{"id":16064,"date":"2022-09-09T15:12:55","date_gmt":"2022-09-09T12:12:55","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=16064"},"modified":"2023-01-04T17:13:05","modified_gmt":"2023-01-04T15:13:05","slug":"ma-lahen-hiiumaale-kas-tuled-ka","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/ma-lahen-hiiumaale-kas-tuled-ka\/","title":{"rendered":"Ma l\u00e4hen Hiiumaale, kas tuled ka?"},"content":{"rendered":"

Selle jutu kirjutamine sai alguse p\u00e4evalillep\u00f5llust. Kes suve teises pooles K\u00e4inast Emmastesse s\u00f5itis, n\u00e4gi ehk Harju k\u00fcla servas uhket p\u00e4evalillev\u00e4lja ja v\u00f5ibolla isegi tegi selle ees pilti. P\u00f5llu k\u00fclvasid Marys ja Even Suislepp, kes on Hiiumaal tuntud Hiiu J\u00e4hu kaubam\u00e4rgi j\u00e4rgi,\u00a0 sest just jahu nad oma kiviveskiga teevad.\u00a0<\/span><\/p>\n

Eveni vanavanemad on Maripuud, kes elavad Valgul. Kraavi talu v\u00f5ibki olla Valgu k\u00fcla k\u00f5ige vanem ja suurem talu ja t\u00e4nu sellele oli Evenil Maa\u00fclikoolist saadud oskustega kerge Hiiumaale tulla. EPA tornis kohatud Marysega oli Even juba jupp aega koos olnud, kui \u00fctles: \u201cMa l\u00e4hen Hiiumaale, kas sa tuled ka?\u201d Marys on p\u00e4rit Saaremaalt S\u00f5rve poolsaarelt, ka tema vanaema ja vanaisa harisid p\u00f5ldu ja pidasid loomi. Saaremaa ja Hiiumaa vastuseis olevat Maryse meelest rohkem hiidlaste asi, Saaremaal sellest v\u00e4ga kuulda ei olegi, aga Hiiumaal k\u00fcll. Pigem on need kaks saart ja selle inimesed ka ajalooliselt v\u00e4ga seotud, n\u00e4iteks toodigi hiidlaste naised Saaremaalt jne.\u00a0<\/span><\/p>\n

Esialgu j\u00e4i Marys veel \u00fclikoolilinna vahet s\u00f5itma ja elati Margarita ja Helduri juures suures majas. Marys \u00f5ppis loodusturismi, Even metsandust \u2013 tema l\u00f5put\u00f6\u00f6 r\u00e4\u00e4kis n\u00e4iteks Luidja hall-lepikust. Talu arendamisega oli Evenil oma visioon olemas ja igaljuhul ei tahtnud ta kontorit\u00f6\u00f6le\u00a0 minna. Esialgu hakati pidama lihaveiseid, sest selle jaoks oli olemas pea 100 ha maad. \u201cMeil oli selline s\u00f5ber\u00adkari, k\u00f5igil olid nimed ka, aga loomadega on palju t\u00f6\u00f6d. Me ei tahtnud neid ka kodust kaugel karjatada, siis ikka juhtus midagi, aga siin kodulauda juures on meil kaamerad ja alati teada, mis seis loomadega on,\u201d r\u00e4\u00e4gib Marys. Noortel oli kaks v\u00f5imalust, kas korralikult laieneda v\u00f5i hoopis loobuda, sest oleksid pidanud suuri investeeringuid tegema.<\/span><\/p>\n

Ei olnud sellist lauta, mida saaks kergelt j\u00e4rjest karmistuvatele keskkonnan\u00f5uetele kohandada, lekkekindlaid s\u00f6\u00f6daplatse jne. Ka ei ole t\u00f5uaretusel v\u00e4ga suurt turgu. Lihaveiste pidamine l\u00f5petatigi sellep\u00e4rast, et see ei tasunud ennast \u00e4ra ehkki ajakirjanikust looma\u00ad\u00f5iguslasele (v\u00f5i vastupidi) v\u00f5iks ju midagi muud r\u00e4\u00e4kida. Loomapidamisest saadud tulu ei katnud \u00e4ra seda t\u00f6\u00f6d, mis sinna pandi, ehkki k\u00f5ik sobis \u2013 kokkuostjad olid normaalsed, viisid vasikad T\u00fcrki. \u201cEks muidugi oli kahju, kui loomad auto peale pandi, aga nad ei olnud lemmikloomad, mis sellest, et inimesega harjunud, aga see on meie t\u00f6\u00f6 ja nii ei saa ju elada, et m\u00f5tled kogu aeg loomade peale,\u201d \u00fctleb Suislepa talu perenaine.<\/span><\/p>\n

\u201cKes siis selle \u00e4ra jagas, et tulevik on kiker\u00adhernekotletis,\u201d k\u00fcsin, tsiteerides \u00fcht varasemat artiklit, mis maale elama asunud noorest perest on kirjutatud. Marys vastab, et ikka Even ja arvab, et tulevikus s\u00fc\u00fcakse kindlasti juba tervise p\u00e4rast taimset rohkem ja eks keskkonnale tehtava jalaj\u00e4lje p\u00e4rast ka. Eetikast Maryse arvates r\u00e4\u00e4kida ei saa, sest taimekasvatus on samamoodi ebaeetiline kui loomakasvatus, kui arvestada n\u00e4iteks tavap\u00f5llumajanduses kasutatavaid taimekaitsevahendeid\/m\u00fcrke ning mahep\u00f5ldudelt kombaini\u00adpunkrisse j\u00f5udvaid putukaid.<\/span><\/p>\n

Even lisab, et p\u00f5llumajanduses makstavaid toetusi mustvalgelt v\u00f5rrelda ei saa; nii ikka ei ole, et taimekasvatuse eest makstaks rohkem kui loomade. K\u00f5ik s\u00f5ltub ikka sellest, mida ja millistel maadel ja kuidas ja kui palju kasvab. Ja palju oleneb muidugi sellest, millised on kulud \u2013 p\u00f5llut\u00f6\u00f6masinate liisingud ja k\u00fctus ei olegi sugugi odavad. Ja head maad oleks juurde vaja, aga v\u00e4ikesed tootjad ei p\u00e4\u00e4se konkurentsis l\u00f6\u00f6gile \u2013 riigimaade oksjonid v\u00f5idavad pigem ikka suured. Paljudel metsat\u00fckkidel on ajalooliselt juures ka riba p\u00f5llumaad, mis l\u00e4heb koos metsaga kaasa, tihti metsafirmadele. V\u00e4iketalupidaja ei jaksa endale metsa koos p\u00f5llumaaga osta.<\/span><\/p>\n

Sellegipoolest kasvatavad Even ja Marys tatart, kikerhernest, kollast hernest, l\u00e4\u00e4tse, kanepit, nisu, otra, kaera, rukist, lina, pruuni sinepit, valget mesikat ja keerispead, millest viimased on head vahekultuurid ja mee\u00adtaimed. Seemet ostavad nad neilt, kes toodavad sertifitseeritud maheseemet, sest selle tootmisel on hiigelreglement. Hiiu J\u00e4hu saab oma kuulsas kiviveskis jahvatada mitut teravilja, aga mitte k\u00f5ike. N\u00e4iteks tatar viiakse kokkuostu, sest seda ei saa oma vahenditega puhastada ja kaera kestad kipuvad veski umbe ajama. V\u00f5ibolla peaks tulevikus hakkama kasvatama ilma kestata kaera, arvab Marys, head lahendust ei ole sellele veel leitud ehkki kaerajahu k\u00fcsitakse palju.\u00a0<\/span><\/p>\n

Hiiu J\u00e4hu tooted on Hiiumaal igal juhul \u00fcles leitud. Neid saab Coopi poodidest osta ja kui miski otsa saab, siis keegi alati helistab ja uurib, kas ikka tuleb juurde. Juurde tuleb ilmselt ka erinevaid tooteid, sest varsti hakatakse katsetama ka helveste tegemist ja \u00f5litootmist ja talu tulevikuplaanides ongi tootearendus kindlalt kirjas. Siis v\u00f5iks ju lausa nii olla, et kogu toidu saab v\u00e4ga kodu l\u00e4hedalt k\u00e4tte ja ega midagi v\u00e4ga puudu ei j\u00e4\u00e4gi.\u00a0<\/span><\/p>\n

Suislepa talu p\u00e4evalillep\u00f5ld on t\u00e4navu paljudele r\u00f5\u00f5mu pakkunud, aga on eelk\u00f5ige tootmisp\u00f5ld ja k\u00fclvatud sihvkade p\u00e4rast. M\u00f5ned inimesed naudivad, aga m\u00f5ned v\u00f5tavad s\u00fclet\u00e4ie lilli luba k\u00fcsimata kaasa. Ja m\u00f5ned helistavad ja k\u00fcsivad, kas tohib v\u00f5tta. Nagu Hiiumaal ikka, hakkab vajadusel ringkaitse t\u00f6\u00f6le ja nii on Marysele teada antud ka nendest, kellel p\u00e4evalilled toakaunistuseks on. Nii on teada, et kohalikud on alati k\u00fcsinud.\u00a0<\/span><\/p>\n

Kohe aastaseks saav perepoeg Simon osaleb meie jutuajamises ja paistab eluga v\u00e4ga rahul olevat. Eks tal ongi vedanud. \u201cKa minu p\u00f5lvkonnas on neid palju, kes unistavad maal elamisest,\u201d \u00fctleb Marys ja pakub omatehtud basiilikupestoga saia ja otsib kaks retsepti ajalehele saatmiseks. Meie kandi v\u00e4ikelastega emadel on oma s\u00f5pruskond, mis vahetab nii \u00fclej\u00e4\u00e4vat aiakraami kui laste\u00adkasvatuse nippe. \u201cKui ma midagi ei oska, siis ma helistan s\u00f5branna Evale. Tema ikka teab.\u201d Even lisab, et loodetavasti kasvab Simonist NBA staar ja siis neil polegi vaja enam rabada. Ja l\u00e4heb siis muiates \u00f5ue kuivatit kontrollima.\u00a0<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Lugu on ilmunud Hiiu Lehe Suvelehes. Loo autor: kadri Taperson.<\/em><\/p>\n

Artiklite ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsiv\u00f5ime Tugevadamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fond<\/em>ist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Selle jutu kirjutamine sai alguse p\u00e4evalillep\u00f5llust. Kes suve teises pooles K\u00e4inast Emmastesse s\u00f5itis, n\u00e4gi ehk Harju k\u00fcla servas uhket p\u00e4evalillev\u00e4lja ja v\u00f5ibolla isegi tegi selle ees pilti. P\u00f5llu k\u00fclvasid Marys…<\/p>\n","protected":false},"author":17,"featured_media":16065,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-16064","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16064","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/17"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16064"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16064\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20511,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16064\/revisions\/20511"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media\/16065"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16064"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=16064"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=16064"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}