{"id":44073,"date":"2023-07-07T09:18:00","date_gmt":"2023-07-07T06:18:00","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=44073"},"modified":"2023-08-02T09:21:18","modified_gmt":"2023-08-02T06:21:18","slug":"kolm-erinaolist-muuseumi-kolmes-hiiumaa-nurgas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/kolm-erinaolist-muuseumi-kolmes-hiiumaa-nurgas\/","title":{"rendered":"Kolm erin\u00e4olist muuseumi kolmes Hiiumaa nurgas"},"content":{"rendered":"

Hiiumaa ajalugu on rikas t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsetest lugudest. Juba <\/span>umbes aastatesse 500-600 on arvatud skandinaavlaste \u201cGutasaaga\u201d jutustus, mille j\u00e4rgi suurel n\u00e4ljaajal Ojamaa (<\/span>Gotland<\/span><\/i>) ei suutnud oma elanikke \u00e4ra toita ning 1\/3 rahvast r\u00e4ndas \u00fcle L\u00e4\u00e4nemere Eestisse Hiiu saarele.<\/span><\/p>\n

Loosiga r\u00e4nnakule m\u00e4\u00e4ratud isikud ei soovinud heaga minna ja neid tuli relva\u00e4hvardusel sundida. Hiiumaa esmamainimine leidis aset 1228. aastal dokumendis, millega anti Saare piiskopkond piiskop Gottfriedile. Selles nimetatakse Hiiumaad kui t\u00fchja saart: Quadam insula deserta.<\/span><\/p>\n

Meie ise saame oma ajalugu arvata juba Suurest Paugust alates, nii umbes-t\u00e4pselt 455 miljonit aastat tagasi, kui seda paika maakeral, kus Hiiumaa praegu asub, tabas \u00fc\u00fcratu meteoriit.<\/span><\/p>\n

Endises Kassari m\u00f5isa valitsejamajas, kus sadakond aastat hiljem Voldemar Panso suviti peatuma hakkas ja oma raamatuid kirjutas, on praegu <\/span>Hiiumaa Muuseumi Kassari filiaal.<\/b> \u201eJust meteoriidi langemisest inspireerituna koostasime p\u00fcsin\u00e4ituse\u00a0 \u201eElu saarel. Tuli, vesi, \u00f5hk, maa\u201c. See tutvustab tavaliste hiidlaste saareelu oskusi, teadmisi ja kogemusi,\u201c \u00fctleb Hiiumaa Muuseumi teadusdirektor <\/span>Helgi P\u00f5llo<\/b>.<\/span><\/p>\n

Minevik ja olevik ei ole siin asetatud ajateljele, vaid m\u00f6\u00f6dunut vaadeldakse pigem argielu arengute ning ilmingute kordumisena. J\u00e4\u00e4b see oluline, mis inimese elule siin saarel kaasa aitab v\u00f5i mis seda eri aegadel on ohustanud. N\u00e4ituse ruumid on jagatud temaatiliselt nelja elemendi vahel. Ruumides olevad esemed ja lood toovadki silme ette saare p\u00f5liselanike lihtsa, kuid saarelisusest m\u00f5jutatud elu. T\u00e4nap\u00e4eval nimetatakse sellist eluviisi j\u00e4tkusuutlikuks, mist\u00f5ttu on UNESCO programm \u201eInimene ja biosf\u00e4\u00e4r\u201c tunnustanud Hiiumaad koos teiste L\u00e4\u00e4ne-Eesti saartega s\u00e4\u00e4stliku elu n\u00e4idisalana. See t\u00e4hendab, et siin v\u00e4\u00e4rtustatakse ja hoitakse hariduse, kultuuri ning teaduse abil looduse ja inimese koostoimimise traditsiooni.<\/span><\/p>\n

V\u00e4ikestele k\u00fclalistele on m\u00e4ngutuba ja muuseumi poest saab osta kohalikku k\u00e4sit\u00f6\u00f6d.<\/span><\/p>\n

S\u00f5ru muuseum<\/b> on Hiiumaa muuseumide seas nooruselt teine, asutatud 1999. aastal Milvi Vanatoa eestvedamisel, et koguda ja eksponeerida S\u00f5ruotsa omap\u00e4rast merekultuuri ja traditsioone. Muuseum asub S\u00f5ru sadamas ja on kindlasti osa suvisest sadamamelust. \u201eRannarahvas on ikka elanud n\u00e4oga mere poole, meie juures n\u00e4eb laevamaale, laevaehituse t\u00f6\u00f6riistu, silgut\u00fcnni ja saab teada, mis on santsukast,\u201c \u00fctleb muuseumi praegune juhataja <\/span>Eve Ellerm\u00e4e<\/b>. \u201eVaatetornist saab piirivalvebinokliga naabritele, Soela v\u00e4inale ja isegi Saaremaale pilgu peale visata,\u201c pakub Eve v\u00f5imalusi interaktiivselt muuseumist r\u00f5\u00f5mu saada. Lisaks p\u00fcsin\u00e4itusele saab hetkel tutvuda ka foton\u00e4itusega Hiiumaa kroonimata torupillikuningast Torupilli-Jussist, Liia L\u00fcdig-Algvere maalin\u00e4itusega ning n\u00e4itusega huvitava saatusega mootorpurjekast \u201eAlar\u201c. Muuseumis on puhkenurk, kus k\u00fclastaja saab korraks aja maha v\u00f5tta, raamatut lugeda ja telefoni laadida. Teisel korrusel on kaugt\u00f6\u00f6kontori v\u00f5imalus ilusa vaatega sadamale ning maja taga on telkimisplats. \u201e20. juulil on r\u00f5\u00f5m kutsuda k\u00f5iki S\u00f5ru Muuseumisse kuulama torupillim\u00e4ngijat ja Viljandi Kultuurikolled\u017ei \u00f5ppej\u00f5udu C\u00e4tlin M\u00e4gi, kes on noodistanud ja sisse m\u00e4nginud k\u00f5ik Torupilli-Jussi s\u00e4ilinud lood ning koostanud koos Helen K\u00f5mmusega Jussi lugude kogumiku \u201eParas paar\u201c,\u201c annab Eve teada.<\/span><\/p>\n

Hiiumaa Militaarmuuseum<\/b> Tahkuna metsas avanes 2007. aasta 9. augustil t\u00e4pselt kell 17\u00a0 v\u00e4geva k\u00f5makaga. Kukeraba patarei 180 mm ranna\u00adkaitse\u00adsuurt\u00fcki toru s\u00fclgas veelkord tuld ja suitsu, ehkki surma\u00adtoovat laengut enam rauas ei olnud. \u201eAlgus oli, nagu elus tihti ette tuleb, seotud n\u00e4iliselt v\u00e4het\u00e4htsate asjaolude kokkusattumisega,\u201c meenutab <\/span>Ain T\u00e4histe<\/b>, <\/span>MT\u00dc Hiiumaa <\/span><\/a>Militaarajalooselts<\/span> \u00fcks juhtidest. \u201eAastate eest leidsime Tahkuna metsast diiselgeneraatori j\u00e4\u00e4nused, mida uurides saime teada, et Eesti Piirivalve Tahkuna kordonis oli samasugune masin t\u00e4ies t\u00f6\u00f6korras olemas,\u201c r\u00e4\u00e4gib Ain. Diiselmootori saamiseks peetud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste k\u00e4igus tegi major Mart Savioja \u00fcht\u00e4kki pakkumise: \u201eMis te jahmerdate t\u00fchja-t\u00e4hjaga, taotlege endale terve kordon,\u201c sest piirivalve oli parasjagu kolimas K\u00e4rdlasse.\u00a0<\/span><\/p>\n

Sealt maalt on muuseum muutunud t\u00f5eliseks teadmiste varasalveks s\u00f5jaajaloo huvilistele ja mitte ainult. Neid, kes enne ei teadnud, saavad seal teada, kuidas 20. sajandil kolm Hiiumaast \u00fcle rullunud s\u00f5da on hiidlaste elu m\u00f5jutanud. \u201eNeed kolm s\u00f5da on esimene maailmas\u00f5da, teine maailmas\u00f5da ja k\u00fclm s\u00f5da,\u201c loetleb Ain. \u201eUkraina s\u00f5da, mis meid m\u00f5jutab rohkem kui tahaks ja millest meil on v\u00e4ljapanek, toimub juba 21. sajandil.\u201c<\/span><\/p>\n

\u00a0<\/span>S\u00f5jamuuseumi v\u00e4ljapanekuteni juhatab Tahkunas \u00f5igel teeotsal toruga suunda n\u00e4itav tank. V\u00e4ljastpoolt paistab tank nagu p\u00e4ris, tegelikult aga on see osalenud kangelaslikes filmilahingutes linateoses \u201e1944\u201c. Et muuseumi teadurid teevad pidevalt uurimist\u00f6id Hiiumaa s\u00f5jaajaloost, siis on mitmed uuringud n\u00e4htavad veebis aadressil militaarmuuseum.ee. P\u00e4devad giidid Urmas Selirand, Arnold-Aare Kivisikk ja Mati Lepna juhatavad huvilisi matkadel Tahkuna militaarrajatiste juurde nii maa peal kui maa all.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Hiiu Leht<\/em>
\nLoo autor: Reet Kokovkin<\/em><\/p>\n

Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsiv\u00f5ime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hiiumaa ajalugu on rikas t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsetest lugudest. Juba umbes aastatesse 500-600 on arvatud skandinaavlaste \u201cGutasaaga\u201d jutustus, mille j\u00e4rgi suurel n\u00e4ljaajal Ojamaa (Gotland) ei suutnud oma elanikke \u00e4ra toita ning 1\/3 rahvast…<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":44074,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-44073","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44073","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44073"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44073\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":44079,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44073\/revisions\/44079"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media\/44074"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44073"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=44073"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=44073"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}