{"id":44236,"date":"2023-07-28T10:41:55","date_gmt":"2023-07-28T07:41:55","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=44236"},"modified":"2023-08-03T10:50:53","modified_gmt":"2023-08-03T07:50:53","slug":"nodimine-on-soltuvus-mis-aastatega-vaid-suveneb","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/nodimine-on-soltuvus-mis-aastatega-vaid-suveneb\/","title":{"rendered":"Nodimine on s\u00f5ltuvus, mis aastatega vaid s\u00fcveneb"},"content":{"rendered":"

Pole palju inimesi, kes mere \u00e4\u00e4rest on leidnud pudeliposti v\u00f5i n\u00e4iteks \u00f5hupalliga saadetud s\u00f5numi. <\/span>Tiia Johansson<\/b> on \u00fcks nendest, kes on. Koguni kolm korda. See on v\u00f5imalik vaid siis, kui inimene k\u00e4ibki mere \u00e4\u00e4res selle pilguga, et mida huvitavat on meri j\u00e4lle randa uhtunud.\u00a0<\/span><\/p>\n

Kelle s\u00fcda ei hakkaks kiiremini p\u00f5ksuma, kui n\u00e4eb mererannas m\u00f5nda eset, mis eriliselt silma hakkab. K\u00f5pus Tiharu k\u00fclas elav Tiia tunnistab, et tema l\u00e4heb kohe v\u00e4ga elevile. M\u00f5nikord on aga natuke k\u00f5he ka. N\u00e4iteks oli kord randa uhutud kummipaat. Tiia m\u00e4letab, et l\u00e4hemale minnes oli k\u00fcll v\u00e4ike hirm, et \u00e4kki keegi on paadis. Teab, kas on eluski. Paat oli aga t\u00fchi ja katki ka.\u00a0<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Ajad muutuvad<\/b><\/p>\n

Oma esimesi nodimisi m\u00e4letab Paladelt p\u00e4rit Tiia just samast paigast, kus ta t\u00e4na elab. \u00dcle 50 aasta tagasi k\u00e4idi isaga K\u00f5pus ja siis sai ikka mere \u00e4\u00e4res k\u00e4idud, kui piirivalve lubas. Toona Tiia m\u00e4letamist m\u00f6\u00f6da v\u00e4ga huvitavat nodi rannast ei leidnud, sest ta sattus siia randa harva ning rannas v\u00f5imutsenud piirivalve k\u00e4is ise esimese korra \u00fcle.\u00a0<\/span><\/p>\n

Kui Tiia 90ndate l\u00f5pus koos abikaasa Ulfiga K\u00f5pu koha soetas, hakkas ta rannas tihedamalt k\u00e4ima. Ta r\u00e4\u00e4gib, et nodimise pealt saab justkui lugeda maailma arengut. N\u00e4iteks kui enne tuli randa igasugu puidust kaste, siis n\u00fc\u00fcd on k\u00f5ik asendunud plastikuga. Kirjad pakenditel on n\u00fc\u00fcd peamiselt venekeelsed. See kinnitab muuseas ka hiljuti riiklikul \u00f5pilaste uurimist\u00f6\u00f6de konkursil auhinna saanud Juhan Tuuliku uurimist\u00f6\u00f6 h\u00fcpoteesi, et peamine nodi ongi hoovusega Kaliningradi poolt tulev pr\u00fcgi. Meri annab m\u00e4rku ka sellest, mis parasjagu maailmas lahti – koroonaaajal tuli randa n\u00e4iteks desovahendi purke. Tiia naerab, et eks m\u00e4rk oli seegi, et ajal, mil elekter oli kallis ja k\u00fctta ei raatsinud, uhtus meri randa t\u00e4itsa korraliku teki.\u00a0<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

\u00c4hk l\u00e4heb taris<\/b><\/p>\n

\u201cK\u00f5pu mees olevat leidnud rannast k\u00f5ik eluks vajaliku peale naise ja piiman\u00f5u,\u201d r\u00e4\u00e4gib Tiia, et meri on aegade jooksul andnud igasugu vajalikku kraami. Teine nodija lipulause on \u201c\u00c4hk l\u00e4heb taris.\u201d Tihti l\u00e4hebki taris, sest Tiia p\u00f5him\u00f5te nodimisel on, et leitud asju saaks kuskil taaskasutada. Nii on ukse ees k\u00f6iest jalamatt, laevadele omaselt keritud, v\u00f5i aknalaual valgust p\u00fc\u00fcdvad v\u00e4rvilised pudelid. Keeratava kaanega purkides saab hoida kuivaineid, plastikust kastides muud vajalikku. Mere poolt lihvitud ajupuust teha seina- v\u00f5i lauakaunistusi. Ja leitud merekraami aitab ka niisama aidale seinakaunistuseks panna. N\u00e4iteks v\u00f5rgupoi, mille tuhmunud sildilt saab v\u00e4lja lugeda, et omaniku leiab Sandvigi linnast. Kaart \u00fctleb, et selline linn asub Taanis, Bornholmi saarel. Tiharust 600 kilomeetri kaugusel. Bornholmi kirjadega kraami on tulnud rohkemgi. Tihti satub randa igasugu kalandusega seotud kraami. Vanasti oli olnud palju klaasist v\u00f5rgupoisid, mida enam loomulikult ei kohta. Kalav\u00f5rke tuli Tiia s\u00f5nul samuti varem h\u00e4sti palju, n\u00fc\u00fcd enam mitte.\u00a0<\/span><\/p>\n

Aastate jooksul on meri randa toonud k\u00f5ikv\u00f5imalikku nodi. \u00dcks k\u00f5ige tavalisemaid asju on jalan\u00f5ud. \u201cAlati on paarist ainult \u00fcks,\u201d toonitab Tiia. Kiivreid on Tiial nii palju ja eriv\u00e4rvilisi, et saab kasutada igaks elujuhtumiks. Aidas on tal k\u00f6isi-pudeleid-purke-kaste.\u00a0<\/span><\/p>\n

Ta v\u00f5tab nurgast \u00fche mustaks muutunud raske puut\u00fcki, mis arvatavasti m\u00f5ne uppunud laeva osa, mida meri agaralt lihvinud ja v\u00e4\u00e4rtuslikuks mustaks tammeks muutnud.\u00a0<\/span><\/p>\n

\u201cL\u00f5in hambad sisse,\u201d \u00fctleb ta kord leitud apelsinide proovimise kohta. S\u00fcndis s\u00fc\u00fca k\u00fcll. Rannas on olnud ka n\u00e4iteks punase sibula uputus. Tiia on kuulnud jutte, kuidas randa on tulnud kastide kaupa puuvilju v\u00f5i m\u00f5ni nodija on saanud rannast leitud kraamiga kustutada oma \u00f5lleisu ja rahagi on leitud. Ravimeidki on meri v\u00e4lja andnud. Tiia r\u00e4\u00e4gib, et on tulnud ka pakikesi kahtlase valge pulbriga, aga neid ta igaks juhuks n\u00e4ppima ja l\u00e4hemalt uurima ei hakanud, vaid viskas lihtsalt \u00e4ra.\u00a0<\/span><\/p>\n\n\t\t