{"id":46846,"date":"2023-08-18T15:40:46","date_gmt":"2023-08-18T12:40:46","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=46846"},"modified":"2023-09-20T16:12:25","modified_gmt":"2023-09-20T13:12:25","slug":"kolm-vaikest-sadamat-mis-vaarivad-kulastust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/kolm-vaikest-sadamat-mis-vaarivad-kulastust\/","title":{"rendered":"Kolm v\u00e4ikest sadamat, mis v\u00e4\u00e4rivad k\u00fclastust"},"content":{"rendered":"

Naistlaiu ehk Sarve<\/b> sadamast Sarve poolsaarel s\u00f5idab enamik Hiiumaale saabujaid hooga m\u00f6\u00f6da. Maa poolt tulijad n\u00e4evad siin Gotlandile ja \u00d6landile sarnast maastikku \u2013 haruldasi paepealseid lookaasikuid ja <\/span>alvareid<\/span>, kus kasvab maarjakaski, kevadel ka \u00f5itsvaid murulauguv\u00e4lju. K\u00fclaline saab Sarve sadamast minna mereretkele kas laidusid uudistama v\u00f5i h\u00fclgeid vaatama. <\/span>Endel Kaevats, p\u00f5line Sarve kalur \u00fctleb, et ega sada protsenti kindel iga kord ei saa olla, et h\u00fclged k\u00fclastajaid ootavad. Hea ilmaga saab m\u00f5nusa mereretke igal juhul. Endli paati mahub \u00fcksteist reisijat, reisid peab aga ette tellima<\/span>. Vallale kuuluv sadam on m\u00f5eldud kalurite tarbeks.\u00a0<\/span><\/p>\n

\u201cEga ta kerge sadam liikumiseks ei ole, peab teadma madalikke. T\u00e4nap\u00e4eval on \u00f5nneks navigatsioonim\u00e4rgid ja -tuled pimedal ajal s\u00f5itmiseks korraldatud,\u201c selgitab Endel. Sarve poolne meri on ahvena ja s\u00e4ina p\u00fc\u00fcdmiseks. Kui soovitakse v\u00e4rsket kala otse kalurilt, siis tuleb j\u00e4llegi ette kokku leppida, sest iga p\u00e4ev m\u00f5rrast kala ei n\u00f5uta. Oma p\u00fc\u00fcgi viib ta kas K\u00e4rdlasse kalapoodi v\u00f5i mandrilt tulnud \u00fclesostjale.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

K\u00f5rgessaare sadam <\/b>on Eesti regulaarse laevaliikluse h\u00e4ll. Juba <\/span>17. sajandil k\u00e4is siit Eesti esimene korrap\u00e4rane laevaliin, sihtkohaks Stockholm<\/span>. T\u00f5en\u00e4oliselt olid t\u00e4htsaks kaubaks klaasist tooted 1628. aastal rajatud H\u00fcti klaasikojast. T\u00e4nap\u00e4eval on K\u00f5rgessaare peamiselt kala- ja piirivalvesadam. Avamerele avatud sadamasse tuleb s\u00fcgiseti k\u00f5ige rohkem siiga ja lesta. Muuseas, k\u00f5ige rohkem p\u00fc\u00fctakse Eestis siiga just Hiiumaal.<\/span><\/p>\n

Kohalik kalur <\/span>Janos Rappu r\u00e4\u00e4gib, et kui varem pidi ta p\u00fc\u00fcgilt tulles kuulutuse sotsiaalmeediasse \u00fcles panema, siis n\u00fc\u00fcd teavad kalatahtjad talle juba helistada ja koju tulla. Kui vaikse ilmaga hommikul kella kaheksa ajal helistada, siis saab teada, kas merel k\u00e4idud ja kala saadud. Praegu ongi lesta ja siia p\u00fc\u00fcdmise aeg.<\/p>\n

K\u00f5rgessaare sadama kohviku omanik Liana Vaino kinnitas, et v\u00e4rske kohalik kala on neil men\u00fc\u00fcs. \u201cKui on vaikne ilm, siis kalamehed on merel ja toovad meile ka,\u201c \u00fctleb Liana. \u201cKohalikku kala praeme, keedame supiks, teeme grillvorsti ja pelmeene.\u201c<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

T\u00e4rkma sadamat <\/b>Emmaste otsas T\u00e4rkma k\u00fclas esmamainiti juba 1564. aastal. <\/span>T\u00e4rkma on Hiiumaal kuulus selle poolest, et siit sadamast sai veel k\u00fcmmekond aastat tagasi j\u00e4\u00e4teed m\u00f6\u00f6da Saaremaale. Aga ei enam \u2013 kliima on muutunud ja nii tugevat j\u00e4\u00e4d, mis inimest ja masinat kannaks, enam ei tule. <\/span>Aktiivne seltsielu on selle eest sadama \u00fcmber k\u00e4ima l\u00e4inud t\u00e4nu kalurite seltsile. Kui <\/span>1835<\/span>. aastal <\/span>oli k\u00fclas 13 talu ja elanikele pandi perenimesid, siis nende nimede kandjad on siiani tegijad kogu Hiiumaa tasandil ja kaugemalgi. Nende hulgas ka <\/span>Margus Kastein,\u00a0kes on tulihingeliselt kodusadamat arendanud. 2015. aastaks valmis uus T\u00e4rkma v\u00e4ikesadam, kust k\u00e4iakse kalal, muidu l\u00f5buks s\u00f5itmas, aga mis on ka k\u00fclale ja kogu Emmaste otsale koos- k\u00e4imise paigaks. S\u00fc\u00fcdatakse jaanitulesid ja s\u00fcgise tulekul muinastulesid, l\u00fc\u00fcakse kaasa S\u00f5ru Jazzi korraldamisel ja Avatud kalasadamate p\u00e4evadel. K\u00fcla ajaloos on palju seiku, mida k\u00fclaline v\u00f5iks teada saada, n\u00e4iteks soola kaevandamise kohta m\u00f5isa aegadel. Margus r\u00e4\u00e4gib j\u00e4rgmist: \u201d<\/span> 19. sajandi alguses, kui soolahinnad olid k\u00f5rged kontinentaalblokaadi t\u00f5ttu, organiseeris m\u00f5isnik J. P. Stenbock T\u00e4rkmal soolatootmise ettev\u00f5tte, rahvakeeles SOOLAELU. Sellest sai peagi salajase soolaveo kattevari. Soolaelu v\u00e4ljade s\u00fcsteem moodustab maastikul \u00e4\u00e4rmiselt huvitava ja kauni mustri.\u201c Lisaks kohalikele elanikele k\u00fclastavad sadamat ja selle vaatetorni turistid, linnuvaatlejad ja puhkajad.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Loo autor: Hiiu Leht. Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsiv\u00f5ime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Naistlaiu ehk Sarve sadamast Sarve poolsaarel s\u00f5idab enamik Hiiumaale saabujaid hooga m\u00f6\u00f6da. Maa poolt tulijad n\u00e4evad siin Gotlandile ja \u00d6landile sarnast maastikku \u2013 haruldasi paepealseid lookaasikuid ja alvareid, kus kasvab…<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":46850,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-46846","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46846","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=46846"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46846\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":46854,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46846\/revisions\/46854"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media\/46850"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=46846"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=46846"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=46846"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}