{"id":44192,"date":"2023-07-14T15:39:46","date_gmt":"2023-07-14T12:39:46","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=44192"},"modified":"2023-08-02T15:41:11","modified_gmt":"2023-08-02T12:41:11","slug":"tasapisi-magede-talu-pererahva-koige-lemmikum-sona-eesti-keeles","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/tasapisi-magede-talu-pererahva-koige-lemmikum-sona-eesti-keeles\/","title":{"rendered":"\u201cTasapisi\u201d \u2013 M\u00e4gede talu pererahva k\u00f5ige lemmikum s\u00f5na eesti keeles"},"content":{"rendered":"

Laukal Isabella k\u00fclas asub M\u00e4gede talu, kus toimetavad Saksamaalt p\u00e4rit Christian ja Bea Wittekindt. Hiiumaale tulid nad otsima t\u00f5elist, metsikut loodust.<\/span><\/p>\n

Muru on M\u00e4gede talus pikk. Hoovis valitseb kerge segadus. Kahe vana h\u00f5bepaju varjus on halliks pleekinud puidust s\u00f6\u00f6gilaud. Puude alla on s\u00e4titud toolikesi, milles raamatut loetud v\u00f5i niisama istutud. \u00dche p\u00f5\u00f5sa all on telk, teise puu taga v\u00e4ike karavan. Pika muru sees paistab peenraid. M\u00f5nedes on rohi rohitud, teistes mitte. Pesus k\u00e4iakse \u00f5ue du\u0161inurgas, mille vee k\u00fctab soojaks p\u00e4ike. Askeetlik ja parajalt metsik on see elu siin. \u201cRahulik,\u201d \u00fctlevad Christian ja Bea ise. F\u00fc\u00fcsilist t\u00f6\u00f6d on k\u00fcll palju, aga see toobki rahu, usuvad nad.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

M\u00f6\u00f6dunud suvel viibis nende juures Saksamaalt \u00fche s\u00f5bra poeg, kes kodumaal eluga pahuksisse oli sattunud. Kuigi Christianil ja Beal on palju ka pedagoogilisi teadmisi ning oma esimesel suvel Hiiumaal korraldasidki nad laagri, kus lisaks f\u00fc\u00fcsilisele t\u00f6\u00f6le keskenduti ka sellele, kuidas leida elus seda oma teed, siis selle poisi puhul oli selge, et r\u00e4\u00e4kimist ei ole talle vaja. Tal oli vaja lihtsalt t\u00f6\u00f6d teha ja tunda, et saab millegagi hakkama. \u201cTemast oli suur abi n\u00e4iteks meie suvek\u00f6\u00f6gi ehitamisel,\u201d r\u00e4\u00e4gib Bea ja viipab \u00fcmarale hoonele keset hoovi, mille seinad on poolenisti aknad. Ukse vahelt paistab suur sibulavaagen, taamal pirakad klaasist purgid ravimtaimede ja \u00fcrtidega. \u201cKui ta koju l\u00e4ks, \u00fctlesid vanemad, et pole teda ammu nii r\u00f5\u00f5msa ja tervena n\u00e4inud.\u201d Juba sel suvel tuleb see poiss uuesti Hiiumaale. Kodumaal l\u00e4ks ta \u00f5ppima puusepaks ning tal l\u00e4heb koolis v\u00e4ga h\u00e4sti.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Aed peab olema<\/b><\/p>\n

Need kolm suve, mis Bea ja Christian Hiiumaal veetnud, on peamiselt kulunud asjade paika loksutamisele \u2013 mida t\u00e4pselt selles talus pihta hakata. Kas j\u00e4tkata laagrite ja seminaridega v\u00f5i mitte, mille jaoks jaksu on, mis on \u00fcldse v\u00f5imalik.<\/span><\/p>\n

Christian \u00fctleb, et aiandus on tema kutsumus, nii et see on \u00fcks, mis kindel \u2013 aed peab olema. M\u00e4gede talus peab paar k\u00f6\u00f6giviljap\u00f5ldu, kasvatab viljapuid ja -p\u00f5\u00f5said, praktiseerib minimalistlikku elustiili ja s\u00e4\u00e4stlikku arhitektuuri. Peenramaal, ka ilupeenardes, l\u00e4htuvad permakulutuuri p\u00f5him\u00f5tetest, kus on v\u00e4ga t\u00e4htsal kohal looduslik mitmekesisus ja taimede heanaaberlikud suhted.\u00a0<\/span><\/p>\n

Pika rohu seest t\u00f5mbab Christian t\u00e4helepanu astelpaljusarnaste lehtedega sarik-h\u00f5bepuule: \u201cSee on \u00fcks v\u00e4ga hea naaber viljapuudele ja -p\u00f5\u00f5sastele \u2013 vastupidav p\u00f5uale, pole invasiivne, haarab \u00f5hust l\u00e4mmastikku ning jagab seda mulla kaudu teiste taimedega kuni 20 meetri ulatuses.\u201d Selleks, et sarik-h\u00f5bepuu (<\/span>Eleagnus umbellatus<\/span><\/i>) l\u00e4mmastikku mulla all levitama hakkaks, tuleb tal vaid oksi l\u00f5igata.\u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Ovaalikujulises k\u00f6\u00f6giviljaaias on \u00fchel umbes pooleteise meetri laiusel mullaribal kasvamas harilik keerispea (<\/span>Phacelia tanacetifolia<\/span><\/i>). \u201cSee on looduslik v\u00e4etis,\u201d \u00fctleb Christian. Harilik keerispea on \u00fcheaastane taim ja muld, milles ta oma aastase eluts\u00fckli l\u00e4bib, on p\u00e4rast seda palju viljakam.\u00a0<\/span><\/p>\n

\u00dcmberringi v\u00f5ib m\u00e4rgata mitmeid \u201clasanje-peenraid\u201d, nagu nad neid ise nimetavad, kus peenar algab paksust papist, mis takistab umbrohu, n\u00e4iteks orasheina kasvamist. See papp on kaetud k\u00f5igepealt heinakihi ja seej\u00e4rel mullaga.<\/span><\/p>\n

\u201cMeie mure on, et j\u00f5uame alati nii hilja Eestisse, sest mais t\u00f6\u00f6tame veel Saksamaal,\u201d \u00fctleb Christian \u00f5nnetult v\u00e4ikestele salatitaimedele osutades. \u201cSel aastal oli ka v\u00e4ga k\u00fclm, kui me j\u00f5udsime, nii et midagi pole veel eriti j\u00f5udnud kasvada.\u201d\u00a0<\/span><\/p>\n

Peenramaa \u00e4\u00e4rde on nad istutanud viljapuid, mis tulevikus hakkavad k\u00f6\u00f6giviljaaeda tuule eest kaitsma. Siin on Christianil pooleli ka v\u00e4ike katse. Nimelt kaevasid nad osa \u00f5unapuude istutamiseks erakordselt suured augud ning j\u00e4tsid maast v\u00e4lja v\u00f5etud mulla augu k\u00f5rvale hunnikusse. See v\u00f5iks Christiani arvates noori istikuid tuule eest kaitsta. Aukude varem valmis kaevamine ja \u00fcheks talveks lahti j\u00e4tmine on samuti permakultuuri p\u00f5him\u00f5te, mis peaks aitama mulla viljakust t\u00f5sta. \u201cNaabrid \u00fctlesid meile, et oleme t\u00e4itsa hullud, et seda vaeva n\u00e4eme \u2013 meil on niigi hea muld,\u201d naerab Christian. \u201cJa ega ma ei tea, kas neist k\u00fcngastest augu k\u00f5rval \u00fcldse abi on, aga tahan proovida,\u201d lisab ta. Ta toob kohe v\u00e4lja ka \u00fche miinuse, mis sellise maastikuvormiga seotud \u2013 muru niita on v\u00e4ga raske.\u00a0<\/span><\/p>\n

\u00dcks mitmest m\u00f5ttest, mis Christiani peas ringleb, on rajada talu maadele v\u00e4ike puukool ning hakata siin puid pookima ja paljudama. \u201cKindlasti tahan katsetada kultuur- ja mets\u00f5unapuu ristamist,\u201d r\u00e4\u00e4gib ta, sest usub, et mets\u00f5unapuu on kohalike tingimustega paremini kohandunud ning selle omadused v\u00f5iksid aidata ka kultuur\u00f5unapuul paremini ellu j\u00e4\u00e4da. P\u00f5llu k\u00f5rval tee \u00e4\u00e4res ootab istutamist terve rida istikuid.<\/span><\/p>\n

K\u00fcsimused, mida neilt k\u00f5ige rohkem k\u00fcsitakse, on, kuidas nad Hiiumaale tulid ja kas nad ka j\u00e4\u00e4vad siia. \u201cEks paistab, aga praegu meil on vaja talvel Saksamaal olla ja raha teenida selleks neljaks kuuks, mis me suvel Hiiumaal veedame,\u201d \u00fctleb Christian. M\u00e4gede talust nad sissetulekuallikat teha ei soovi, sest see v\u00f5taks nii palju vabadust \u00e4ra.\u00a0<\/span><\/p>\n

Nii k\u00e4ivadki k\u00f5ik asjad selles majapidamises tasapisi. \u201cMulle v\u00e4ga meeldib selle s\u00f5na k\u00f5la, aga see iseloomustab ka v\u00e4ga h\u00e4sti seda, kuidas meil siin asjad liiguvad,\u201d \u00fctleb Chrstian.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

 <\/p>\n

T\u00f6\u00f6 ja kunst<\/b><\/p>\n

Ometi on siin oldud suvedega m\u00f5ndagi muutunud \u2013 hoovile on kerkinud kolm uut majakest; vana talumaja, mille puit oli liialt kahjustada saanud, talgut\u00f6\u00f6dega lammutatud.<\/span><\/p>\n

\u00dcks uutest majakestest on tulevane saun, mille L\u00f5una-Eestis \u00fche seminari raames ehitanud Hiiumaa ametikooli palkmajaehituse \u00f5pilased. Osal palkidest on veel n\u00e4ha numbreid, mille j\u00e4rgi teisest riigi otsast Hiiumaale transporditud hoone nagu Lego kohapeal j\u00e4lle kokku pandi. Praegu kasutavad Bea ja Christian seda peamiselt laoruumina, kuid plaan, et sinna tuleb saun, on kindel. Teises, seminariruumina m\u00f5eldud majakeses, kus praegu \u00f6\u00f6bib Kopenhaagenist p\u00e4rit vabatahtlik, on saunaahigi juba olemas. \u201cAga seni, kuni meil sauna ei ole, kasutame ahju hoopis selle maja k\u00fctmiseks,\u201d jagab Bea j\u00e4rjekordset k\u00e4igu pealt s\u00fcndinud ideed. Ahju k\u00f5rval seina \u00e4\u00e4res on ravimtaimede kuivatusriiul, mille restidel parajasti raudrohi ja p\u00e4rna\u00f5ied kuivamas. \u201cRaudrohuga on n\u00fc\u00fcd natuke halvasti l\u00e4inud ja me pole seda p\u00e4ris \u00f5igesti kuivatanud,\u201d kurvastab Bea. \u201cPole viga, kasutame selle komposti parandamiseks \u00e4ra,\u201d lohutab Christian.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Sel aastal on nende juures esimest suve praktikant Hiiumaa ametikoolist, mille \u00fcle Bea ja Christian on v\u00e4ga r\u00f5\u00f5msad. \u201cEsimest korda on meil abiks keegi, kes on enne aiandusega kokku puutunud!\u201d \u00fctleb Bea, et praktikandist on tohutult palju abi. Varem on t\u00f6\u00f6del abiks k\u00e4inud pere ja s\u00f5brad Saksamaalt.<\/span><\/p>\n

Uus m\u00f5te, mis Christiani peas on keerlema hakanud, on siduda talu lisaks aiat\u00f6\u00f6le ka kunstiga. Selleks, et oma aiale tuntust tuua ning see Euroopa aedade v\u00f5rgustikku l\u00fclitada, on Bea ja Christian andnud sellele nimeks \u201cHelisev \u00f5unaaed\u201d.\u00a0<\/span><\/p>\n

\u00d5unaaed viitab suurtesse aukudesse kaevatud \u00f5unapuudele, helisema panevad aia tuuleharfid, mis taamal paadikujulise puuskulptuuri k\u00fcljes paistavad. Need on mitme meetri k\u00f5rgused vasest katte ja puust k\u00f5lakastiga instrumendid, mille viiel keelel m\u00e4ngib tuul. Pillid on kinnitatud palkidele, mis tunduvad kui laevamastid, ning harfid nende k\u00fcljes kui purjed. Palkide vahel ja \u00fcmber kulgeb lihvitud laudadest lavats, mis l\u00e4heb otstest teravaks nagu laev ja millele on antud veidi lainetav kuju. Kui harfe tuule suunas \u00f5ige nurga alla s\u00e4ttida, k\u00f5lab nende keeltelt \u00f5rna heli. \u201cTahaksin \u00fche \u00f6\u00f6 siin lavatsil lageda taeva all ja tuuleharfi helide taustal magada,\u201d nimetab Christian oma l\u00e4hiajaplaanidesse kuuluva v\u00e4ikese unistuse.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

Kohalik tugiv\u00f5rgustik<\/b><\/p>\n

Avatud Talude p\u00e4eval on neil kavas oma tegemisi huvilistele tutvustada. Toimub kaks ekskursiooni M\u00e4gede talu aias ning talu\u00f5uel on avatud kohvik. \u201cSaksamaal \u00f6eldakse, et armastus k\u00e4ib k\u00f5hu kaudu,\u201d r\u00e4\u00e4gib Christian, miks ta arvab, et kohvik peab olema. Huvilised on aga igal hetkel oodatud n\u00f5u ja j\u00f5uga appi tulema, v\u00f5ttes lihtsalt M\u00e4gede taluga nende kodulehe kaudu \u00fchendust.<\/span><\/p>\n

Kohalikega teevad Bea ja Christian koost\u00f6\u00f6d nii palju kui v\u00f5imalik. Naaber Mati on neid algusest peale igasuguste projektidega aidanud. Tema n\u00f5u ja abiga on rajatud ka \u00f5unapuid \u00fcmbritsevad aiakesed, mis kaitsevad taimi metsloomade eest. Viimasel ajal on s\u00f5bralikud suhted ka mesinik Viive-Kai Rebasega, kelle mesitarud praegugi M\u00e4gede talu hoovil ajutiselt viibivad. Vana maja lammutamine sai teoks vaid t\u00e4nu kohalikele abik\u00e4tele ning Isabella k\u00fclakoosolekutel tahaksid nad tulevikus samuti rohkem osaleda. \u201cSee tuleks ka me eesti keelele ka kasuks,\u201d ohkab Christian. Ta pole oma eesti keelega \u00fcldse rahul. \u00dctleb, et midagi m\u00f5istab, aga r\u00e4\u00e4kida on ikka v\u00e4ga raske. Samas kiidab ta Bead, kes tema s\u00f5nul on keele \u00f5ppimises palju tublim olnud ning oskab juba natukene r\u00e4\u00e4kidagi.\u00a0<\/span><\/p>\n

\u201cAga tasapisi,\u201d tuletab ta endale taas oma lemmiks\u00f5na meelde. \u201cTasapisi.\u201d<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Muhumaalt juhatati Hiiumaale<\/b><\/p>\n

Bead ja Christianit ajendas Eestisse tulema folkmuusik Mari Kalkun. \u201cTulime siia selleks, et teda esinemas kuulda,\u201d r\u00e4\u00e4gib Bea, kuidas nende esimene reis Eestisse oli Viljandisse Folgile. Juba enne seda oli paaril tekkinud soov leida endale \u00fcks t\u00f5eliselt looduslik ja metsik kohake, kus puhkuseid veeta. Eestisse j\u00f5udes see soov s\u00fcvenes ja \u00fchel hetkel tekkis Beal m\u00f5te, et tahaks saarele. Esimesena l\u00e4ksid nad Muhumaale, kus aednikud Sulev ja Margit neile loodusliku paiga otsimiseks pigem Hiiumaad kui Saaremaad soovitasid. M\u00e4gede tallu j\u00f5udes tundsid nad kohe \u00f5ige koha \u00e4ra. Esialgu oli neil suur unistus p\u00e4\u00e4sta ka vana talumaja keset \u00f5ue, ent selle palgid olid liiga palju kahjustada saanud. Mari Kalkuniga on nad aga endiselt kontaktis ning l\u00e4hevad teda kindlasti ka 20. juuli \u00f5htul Hiiu Folgile kuulama.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Hiiu Leht<\/em>
\nLoo ja fotode autor: Piret Eesmaa<\/em><\/p>\n

Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsiv\u00f5ime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Laukal Isabella k\u00fclas asub M\u00e4gede talu, kus toimetavad Saksamaalt p\u00e4rit Christian ja Bea Wittekindt. Hiiumaale tulid nad otsima t\u00f5elist, metsikut loodust. Muru on M\u00e4gede talus pikk. Hoovis valitseb kerge segadus.…<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":44193,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[20],"class_list":["post-44192","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-keskel"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44192","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44192"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44192\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":44221,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44192\/revisions\/44221"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media\/44193"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44192"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=44192"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=44192"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}