{"id":44179,"date":"2023-07-28T15:04:11","date_gmt":"2023-07-28T12:04:11","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=44179"},"modified":"2023-08-02T15:05:54","modified_gmt":"2023-08-02T12:05:54","slug":"ravimtaimede-kuninganna-sobib-ka-sooki-ja-peletab-saaski","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/ravimtaimede-kuninganna-sobib-ka-sooki-ja-peletab-saaski\/","title":{"rendered":"Ravimtaimede kuninganna sobib ka s\u00f6\u00f6ki ja peletab s\u00e4\u00e4ski"},"content":{"rendered":"<p><span style=\"font-weight: 400;\">Kaunid valgetes ja roosades toonides vihmavarjukesi meenutavad \u00f5iekobarad sitkete roheliste varte k\u00fcljes, mis \u00fcmbritsetud sulgjate peente lehtedega &#8211; just nii ilmutab end ravimtaimede kuninganna \u2013 raudrohi, kelle kasutusulatus v\u00e4ljakaevamiste p\u00f5hjal lausa 60 000 aasta tagusesse aega k\u00fc\u00fcndib. Peetakse teda \u00fcheks esimeste seas, kes ravimtaimena inimeste h\u00fcveks kanda kinnitanud.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Tegu on t\u00f5eliselt raudse rohuga, kellele aastatuhandete v\u00e4ltel hulganisti v\u00e4ekaid, tervendavaid ning maagilisi omadusi omistatud. Vana-Kreeka kangelane Achilleus kasutas raudrohu v\u00e4gevust lahinguv\u00e4ljal oma s\u00f5durite haavade raviks, toetudes uskumusele, et taime v\u00e4ekad omadused verejooksu aeglustavalt ja isegi peatavalt m\u00f5juvad. Ammustest aegadest on peetud teda veel ka kaitse, julguse ning igikestva armastuse s\u00fcmboliks. Arvati, et raudrohuga silmalauge h\u00f5\u00f5rudes, v\u00f5imenevad selgeltn\u00e4gemisv\u00f5imed, taime riputamine voodi kohale kindlustab kestva armastuse seitsmeks aastaks, vasts\u00fcndinu h\u00e4lli kohal rippuv raudrohi kaitsvat last kurja eest.<\/span><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><b>Lai levila<\/b><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Raudrohu levila on lai &#8211; nii v\u00f5ib teda suuremas jaos leida p\u00f5ldudelt, aga ka randadest, tee\u00e4\u00e4rtest, koduhoovidelt, metsaservadelt, kraavidest ning aasadelt. \u00d5itseb ta juunist kuni oktoobrini v\u00e4lja. \u00d5isi tuleb korjata p\u00e4ikesepaistelise ilmaga, mil eeterlike \u00f5lide sisaldus taimes suurim. Esimesi noori lehti v\u00f5ib kohata juba alates m\u00e4rtsist, neid sobib korjata veel oktoobriski. Raudrohu varred on v\u00e4ga sitked, mist\u00f5ttu k\u00e4\u00e4rid v\u00f5i nuga korjamisel suureks abiks on. \u00d5isi ja lehti v\u00f5ib nii kuivatada kui ka s\u00fcgavk\u00fclmutada, kuid kuivatamisel ei tohiks temperatuur t\u00f5usta \u00fcle 40 kraadi.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Raudrohi sisaldab \u00fcle 120 \u00fchendi, sealhulgas vitamiini A, C ja K, kaaliumi, tsinki, magneesiumi ning kaltsiumi. Rahvameditsiinis tuntakse teda kui verejooksu peatavat ning puhastavat, k\u00f5hu- ning naisteh\u00e4dasid ja k\u00f6ha leevendavat ning p\u00f5letikuvastast taime. Hambavalu korral v\u00f5ib leevendust leida n\u00e4ritud raudrohu suus hoidmisest, t\u00e4nu tema valuvaigistavale toimele. V\u00e4rskete lehtedega meelekohti h\u00f5\u00f5rudes v\u00f5ib h\u00f5lpu saada kimbutavast peavalust. Ninaverejooksu korral v\u00f5ivad purustatud raudrohulehed ninna topituna m\u00f5juda verejooksu peatavalt. Unetutele v\u00f5ib \u00f5htune raudrohutee tuua hea une! P\u00e4eval joodud t\u00f5mmisel arvatakse aga olevat \u00e4revust leevendav, rahustav ning tasakaalustav m\u00f5ju. Ettevaatlikud peaksid raudrohu kasutamisega olema rasedad ja inimesed, kel esineb k\u00f5rgenenud vereh\u00fc\u00fcbimist.\u00a0<\/span><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><b>Korja p\u00e4ikese k\u00e4es\u00a0<\/b><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">\u00d5ied on kergelt m\u00f5ru heinase, kuid v\u00e4ga aromaatse ning eeterlikest \u00f5lidest tulvil oleva maitsega. Kasuta neid pigem \u00f5rna lisandina teiste toitude juures kui p\u00f5hikomponendina. Lisa \u00f5isi dekoratsiooniks magustoitudele, salatitele, v\u00f5i suupistetele. Kerge maitsen\u00fcansina v\u00f5ib neid lisada ka j\u00e4\u00e4tisesse v\u00f5i valmistada neist siirup toitudele v\u00f5i jookidele p\u00f5neva maitse andmiseks. Katseta maitsesoola kuivatatud ning peenestatud raudrohu \u00f5itest ja meresoolast. \u00d5itest valmistatud teet\u00f5mmis sega kokku gaseeritud vee, mee v\u00f5i agaavisiirupiga. Lisa v\u00e4rskeid vaarikaid, sidrunit ja piparm\u00fcnti- nii saad v\u00e4rskendava limonaadi.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Lehed on v\u00e4heke v\u00fcrtsika, m\u00f5rkja maitsega. Neid v\u00f5ib lisada v\u00e4ikeses koguses salatitesse, suppidesse, kastmetesse v\u00f5i hautada kergelt oliivi\u00f5li, k\u00fc\u00fcslaugu, t\u00f5rtsu sidrunimahla ja soolaga. Proovi lisada lehti pestosse v\u00f5i pestopastasse. Viimase valmistamiseks keeda tassit\u00e4is pastat, nopi peot\u00e4is v\u00f5i pool noori pisemaid raudrohulehti ning blenderda need umbes 150 ml k\u00f6\u00f6gikoorega. Lisa blenderisse vastavalt maitsele \u00fcks kuni kaks k\u00fc\u00fcslauguk\u00fc\u00fcnt, soola ning teelusikat\u00e4is oliiv\u00f5li. Sega saadud kaste keedetud makaronidega l\u00e4bi ning serveeri v\u00e4rskete raudrohu \u00f5isikutega! Eriti noored ja v\u00e4rsked lehed kasuta v\u00f5ileival koos k\u00fcpse tomati, oliivi\u00f5li, soola ja hummusega. Peeneks hakitud lehti v\u00f5ib lisada ka omletti.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Peenestatud raudrohumassiga end kokku m\u00e4\u00e4rides t\u00f5rjud eemale ka t\u00fc\u00fctud s\u00e4\u00e4sed.<\/span><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><em>Hiiu Leht<\/em><br \/>\n<em>Loo ja foto autor: Kaisa K\u00e4\u00e4ramees<\/em><\/p>\n<p><em>Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsiv\u00f5ime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kaunid valgetes ja roosades toonides vihmavarjukesi meenutavad \u00f5iekobarad sitkete roheliste varte k\u00fcljes, mis \u00fcmbritsetud sulgjate peente lehtedega &#8211; just nii ilmutab end ravimtaimede kuninganna \u2013 raudrohi, kelle kasutusulatus v\u00e4ljakaevamiste p\u00f5hjal&hellip;<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":44180,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-44179","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44179","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44179"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44179\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":44184,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44179\/revisions\/44184"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media\/44180"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44179"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=44179"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=44179"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}