{"id":42313,"date":"2023-06-16T13:47:14","date_gmt":"2023-06-16T10:47:14","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=42313"},"modified":"2023-07-11T13:50:28","modified_gmt":"2023-07-11T10:50:28","slug":"3-hiiumaa-toitu-mida-peab-sooma","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/3-hiiumaa-toitu-mida-peab-sooma\/","title":{"rendered":"3 Hiiumaa toitu, mida peab s\u00f6\u00f6ma"},"content":{"rendered":"<p><span style=\"font-weight: 400;\">Vanarahvas teadis, et t\u00fchi kott ei seisa p\u00fcsti, m\u00f5eldes ligimese peale. See tarkus kehtib siiani. Mida siis s\u00fc\u00fca Hiiumaal, et oleks teisiti kui mandrimaal.<\/span><\/p>\n<p><b>K\u00e4kisupp <\/b><span style=\"font-weight: 400;\">on siiani \u00fcks tuntumaid hiiu rahvustoite. Vana-aja retsept k\u00e4kisupi valmistamiseks on j\u00e4rgmine: rasvasepoolne soolasealiha, pigem isegi searasv, pruunistatakse sibulaga. Sellele lisatakse juurde nii palju odrajahu, et jahtunud segust saaks k\u00e4te vahel veeretada suuremat sorti p\u00e4tsid ehk k\u00e4kid. Need keedetakse kuumas vees. K\u00e4kid muudavad keeduvee paksemaks. Kokku moodustab see supilaadse vedeliku (viu). Kui k\u00e4kke supi s\u00f6\u00f6misest \u00fcle j\u00e4\u00e4b, saab neid s\u00fc\u00fca hommikul v\u00f5i k\u00fclmalt leiva k\u00f5rvale.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Mihkli Talumuuseumi perenaised<\/span> <span style=\"font-weight: 400;\">oskavad k\u00e4kisuppi teha k\u00fcll. \u201cKui Muuseumi tuuridel tellitakse k\u00e4kisuppi, siis peab seda natuke tuunima t\u00e4nap\u00e4eva maitsele sobivamaks. N\u00e4iteks k\u00e4kid tuleb teha v\u00e4iksemad, klimbi suurused,\u201c \u00fctlevad nad. Kohalikud perenaised soovitavad, et rasvaga \u00fcle pingutada ei ole vaja ja vedelikuks v\u00f5tta pigem puljong kui et paljas vesi. Sibulat v\u00f5iks olla pigem rohkem kui v\u00e4hem \u2013 annab hea maitse ning rasva asemel pruunista v\u00f5i sees (vege-variant). Kuulus Hiiumaa p\u00e4rimustoidu perenaine <\/span><b>\u00d5ie Laksberg<\/b><span style=\"font-weight: 400;\"> soovitab supiportsule lusikat\u00e4ie hapukoort ka lisada &#8211; saab veel parem.<\/span><\/p>\n<p><b>Hiiu s\u00fclt.<\/b><span style=\"font-weight: 400;\"> Rohkete k\u00fclalistega t\u00e4htp\u00e4eval on perenaisel ikka hea hiiu s\u00fclt k\u00e4ep\u00e4rast v\u00f5tta. Mille poolest Hiiu K\u00f6\u00f6gi keedetud s\u00fclt erineb mandril toodetust? Aga selle poolest, et nii nagu vanaemad s\u00fclti keetsid paarsada aastat tagasi, nii ka hiidlased t\u00e4nap\u00e4eval ei pane mingit tarrendajat ega s\u00e4ilitusainet s\u00fcldi sisse lisaks. \u00d5ige s\u00fcldi koostisosad on sealiha, vesi, veiseliha, porgand, sool, maitsetaimed (sibul), v\u00fcrtsid (pipar). Tavaline s\u00fclditegu tootmises hakkab peale hommikul vara kell seitse, kui pliidile pannakse keema suured pajad lihaga. Tekkinud vaht v\u00f5etakse pealt, lisatakse sibul, porgand ja pipar ning keedetakse tasasel tulel. L\u00f5puks maitsestatakse soolaga, liha v\u00f5etakse v\u00e4lja, hakitakse ja pannakse kurnatud leeme sisse tagasi. Korraks veel keema ja siis juba kaalutakse vormidesse. Kella viieks \u00f5htupoolikul peab k\u00f5ik valmis olema, et saaks mandrile poodidesse viia. \u201cHiiu s\u00fclt ja hiiu must leib on ajast aega olnud meie tipptooted, mida nii kodusaarel kui mandril hea meelega ostetakse,\u201c \u00fctleb Hiiu K\u00f6\u00f6k ja Pagar juhataja <\/span><b>Kaja Antons<\/b><span style=\"font-weight: 400;\">.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Kalade seas eriline on <\/span><b>tuulehaug ehk tuulekala<\/b><span style=\"font-weight: 400;\">, mis kord aastas tuleb l\u00e4bi Taani v\u00e4inade ja kogu L\u00e4\u00e4nemere peamiselt Hiiumaa ranniku l\u00e4hedale maikuus kudema. Eriliseks, ja mandri-inimesele isegi ehmatavaks, teevad tuulekala rohelised luud.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">\u201cEks nad elektriga p\u00fc\u00fctud,\u201c naljatab hiidlane. Vanasti oli tuulekala pigem vaesema aja s\u00f6\u00f6k, n\u00fc\u00fcd aga t\u00f5usnud hiidlaste rahvuskalaks, nii et tema saabumist koguni Tuulekala festivaliga t\u00e4histatakse. Tuulehaugi v\u00e4\u00e4rtusi v\u00f5ib \u00fcles lugeda mitmeid. V\u00e4hese rasvasisalduse t\u00f5ttu on ta saleda joone hoidjale igati sobiv, s\u00f6\u00f6misel on rohelist v\u00e4rvi luud h\u00e4sti n\u00e4ha ja tal ei esine inimesele ohtlikku paelussi.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">\u201cTuulekala p\u00fc\u00fctakse m\u00f5rraga, v\u00f5rguga v\u00f5i trollides,\u201c selgitab festivali korraldaja <\/span><b>Tuuli Tammla<\/b><span style=\"font-weight: 400;\">, MT\u00dc Hiiukala tegevjuht. \u201cTrollinguv\u00f5istlus on Tuulekala festivali \u00fcks k\u00f5ige p\u00f5nevam ja kirgi k\u00fctvam osa.\u201c\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Tuulekala v\u00f5ib s\u00fc\u00fca mitmeti: marineeritult ta kallerdub h\u00e4sti ja on seet\u00f5ttu eriliselt hea, lemmikute hulka kuulub suitsu-tuulehaug. Kui muud teha ei oska, siis prae paneerituna pannil. Kuna k\u00e4tte saab tuulekala kord aastas, sobib s\u00e4ilitamiseks nii kuivatamine kui s\u00fcgavk\u00fclma pakkimine. V\u00e4rsket tuulekala saad hooajal osta K\u00e4rdla kalapoest \u201cKala ja V\u00f5rk\u201c ja loomulikult kohalike kalurite k\u00e4est sadamates.<\/span><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><em>Hiiu Leht<br \/>\nLoo autor: Reet Kokovkin<br \/>\n<\/em><em><span style=\"font-weight: 400;\">Foto autor: Andrus Talvari<\/span><\/em><\/p>\n<p><em>Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsiv\u00f5ime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Vanarahvas teadis, et t\u00fchi kott ei seisa p\u00fcsti, m\u00f5eldes ligimese peale. See tarkus kehtib siiani. Mida siis s\u00fc\u00fca Hiiumaal, et oleks teisiti kui mandrimaal. K\u00e4kisupp on siiani \u00fcks tuntumaid hiiu&hellip;<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":42318,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-42313","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42313","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42313"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42313\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":42323,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42313\/revisions\/42323"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media\/42318"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42313"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=42313"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=42313"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}