p\u00f5hiline v\u00e4\u00e4rtus? \u201eRahu ja vaikus, toredad inimesed, aga loodus on k\u00f5ige alus. Ja Vanaj\u00f5e on \u00fcks eriline \u00fcksi ja omaette olemise koht, mina soovitan siin lihtsalt aja maha v\u00f5tta, omas tempos kulgeda, pingil istuda ning ennast laadida,\u201c \u00fctleb \u00dcllar l\u00f5petuseks.<\/p>\n\n\t\t