Eesti orhideekaitse Klubi (EOKK) valis selle aasta orhideeks valge tolmpea (Cephalanthera longifolia). Valge tolmpea peamisteks kasvukohtadeks Eestis on puisniidud ja h\u00f5redamad loometsad. Valge tolmpea kasvab ka Hiiumaal.<\/p>\n
\u00d5itsemisega alustab see orhidee tavaliselt juba mai l\u00f5pup\u00e4evil ja \u00f5itseaeg kestab laias laastus jaanip\u00e4evani. Juuni esimene pool ongi meie looduses parim aeg valge tolmpea \u00fcles otsimiseks ja tundma \u00f5ppimiseks.
\nTaime \u00f5ied paiknevad h\u00f5redas \u00f5isikus ja neid on tavaliselt 5-20, kohatud on ka \u00fcle 30 \u00f5iega isendeid, aga need on haruldased. Kellukat meenutava lumivalge \u00f5ie huule alumine serv on tumekollane, kuid vahel esineb ka \u00fcleni valgete \u00f5itega isendeid.
\nT\u00e4ielikult avanenud \u00f5ie l\u00e4bim\u00f5\u00f5t v\u00f5ib ulatuda \u00fcle kahe ja poole sentimeetri. Selle n\u00e4itajaga on ta suurimate valgete \u00f5itega orhidee kogu Euroopas. Lehti on valgel tolmpeal 6-10, need on enamasti kahek\u00fclgse asetusega, varre suhtes p\u00fcstiselt kaldu v\u00f5i kuni peaaegu r\u00f5htsad, kujult s\u00fcstjad, terava tipuga ja kergelt renjad, toonilt kollakasrohelised.
\nTaimede k\u00f5rgus j\u00e4\u00e4b tavaliselt vahemikku 15-40 cm, harva v\u00f5ib see ulatuda ka \u00fcle 70 sentimeetri. Valge tolmpea maaaluseks osaks on l\u00fchike horisontaalselt paiknev risoom, millest l\u00e4htuvad n\u00f6\u00f6rjad seeneniidistikuga kaetud juured. Lisaks seemnest paljunemisele v\u00f5ib ta j\u00e4rglasi anda vegetatiivsel teel – risoomil arenevate pungade abil.
\nHobifotograaf Jaak Neljandik on orhideede vastu huvi tundnud \u00fcle k\u00fcmne aasta. Tema on haruldast valget tolmpead pildistanud L\u00e4\u00e4ne-Eestis Laelatu puisniidul Virtsu l\u00e4hedal. \u201cMandril teda eriti ei ole. Meil on Pandivere kandis punast tolmpead,\u201d selgitas Neljandik.
\nKuna sarnased liigid Eestis praktiliselt puuduvad, on valget tolmpead lihtne \u00f5ite j\u00e4rgi \u00e4ra tunda. Taime m\u00e4\u00e4ramist ainult lehtede j\u00e4rgi peab aga asjatundjate abil harjutama. Valge tolmpea peamised leiukohad Eestis asuvad Saaremaal, teda leidub ka\u00a0Hiiumaal, Muhus, Vormsil ja paaris kohas L\u00e4\u00e4ne-Eestis. Eestist veidi p\u00f5hja poole Ahvenamaale j\u00e4\u00e4bki selle liigi levila p\u00f5hjakirdepiir.
\nJuba 1936. aastast v\u00f5ttis esimene Eesti looduskaitseseadus kaitse alla kaheksa kodumaist orhideeliiki, nende seas ka valge tolmpea (sel ajal veel liiginimega pikalehine tolmpea). 1983. aastast kuuluvad riikliku looduskaitse alla k\u00f5ik Eestis kasvavad orhideeliigid ja praegu kuulub valge tolmpea kaitsealuste liikide II kategooriasse.
\nEesti ohustatud liikide punasest nimestikust leiame valge tolmpea kategooriast \u201cohul\u00e4hedane\u201d, mis aga ei t\u00e4henda, et oht seda liiki juba ei puudutaks. Peamisteks ohtudeks on elupaikade h\u00e4vimine inimtegevuse, n\u00e4iteks raiet\u00f6\u00f6de tagaj\u00e4rjel. Lagedaks raiutud kasvukohtades on ta sunnitud h\u00e4\u00e4buma, ka raiej\u00e4\u00e4tmete alla j\u00e4\u00e4mine t\u00e4hendab tema jaoks h\u00e4vimist paari aasta jooksul.
\nSilmailu pakkuva taimena ei saa tema puhul ohutegurina alahinnata ka korjamist v\u00f5i v\u00e4lja kaevamist. EOKK kuulutas aasta orhidee v\u00e4lja neljateistk\u00fcmnendat korda.<\/p>\n
<\/p>\n
Foto: https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Valge_tolmpea (Bernd Haynold)<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Eesti orhideekaitse Klubi (EOKK) valis selle aasta orhideeks valge tolmpea (Cephalanthera longifolia). Valge tolmpea peamisteks kasvukohtadeks Eestis on puisniidud ja h\u00f5redamad loometsad. Valge tolmpea kasvab ka Hiiumaal. \u00d5itsemisega alustab see…<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":20594,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-20593","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20593","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20593"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20593\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20626,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20593\/revisions\/20626"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media\/20594"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20593"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=20593"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=20593"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}