{"id":46695,"date":"2023-08-29T14:34:05","date_gmt":"2023-08-29T11:34:05","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=46695"},"modified":"2023-09-19T14:43:47","modified_gmt":"2023-09-19T11:43:47","slug":"biolagunevate-mahkmete-tootjad-kaisid-koostoovoimalusi-uurimas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/biolagunevate-mahkmete-tootjad-kaisid-koostoovoimalusi-uurimas\/","title":{"rendered":"Biolagunevate m\u00e4hkmete tootjad k\u00e4isid koost\u00f6\u00f6v\u00f5imalusi uurimas"},"content":{"rendered":"

\u201cMis oleks, kui Hiiumaa oleks esimene saar, kus k\u00f5ik beebid kasutavad biolagunevaid m\u00e4hkmeid?\u201c k\u00fcsis majandusteadlane ja sinimajanduse ekspert <\/span>Gunter Pauli<\/b> esmasp\u00e4evasel ringmajanduse konverentsil Hiiumaa kultuurikeskuses.<\/span><\/p>\n

Esmasp\u00e4eval, 22. augustil Ringmajanduse konverentsil olid teemaks alternatiivsed, peamiselt rohemajanduslikud suunad Hiiumaa arendamiseks. Osalejaid nii k\u00f5nelejate kui k\u00fclaliste seas oli k\u00f5ikjalt maailmast. Muuhulgas r\u00e4\u00e4giti j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itluse korraldamisest Milanos ja Kopenhaagenis ning Eestis v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud s\u00fcsinikneutraalsest asfaldist. Ringmajanduse vision\u00e4\u00e4r Gunter Pauli pakkus Hiiumaa jaoks v\u00e4lja, et meist v\u00f5iks saada maailma esimene biolagunevate m\u00e4hkmetega beebide saar.<\/span><\/p>\n

\u201cTeil on selleks k\u00f5ik olemas \u2013 bioplasti t\u00f6\u00f6stus, biomass ja teadmised komposti valmistamisest,\u201c p\u00f5hjendas k\u00f5neleja. Ta \u00fctles, et Hiiumaa on seni ainus paik maailmas, mida ta on n\u00e4inud, kus need kolm k\u00f5ik olemas on. Biomassi all peab ta Hiiumaal silmas puitu, pilliroogu ja vetikaid. Viimast on v\u00f5imalik kasutada niiskust imavate m\u00e4hkmesisude tootmiseks ja selleks poleks veetaimedega vaja teha midagi muud, kui vaid kuivatada ja t\u00fckkideks l\u00f5igata. \u201cK\u00f5ige k\u00f5rgtehnoloogilisem komponent biolagunevatest m\u00e4hkmetest on \u00f5huke biokile ja see on teil juba olemas, seda osatakse siin toota,\u201c t\u00f5i ta v\u00e4lja.<\/span><\/p>\n

Lisaks toonitas ta, et m\u00e4hkmet\u00f6\u00f6stus ei ole sugugi v\u00e4ike \u00e4ri, vastupidi. Arvestades seda, et Hiiumaal s\u00fcnnib ligikaudu 80 ehk umbes sada beebit aastas, t\u00e4hendab see, et kohe oleks vajadus v\u00e4hemalt nelja miljoni m\u00e4hkme j\u00e4rele aastas. \u201cMuidugi tuleks seda alguses teha nii, et biolagunev oleks lapsevanemate jaoks odavam kui muu variant,\u201d \u00fctles Pauli ning lisas, et t\u00e4htis on ka m\u00e4hkmete \u00f5igesti ja eraldi kogumine, sest nii oleks see \u00fchtlasi v\u00e4ga uuenduslik uurimisprojekt. Mustaks <\/span>terra preta<\/span><\/i> mullaks saavad m\u00e4hkmed vaid koos aktiivs\u00fcsiga, mis annabki sellele kompostmullale ka iseloomuliku eriti musta v\u00e4rvi.<\/span><\/p>\n

G\u00fcnter Pauliga olid kaasas biolagunevate m\u00e4hkmete loojad ja neid tootva ettev\u00f5tte Dycle asutajad<\/span> Ayumi Matsuzaka<\/b> ja <\/span>Christian Schloh<\/b> Saksamaalt, Berliinist. Viimase k\u00fcmne aasta jooksul v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud ja t\u00e4iustatud biolaguneva m\u00e4hkme protot\u00fc\u00fcp on tegelikult m\u00e4hkmesisu, mida saab kasutada korduvkasutatavate m\u00e4hkmep\u00fckste v\u00f5i -\u00fcmbriste sees. Samal eesm\u00e4rgil kasutatakse praegu riidem\u00e4hkmetes mikfofiibrist lappe. \u201cBiolagunev sisu, mille saab \u00e4ra visata, teeks korduvkasutatavate m\u00e4hkmete kasutamise lihtsamaks,\u201c selgitas Christian, kuidas nende eesm\u00e4rk pole kunagi olnud teha looduss\u00f5bralikku versiooni tavam\u00e4hkmest. Nende eesm\u00e4rk on olnud saada hakkama nii v\u00e4hesega kui v\u00f5imalik.<\/span><\/p>\n

Berliinis on nad toodet ka v\u00e4ikestes mahtudes vanematele katsetada andnud, praegu otsitakse v\u00f5imalust, kuidas toota korraga suur hulk m\u00e4hkmeid. Seni on neid toodetud k\u00e4sitsi. \u00dcks Hiiumaa k\u00fclastuse eesm\u00e4rke ongi n\u00e4ha, kas \u00e4kki oleks v\u00f5imalik neid siin toota. Dag\u00f6plasti tegevjuht <\/span>Kulvo Pendra<\/b> \u00fctles, et selleks oleks tehasesse vaja juurde lamineerimist, vormimist ja pakkimist. \u201cKui on palju head tahet, saab k\u00f5ike teha,\u201c arvas ta lootustandvalt. Juba praegu kasutavad Dycle m\u00e4hkmesisud \u00fche materjalina Dag\u00f6plasti tehases toodetavat biokilet.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

\u00c4\u00e4remaadel on lihtsam uuendusi ellu viia<\/b><\/p>\n

Majandusteadlane ja ka eesti keeles ilmunud raamatu \u201cSinine majandus\u201c autor Gunter Pauli on biolagunevate m\u00e4hkmete tootmise tuline toetaja ning BioBagi omandanud Novamonti juhatuse liige. Tema p\u00f5hik\u00fcsimus Hiiumaale k\u00f5las: \u201cKas tahate j\u00e4rgmised 20\u201330 aastat j\u00e4tkata samamoodi v\u00f5i teha midagi paremaks?\u201c Selle all pidas ta silmas eelk\u00f5ige trendi, kus noored lahkuvad saarelt ega tule enam tagasi, sest ei leia siin t\u00f6\u00f6d, mis pakuks piisavat arengu- ja teenimisv\u00f5imalust.<\/span><\/p>\n

\u201cFossiilk\u00fctused kaovad, see on selge,\u201c \u00fctles ta, kuidas tulevik on nende paikade p\u00e4ralt, kellel on olemas biomass. Hiiumaal on see olemas nii metsa, vetika kui pilliroo n\u00e4ol. \u201cMuidugi tuleb seda majandada j\u00e4tkusuutlikult,\u201d lisas ta. Majanduse areng on tema n\u00e4gemuses see, mis loob uut v\u00e4\u00e4rtust ja aitab kesta, mitte see, kui impordime oma asjad Hiinast ja m\u00fc\u00fcme siin odavalt maha. Kuna saared on alati muust maailmast veidi eraldatud, leiab ta, et kestvus on saareelanike DNAsse sisse kirjutatud. \u201cSaarel ei ole majanduse eesm\u00e4rk nii palju kasum kui elluj\u00e4\u00e4mine,\u201c usub ta.<\/span><\/p>\n

Ta t\u00f5i n\u00e4ite Hispaaniast, El Hierro nimeliselt Kanaari saarelt, kuhu 2001. aastal sattus. Selleks ajaks oli sinna elama j\u00e4\u00e4nud 5500 elanikku v\u00f5rreldes 1945. aasta 30 000ga. \u201cHispaania valitsus oli selle saare maha kandnud, \u00f6eldes, et see on nende jaoks liiga kallis, et seal \u00fcldse keegi elab,\u201c kirjeldas ta. Taaselustades veinit\u00f6\u00f6stuse ja hakates m\u00fc\u00fcma kitsepiima, taastasid kohalikud \u00fchistute abiga aga elu saarel nii, et lisaks k\u00f5igele muule sai neist ka maailma esimene saar, mis on v\u00f5imeline tootma ise kogu oma elektri.\u00a0<\/span><\/p>\n

\u201cEi tasu alahinnata seda, mida inimesed suudavad, kui nad vaid tahavad,\u201c \u00fctles Pauli ja julgustas hiidlasi uute initsiatiividega algust tegema. \u201cTe elate \u00e4\u00e4remaal, teile on see palju lihtsam,\u201c ergutas ta. \u201c\u00c4rge j\u00e4\u00e4ge luba k\u00fcsima, tehke lihtsalt \u00e4ra ja p\u00e4rast \u00f6elge, et unustasite k\u00fcsida v\u00f5i et tegelesite teadusprojektiga!\u201c<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Loo ja foto autor: Piret Eesmaa, Hiiu Leht<\/em>
\nArtikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsiv\u00f5ime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u201cMis oleks, kui Hiiumaa oleks esimene saar, kus k\u00f5ik beebid kasutavad biolagunevaid m\u00e4hkmeid?\u201c k\u00fcsis majandusteadlane ja sinimajanduse ekspert Gunter Pauli esmasp\u00e4evasel ringmajanduse konverentsil Hiiumaa kultuurikeskuses. Esmasp\u00e4eval, 22. augustil Ringmajanduse konverentsil…<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":46700,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-46695","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46695","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=46695"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46695\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":46704,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46695\/revisions\/46704"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media\/46700"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=46695"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=46695"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=46695"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}