{"id":42367,"date":"2023-06-02T14:21:28","date_gmt":"2023-06-02T11:21:28","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=42367"},"modified":"2023-07-11T14:43:58","modified_gmt":"2023-07-11T11:43:58","slug":"margus-tabor-suuremoisa-tundus-nagu-hiiumaa-ainus-suur-ja-uhke-asi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/margus-tabor-suuremoisa-tundus-nagu-hiiumaa-ainus-suur-ja-uhke-asi\/","title":{"rendered":"Margus Tabor: Suurem\u00f5isa tundus nagu Hiiumaa ainus suur ja uhke asi"},"content":{"rendered":"

Hiiumaal kasvanud n\u00e4itleja Margus Tabor on oma koduk\u00fcla patrioot. Suurem\u00f5isa on tema meelest olnud ikka \u00fcks Hiiumaa k\u00f5ige suursugusemaid kohti. N\u00fc\u00fcd ehitab ta omale kodu k\u00fcll Soonlepas.\u00a0<\/span><\/p>\n

Marguse Soonlepa hoovi peal on veel ehitussegadus, aga maja on valmis. Ta r\u00e4\u00e4gib, kui v\u00e4ga on tal ehitajaga vedanud \u2013 t\u00f6\u00f6 tehti kiirelt, korralikult ja maitsekalt. \u00d5ues naksub elektrikarjus ja aia taga avaneb avar vaade kadakatupsudega loopealsele, kus jalutab kaheksa veist. Margus \u00fctleb, et ta on nendega suur s\u00f5ber. Teab k\u00f5iki nimepidi ning paitab ja s\u00fcgab neid julgelt sarvede vahelt. J\u00f5uludel oli \u00fcks neist vasikad saanud ning siis oli tal kodu k\u00f5rval t\u00e4itsa oma j\u00f5ulus\u00f5im nelja vasikaga heinapadjal. Lisaks veistele jookseb hoovi peal ringi must \u0161oti t\u00f5ugu koer Kr\u00e4ssik.\u00a0<\/span><\/p>\n

\u201cSiin ongi paradiis,\u201c \u00fctleb Margus. Plaan siia pigem varem kui hiljem p\u00e4riselt elama tulla, muutub iga p\u00e4evaga kindlamaks.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Sa oled kogu lapsep\u00f5lve veetnud Suurem\u00f5isas \u2013 milline on Sinu Suurem\u00f5isa?\u00a0<\/b><\/p>\n

Suurem\u00f5isa on alati olnud minu kodu. Kuigi noorena mulle v\u00e4ga meeldis Hiiumaalt \u00e4ra k\u00e4ia, siis Mamma maja olen ikka koduks nimetanud ja isegi K\u00e4rdlast koolist tulles \u00f6elnud, et n\u00fc\u00fcd l\u00e4hen koju. Suurem\u00f5isat olen noorusp\u00f5lves pidanud \u00fcheks Hiiumaa k\u00f5ige v\u00f5i isegi ainsamaks suursugusemaks kohaks. Kui muidu polnud saarel mitte midagi, siis siin oli loss ja kirik ja maa-alused k\u00e4igud ja P\u00f5lise leppe kivid.\u00a0<\/span><\/p>\n

R\u00e4\u00e4kimata Suurem\u00f5isa pargi kastanitest, ka jasmiinidest ja metstulpidest ja punastest sinililledest Paviljoni m\u00e4el ja\u2026 Eks lapsena oli raske m\u00f5ista seda looduse v\u00f5lu, eriline ja v\u00f5imas tundus ikka see kahekordne telliskivist maja bussijaama vastas, kus sai elada, aga \u00f5petaja Virve Tamp\u00f5ld oskas v\u00e4ga h\u00e4sti meile selgeks teha, kui erilises kohas me elame. Mul on meeles ka, et meil oli Suurem\u00f5isas v\u00e4ga hea keemia\u00f5petaja. Kui ma K\u00e4rdlasse kooli l\u00e4ksin, siis ma istusin seal teiste seas klassis, nagu ma oleks \u00fclikoolist tulnud \u2013 k\u00f5ike teadsin.<\/span><\/p>\n

Ma olin h\u00e4sti uhke k\u00f5ige selle \u00fcle, mis Suurem\u00f5isas on ja kui m\u00f5nikord harva m\u00f5ned turistid k\u00e4isid, siis k\u00e4isin ikka j\u00f5lkumas seal lossi juures, et \u00e4kki \u00f5nnestub kellelegi midagi r\u00e4\u00e4kida. Vahel \u00f5nnestus ka olla t\u00e4htis giid.<\/span><\/p>\n

See on ka meeles, kuidas lastel olid k\u00f5igil oma peenrad kooli juures, mille eest pidime isegi suvel hoolitsema ja siis mina v\u00f5tsin salaja teiste laste peenrast endale sentimeetreid juurde, et oleks ikka rohkem!\u00a0<\/span><\/p>\n

Aga kuidas Sa siia Soonleppa siis n\u00fc\u00fcd sattunud oled?<\/b><\/p>\n

Kui Eesti aeg tuli, siis hakati maasid tagastama. Mamma maja anti tagasi \u00fchele rootslasele, kes polnud nelik\u00fcmmend aastat Eestis elanud. See oli algul isegi natuke m\u00f5istmatu, eriti Mamma jaoks. Kuidas saab niimoodi, et tullakse ja t\u00f5stetakse lihtsalt v\u00e4lja. Ta k\u00fcll lubas Mammal seal edasi elada kuni surmani, aga eks vanaema natuke ikka m\u00f5tles, et \u201eKuule, sul ei olekski kuhugi tagasi tulla, kui me ei oleks seda maja siin elus hoidnud.\u201c<\/span><\/p>\n

Mul on meeles see viimane hetk Mamma majas, kui ta oli l\u00e4inud ja tulime maja koristama. Viisime osa asju pr\u00fcgim\u00e4ele ja osa l\u00e4ks kellegi koju. Ma j\u00e4in teistest maha veel siia \u00f5unamahla tegema naabritega. Toas olid veel \u00fcks kiiktool ja laud. Viimase p\u00e4eva hommikul t\u00f5usin h\u00e4sti vara ja l\u00e4ksin orjapraami peale. Ahi oli veel soe ja ma toetasin selja selle ahju vastu veel viimast korda\u2026 Ja see soojus on mul siiamaani selja sees alles.<\/span><\/p>\n

Meil oli t\u00fckk aega ka korter Suurem\u00f5isas, kus ma sain alati peatuda, aga selle oleme ka n\u00fc\u00fcd maha m\u00fc\u00fcnud. T\u00f5epoolest on natuke kummaline tunne, et enam ei olegi Suurem\u00f5isas kusagil olla, kui Hiiumaale tulen.\u00a0<\/span><\/p>\n

Aga n\u00fc\u00fcd on minu kodu Soonlepas ja ma t\u00f5esti tunnen ennast siin h\u00e4sti. Kui Suurem\u00f5isa maja Mammalt \u00e4ra v\u00f5eti, siis need maad anti talle j\u00e4lle samal ajal tagasi. Tema elas enne Suurem\u00f5isa kolimist siinsamas k\u00f5rval, vanas m\u00f5isavalitseja majas, mida enam ei ole. See k\u00f5ik siin meenutab mulle paradiisi \u2013 meri sillerdab ja mere \u00e4\u00e4res on haigrud ja sookured ja luigepaar ja pastoraalsed lehmad ja hobused ja siis ma istun siin oma saunamaja ees ja vaatan laidude poole ja m\u00f5tlen \u2013 see ongi paradiis.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Kas Sa ei karda, et kui siia p\u00e4riselt tuled, siis kaob see rahu kuhugi \u00e4ra?<\/b><\/p>\n

Ei. Ega mured ju ei kao kuhugi, kui ma Hiiumaale tulen, nad on k\u00f5ik ikka samasugused nagu igal pool mujal, aga siin olles ma kuidagi tunnen, et nad ei aja mind nii n\u00e4rvi.\u00a0<\/span><\/p>\n

Mis Sa arvad \u2013 kas see on seotud Hiiumaaga v\u00f5i Sinu endaga?<\/b><\/p>\n

\u00c4kki see on ikkagi seotud sellega, et ma olen hiidlane. See on vist ikka kuidagi sisse kodeeritud.<\/span><\/p>\n

Praegu on seoses Rudolf Tobiasega palju juttu sellest, kuidas ta nii v\u00e4ikesest kohast nii suureks sai. Ja eks see tundubki kuidagi raskem siit minna ja saada, nagu Sinagi, kuigi Sulle ilmselt sellised tiitlid \u00fcldse ei meeldi, aga \u00fcle Eesti kuulsaks n\u00e4itlejaks. Kas on?<\/b><\/p>\n

Vot, naljakas on see, et \u00fcle Eesti kuulsaks n\u00e4itlejaks ma olen saanud ju ikka selle hiiu keele ja oma Hiiumaa lugudega. \u00dctleme nii, et ma olen olnud selline hilise k\u00fcpsemisega. Ma olin 53aastane, kui tekkis see selline suurem publiku armastus ja tuntus ja see on k\u00f5ik t\u00e4nu hiidlastele ja Hiiumaale. Enne seda ma olin ikka nagu puhas ni\u0161itoode.\u00a0<\/span><\/p>\n

Ja v\u00f5ibolla see, et siin on mind nii h\u00e4sti vastu v\u00f5etud ja omaks peetud\u2026 See ongi andnud tunde ja tekitanud soovi siia tagasi tulla. Ma varem ei m\u00f5elnudki nii palju sellele, et tahan maja ehitada v\u00f5i Hiiumaale tagasi tulla, aga n\u00fc\u00fcd ma kuidagi tunnen, et t\u00e4nu sellele etendusele ja sellele, et mind on siin nii soojalt tervitatud, siis ma julgen seda teha. See kogukonna toetus on mulle k\u00f5ige suurem kingitus.<\/span><\/p>\n

V\u00f5idaks ju nii ka m\u00f5elda, et \u201eNoh, k\u00e4isid n\u00fc\u00fcd seal mandril \u00e4ra! On n\u00fc\u00fcd hea! N\u00fc\u00fcd tahad tagasi!\u201c Aga ma ei ole sellist suhtumist tundnud. V\u00f5ibolla mul veab, et olen hiidlane ja siis antakse kergemini andeks. Mandrilt tulnutel on raskem. Nad v\u00f5ivad nelik\u00fcmmend aastat siin elada ja tublid olla, aga esimese foppaaga on kohe: \u201eNoh, mis sa tast ikka tahad \u2013 see ju mandrilt!\u201c<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Teatrikool oli nagu v\u00e4lismaa<\/b><\/p>\n

\u201eEsimene kord, kui \u00fcldse kuskil esinesin, oli kaheksandas klassis deklamaatorite v\u00f5istlusel. \u00d5petaja k\u00e4skis luuletuse p\u00e4he \u00f5ppida ja ma \u00f5ppisingi kohusetundlikult. Pea oli mul hea. L\u00e4ksin siis v\u00f5istlustele ja lugesin luuletuse ette, ega ma v\u00f5itu ei oodanud. Aga siis loeti ette k\u00f5ik nimed seal ja laureaadiks sai Margus Tabor. L\u00e4ksin edasi siis Tallinnasse v\u00f5istlema ja seal sain ka kolmanda koha. Sealt edasi v\u00f5ibolla vaikselt hakkas tekkima see m\u00f5te, et kas see v\u00f5iks olla minu tulevik. N\u00e4gin telekast mingit saadet ka, kust mulle s\u00f6\u00f6bis m\u00e4llu pilt lavast ja mustadest lavalaudadest ja valgusest. Siis k\u00e4is kl\u00f5ps \u00e4ra. Tundsin kuidagi, et seal tahaks olla. \u00dcks kooli\u00f5de, kes oli katsetel k\u00e4inud ja ise sisse ei saanud, \u00fctles mulle:\u00a0 \u201eSina mine, sina kindlasti saad!\u201c Ja saingi.\u00a0<\/span><\/p>\n

Kuigi N\u00f5ukogude Liidust v\u00e4lja ei saanud, siis teatrikoolis oli alati selline tunne, nagu oleks natuke teises kohas. Seal oli teistmoodi vaimsus ja teistmoodi olemine. Seal oli kogu aeg natuke selline tunne, et olime nagu v\u00e4lissaatkonnas.\u201c<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Hiiu Leht<\/em>
\nLoo ja fotode autor: Piret Eesmaa<\/em><\/p>\n

Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsiv\u00f5ime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hiiumaal kasvanud n\u00e4itleja Margus Tabor on oma koduk\u00fcla patrioot. Suurem\u00f5isa on tema meelest olnud ikka \u00fcks Hiiumaa k\u00f5ige suursugusemaid kohti. N\u00fc\u00fcd ehitab ta omale kodu k\u00fcll Soonlepas.\u00a0 Marguse Soonlepa hoovi…<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":42380,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-42367","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42367","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42367"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42367\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":42385,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42367\/revisions\/42385"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media\/42380"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42367"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=42367"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=42367"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}