{"id":22237,"date":"2023-02-10T15:18:21","date_gmt":"2023-02-10T13:18:21","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=22237"},"modified":"2023-02-10T15:18:21","modified_gmt":"2023-02-10T13:18:21","slug":"laane-eesti-saared-on-unesco-tiiva-all-kestliku-looduskasutuse-eeskujuks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/laane-eesti-saared-on-unesco-tiiva-all-kestliku-looduskasutuse-eeskujuks\/","title":{"rendered":"L\u00e4\u00e4ne-Eesti saared on UNESCO tiiva all kestliku looduskasutuse eeskujuks"},"content":{"rendered":"
\n
Hiiumaa, Muhu, Ruhnu, Saaremaa ja Vormsi \u00fchendavad j\u00f5ud, et UNESCO nimekirjas oleva alana j\u00e4tkata sealse loodusliku mitmekesisuse v\u00e4\u00e4rtustamist ja rohelise m\u00f5tteviisi juurutamist igas eluvaldkonnas.<\/div>\n<\/div>\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n

T\u00e4na allkirjastas keskkonnaminister\u00a0Madis Kallas<\/strong>\u00a0Hiiumaal koos vallavanematega L\u00e4\u00e4ne-Eesti saarte biosf\u00e4\u00e4riala programmdokumendi. Selles on s\u00f5nastatud kuni 2030. aastani eesm\u00e4rgid, kuidas arendada piirkonnas kestlikku majandust, s\u00e4ilitades Hiiu- ja Saaremaa, Muhu, Ruhnu ja Vormsi oman\u00e4olist kultuuri ja mitmekesist loodust.<\/p>\n

Kallase s\u00f5nul on saared niiv\u00f5rd erilised ja tugeva identiteediga, et seda tuleb s\u00e4ilitada ja laiemalt tutvustada. \u201eBiosf\u00e4\u00e4rialal saavad saared oma teadmised \u00fchendada ja n\u00e4idata eeskuju kestliku looduskasutuse, rohemajanduse ja eluj\u00f5ulise kultuuriruumiga. Siin peab saama end h\u00e4sti tunda nii kohalik elanik kui ka k\u00fclaline. Aga seda saab saavutada vaid kogukondade tihedas koost\u00f6\u00f6s,\u201c r\u00e4\u00e4kis keskkonnaminister.<\/p>\n

Saaremaa vallavanem\u00a0Mikk Tuisk<\/strong>\u00a0\u00fctles, et kuigi biosf\u00e4\u00e4riala s\u00f5na ei \u00fctle esialgu kuigi palju, siis tegelikult on sellega kestliku majandamise ja oma p\u00e4randkultuuri hoidmise teel seotud k\u00f5ik inimesed. \u201eMul on v\u00e4ga hea meel, et riik toetab selle teema fookuses hoidmist ja panustab meie j\u00e4tkusuutlikku arengusse,\u201c s\u00f5nas Tuisk. \u201eMeie soov on teha koost\u00f6\u00f6d teiste maakondadega ning panustada seel\u00e4bi UNESCO biosf\u00e4\u00e4ri programmiala paremasse kuvamisse ja tutvustamisse.\u201c<\/p>\n

Hiiumaa vallavanema\u00a0Hergo Tasuja<\/strong>\u00a0s\u00f5nul on saarte koost\u00f6\u00f6l suuri eeliseid. \u201eMeie biosf\u00e4\u00e4rialal asuvad koolid saavad n\u00e4iteks loodus\u00f5petuse, keskkonnahariduse v\u00f5i ettev\u00f5tlus\u00f5ppe abil suunata noori arutlema \u00fcleilmsetele ja meie piirkonna probleemide ja v\u00e4ljakutsete \u00fcle ning leida neile lahendusi,\u201c \u00fctles Tasuja.<\/p>\n

UNESCO programm \u201eInimene ja biosf\u00e4\u00e4r\u201c on \u00fcle viiek\u00fcmne aasta aidanud otsida \u00fcleilmsetele probleemidele kohalikke lahendusi ning toetanud seel\u00e4bi kestlikku arengut. Programm panustab liikmesriikide bioloogilise mitmekesisuse s\u00e4ilitamisse, looduse h\u00fcvede pakkumisse ja loodusvarade m\u00f5istlikku kasutamisesse.<\/p>\n

L\u00e4\u00e4ne-Eesti saarte biosf\u00e4\u00e4riala missioon on UNESCO programmi \u201eInimene ja biosf\u00e4\u00e4r\u201c p\u00f5him\u00f5tetest l\u00e4htuvalt toetada L\u00e4\u00e4ne-Eesti saarte kujunemist rahvusvahelise t\u00e4htsusega kestliku arengu mudelalaks. L\u00e4\u00e4ne-Eesti saarestiku biosf\u00e4\u00e4rialal on UNESCO sertifikaat alates 1990. aastast.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/article>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hiiumaa, Muhu, Ruhnu, Saaremaa ja Vormsi \u00fchendavad j\u00f5ud, et UNESCO nimekirjas oleva alana j\u00e4tkata sealse loodusliku mitmekesisuse v\u00e4\u00e4rtustamist ja rohelise m\u00f5tteviisi juurutamist igas eluvaldkonnas. T\u00e4na allkirjastas keskkonnaminister\u00a0Madis Kallas\u00a0Hiiumaal koos vallavanematega…<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":22238,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-22237","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22237","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22237"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22237\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":22240,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22237\/revisions\/22240"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media\/22238"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22237"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=22237"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=22237"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}