{"id":46720,"date":"2023-08-06T15:15:50","date_gmt":"2023-08-06T12:15:50","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=46720"},"modified":"2023-09-19T15:16:13","modified_gmt":"2023-09-19T12:16:13","slug":"paduvihmad-kohvikulisi-ei-morjendanud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/paduvihmad-kohvikulisi-ei-morjendanud\/","title":{"rendered":"Paduvihmad kohvikulisi ei morjendanud"},"content":{"rendered":"

Kolmest kohvikutep\u00e4evast kahel sadas vihma. Neljap\u00e4evased kohvikupidajad sellegipoolest rahvapuudust ei kurtnud, veel v\u00e4hem laup\u00e4evased.<\/span><\/p>\n

Neljap\u00e4eval algasid 16. Hiiumaa kohvikutep\u00e4evad Kassari ja Orjaku \u00fchep\u00e4evakohvikutega. Telkide ja katusealustega selleks valmistunud kohvikupidajad tegid \u00f5igesti \u2013 terve p\u00e4eva sadas hooti v\u00e4ga tugevat vihma. \u00d5htul ilm selgines ja Esik\u00fclas Magusa Marja kohvikus piilus s\u00f5strap\u00f5\u00f5saste vahelt p\u00e4ikeseloojang. ”Sadas k\u00fcll palju vihma, aga rahvast oli ikka palju,” \u00fctles Magusa Marja perenaine <\/span>Elis Uusoja. P\u00e4eva peale k\u00fcpsetati kaksk\u00fcmmend kooki juba eelnevalt valmistatuile lisaks. Traditsiooniliselt s\u00f5idutas lapsi v\u00e4ike mootorrong, ikka sinka-vonka vihmast niiskel kruusateel. Lossikujulisel batuudil k\u00e4is kella \u00fcheksa ajal \u00f5htul veel kilgete ja naerur\u00f5katuste saatel k\u00f5va m\u00f6ll.<\/p>\n

K\u00fclaliste puudust ei kurtnud ka Orjaku sadama kohvik \u00d5\u00f5tsuv Meri. Sulgemise hetkeks oli lauale j\u00e4\u00e4nud vaid paar t\u00fckki magusat ja m\u00f5ni soolast pirukat. ”Ma olen nii \u00f5nnelik,” \u00fctles k\u00fclamaja perenaine Margit K\u00e4\u00e4ramees \u00f5htu l\u00f5pus. Maigi Taelma, kes samuti kohvikus toimetas, \u00fctles, et v\u00f5ib olla oli vihma t\u00f5ttu natuke v\u00e4hem rahvast kui eelmine aasta, aga seda, et inimeste puudust oleks olnud, k\u00fcll \u00f6elda ei saanud.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Nostalgiapisarad Lehtmas<\/b><\/p>\n

Reedesesse kohvikute p\u00e4eva jagus p\u00e4ikest neljap\u00e4evast pisut rohkem. <\/span>Hanna Haavapuu aastatel 1992-2007 tegutsenud nostalgilisest Lehtma Baari hoovikohvikust \u00fctles, et nemad ei m\u00e4rganud, et vihm oleks kedagi heidutanud. T\u00f6\u00f6d ja k\u00fclalisi oli palju. ”Veetsin k\u00fcmme tundi valmistades k\u00f6\u00f6gis omaaegset firmarooga \u2013 kuuma ahvenasaia juustuga,” r\u00e4\u00e4kis ta tihedast p\u00e4evast, mil kohvikus k\u00e4ijatega eriti juttugi polnud aega vesta. Samamoodi seisis terve p\u00e4eva panni taga baari omaaegne perenaine Maaja ning tema k\u00f5rval toimetas kogenud hoovikukohvikutiim, kellega koos on varem tehtud Paladel kohvikut Onu Reinu Juures. ”H\u00e4sti palju tuldi vanu aegu meenutama,” r\u00e4\u00e4kis Hanna. Purjetajad ja p\u00fcsikliendid leidsid tee Hiiumaale Lehtma baari aegu meenutama ka teisest Eesti otsast.<\/span><\/p>\n

Laup\u00e4evaseid kohvikuid kostitas p\u00e4ike aga terve p\u00e4eva. <\/span>Klaire Leigri lennujaama kohvikust Tahan Lennata! \u00fctles, et inimesi tuli \u00fcle ootuste palju. Kahe ekskursiooni asemel lennujaama ameti- ja \u00f5hus\u00f5idukite teenindamise ruumides, startisid need l\u00f5puks kella 12\u201318 vahel igal t\u00e4istunnil, sest huvilisi ja registreerunuid oli lihtsalt nii palju. Elevust tekitasid ka lennud Hiiumaa kohal v\u00e4ikse eralennukiga, mis sai peale v\u00f5tta kolm reisijat. Klaire s\u00f5nul pakkus lennukiomanik l\u00f5bus\u00f5ite kohviku k\u00fclalistele t\u00e4iesti tasuta ning tegi seda k\u00f5ike puhtalt inimeste r\u00f5\u00f5muks. Lisaks neljale kavatsetud lennule tehti \u00fcks lisalend. Palju tegemist oli ka Kl\u00f6tsim\u00e4e ponidel, kes lapsi lennuraja \u00e4\u00e4res s\u00f5idutasid.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Elu nagu seebikas<\/b><\/p>\n

K\u00e4rdlas Mehhiko kohvikus, millest Tahan Lennata! kohviku lennuk j\u00f5udis mitu korda \u00fcle lennata, k\u00e4is terve p\u00e4ikselise p\u00e4eva vilgas ja v\u00e4rviline elu. Pont\u0161odes ja sombreerodes kohvikurahvas toimetas nii puhveti leti taga, sooja toidu letis, kultuuritelgis kui ka kunstikuuris. K\u00fclas k\u00e4is <\/span>Marina Kaljurand,<\/b> kes jagas oma kogemust Eesti suursaadikuna Mehhikos ning n\u00e4itas, kuidas valmistada ”\u00c4ngivastast <\/span>guacamolet<\/span><\/i>”. Ta tunnistas, et elas oma suursaadik olemise aja k\u00fcll tegelikult Washingtonis, sest oli samal ajal Eesti suursaadik USAs, kuid \u00fctles, et nii palju, kui ta Mehhikot sel ajal tundma sai, olid sealsed inimesed v\u00e4ga soojad ja lahked ning kultuur \u00fclimalt rikas.<\/span><\/p>\n

Sama kinnitasid juba kolm aastat Transwerwise’i Tallinna ja Tartu kontorites t\u00f6\u00f6tavad mehhiklased <\/span>Mauricio ja Claudia, kellega toimus ka vestlusring. Hoovikohviku kohta \u00fctlesid nad, et see meenutab neile kodumaad ja lapsep\u00f5lve perepidusid, kus kogu suguv\u00f5sa kokku tuli. Elu Mehhikos k\u00e4ib nende s\u00f5nul palju rohkem \u00f5ues ja t\u00e4navatel kui Eestis. Hiiumaale saabumise kohta \u00fctlesid nad, et kogesid siin kodumaaga sarnast k\u00fclalislahkust. ”Astud uksest sisse ja inimesed \u00fctlevad \u201ctere!” kirjeldas Claudia seda, mida mehhiklased alati teevad, aga tema kogemuses eestlased sugugi mitte alati. Eestis hindavad nad vaikust ja rahu ning Mauricio \u00fctles, et on Eestis elades \u00f5ppinud vabal ajal lihtsalt niisama olema. Kodumaal v\u00e4ga suures linnas elades, leidis ta alati midagi teha v\u00f5i kuhugi minna.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Marina Kaljuranna \u00c4ngivastane <\/b>guacamole<\/i><\/b><\/p>\n

K\u00f5ige rohkem r\u00f5hutas Hiiumaal suvitav politiik ja suursaadik Marina Kaljurand <\/span>guacamole<\/span><\/i> valmistamist ette n\u00e4idates, et seda ei ole v\u00f5imalik tuksi keerata. N\u00f5rgima l\u00fclina Eesti tingimustes nimetas ta pehme avokaado leidmist. Ka kohvikutep\u00e4evaks ei olnud tal \u00f5nnestunud seda p\u00e4ris \u00f5ige pehmusega avokaadot leida, kuid <\/span>guacamole<\/span><\/i> valmis siiski. Enne koostisainete juurde asumist andis ta veel \u00fche v\u00e4ga t\u00e4htsa n\u00f5uande ja soovitas mitte kasutada mikserit, vaid tampida avokaado puruks k\u00e4sitsi, n\u00f5nda, et natuke j\u00e4\u00e4b t\u00fckke sisse. Enne, kui rahval oma <\/span>guacamolet<\/span><\/i> maitsta lubas, proovis Marina <\/span>guacamolet<\/span><\/i> ise ja \u00fctles, et ainult maitstes saab \u00f5ige maitse paika. Siingi julgustas ta iga\u00fcht usaldama oma maitsemeelt ning tegema<\/span> guacamole<\/span><\/i> just sellise, nagu endale maitseb. ”Minule n\u00e4iteks koriander ei meeldi ja ma ei lisa seda, aga ehtsas <\/span>guacamoles<\/span><\/i> on see sees,” r\u00e4\u00e4kis ta, enne kui asus traditsioonilist Mehhiko toortoitu valmistama.<\/span><\/p>\n

Vaja l\u00e4heb:<\/b><\/p>\n