{"id":15598,"date":"2022-08-27T21:06:28","date_gmt":"2022-08-27T18:06:28","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=15598"},"modified":"2023-01-04T17:06:47","modified_gmt":"2023-01-04T15:06:47","slug":"langenud-tahe-sugulased","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/langenud-tahe-sugulased\/","title":{"rendered":"Langenud t\u00e4he sugulased"},"content":{"rendered":"

K\u00e4rdlas mere \u00e4\u00e4res asub \u00fcks kollane punase kivikatusega maja. H\u00e4sti armas. Vahepeal oli seal kordon. N\u00fc\u00fcd on Kordon<\/a>. Koht, kus resideeruvad kunstnikud, kes oma t\u00f6\u00f6s on dialoogis arhitektuuri ja keskkonnaga. Augustist septembrini on residentuuris Marit Mihklepp.<\/strong><\/p>\n

Vestlesin temaga sealsamas Hausma tee \u00e4\u00e4rses aias, otse meteoriidikraatri sees, \u00e4\u00e4res v\u00f5i peal. V\u00e4rskelt oli toimunud Artist Talk ja Walk, kus kogunenud seltskond k\u00f5ndis maha ligi\u00adkaudu viis kilomeetrit just meteoriidikraatriga seotud radadel sellestsamast ka vesteldes.<\/span><\/p>\n

Neidsamu, Hiiumaaga kokku p\u00f5rganud meteoriidi ja tema j\u00e4ljega seotud lugusid ongi <\/span>Marit siia otsima tulnud.<\/span><\/p>\n

Ta on kunstnik, kes tegutseb igap\u00e4evaselt Hollandis. Residentuur Kordonis on pakkunud talle v\u00f5imaluse tulla tagasi kodumaale. Mul on teda kuulates h\u00e4sti imelik olla. Mitte halvas m\u00f5ttes. Lihtsalt see tunne, kui teed midagi, mis sunnib su aju hoopis teistmoodi m\u00f5tlema kui harjunud oled ja siis sa alguses ei oska kuidagi ja proovid ikka uuesti vana radapidi uude kohta j\u00f5uda. Kipun m\u00f5tlema, nagu oleks ta teadlane. Kui ta r\u00e4\u00e4gib tunnetusest ja suhestumisest, tahan justkui tagasi k\u00fcsimuste-\u00advastuste maailma, kus on metoodika, h\u00fcpotees ja lahendusk\u00e4ik. Marit tegeleb uurimisega k\u00fcll \u2013 loeb raamatuid ja vestleb teadlastega, aga ta ei taha kirjutada uurimust. Ta tahab jutustada lugusid, mida r\u00e4\u00e4givad meteoriidikraatri kohta inimesed, aga ka taimed. Ja kivid. See viimane ongi ilmselt see, millega mu ajul on nii raske toime tulla.<\/span><\/p>\n

Sest kuidas kividega suhelda?<\/b><\/p>\n

Jah, hoopis teistmoodi kui inimestega. Marit r\u00e4\u00e4kis \u00fche loo oma residentuurist Kanadas, kus \u00fcks s\u00f5ber t\u00f5i talle stuudio ukse taha suure kivi. Marit ei jaksanud seda liigutadagi ja nii see kivi lihtsalt seisis seal ukse taga, kuni \u00fchel p\u00e4eval l\u00e4ks ta sellele kogemata pihta. Kivi hakkas v\u00f5belema ja selle liikumine kajas betoonp\u00f5randa ja k\u00f5rgete lagedega ruumis niimoodi vastu, et see k\u00f5las t\u00e4pselt nagu s\u00fcdame\u00adl\u00f6\u00f6gid. \u201cTa oleks nagu ellu \u00e4rganud!\u201d \u00fctles Marit <\/span>ja t\u00f5i paralleeli inimsuhtlusega, kus samuti ei pruugi kontakt kohe tekkida. M\u00f5nikord ei teki \u00fcldse. Selle juhtumise peale aga palus ta inimestel tuua stuudiosse kokku erinevaid kivisid ja vaatles siis, millised kivid kuidas v\u00f5nguvad. \u201cNeil k\u00f5igil oli oma h\u00e4\u00e4l!\u201d \u00fctles ta.<\/span><\/p>\n

Unen\u00e4gu, millest k\u00f5ik algas<\/b><\/p>\n

K\u00e4rdla meteoriidikraatri juurde kutsus teda Kordoni kuraator Ann-Mirjam Vaikla p\u00e4rast seda, kui Marit r\u00e4\u00e4kis talle oma unen\u00e4ost, milles n\u00e4gi, kuidas tema vanaisa ja Kaali meteoriit on sugulased, sest meteoriidi raud on l\u00e4bi erinevate kehade j\u00f5udnud tema vanaisa sisse. \u201cK\u00f5igepealt meteoriit kukkus, siis ta sattus Saaremaa mulda, taimed hakkasid selles mullas kasvama, minu vanaisa s\u00f5i neid taimi ja nii sattuski meteoriit tema verre ja see tegi neist veresugulased.\u201d Nii kummaline ja nii loogiline \u00fchekorraga, kas pole?<\/span><\/p>\n

Mariti uudishimu kunstnikuna on eelk\u00f5ige suhtlus ja suhestumine mitte-inimestega. N\u00e4iteks k\u00fcsimused, kas nad on elus v\u00f5i elutud, kuidas muutuda sama aeglaseks kui nemad, jne. Sealjuures arutleb ta selle \u00fcle, kuidas m\u00f5elda mitte-inimestest ilma hierarhia ja omandisuhteta. \u201cMe nimetame kivisid ja mineraale loodusvaradeks, aga see, et r\u00e4\u00e4gime neist kui \u201cvarast\u201d n\u00e4itab, nagu meie oleksime nende omanikud,\u201d arutles ta. Ta ei pea seda tingimata \u00f5igeks. V\u00e4hemalt tema tunnetuses on nad lihtsalt teistsuguse ajatajuga olendid, kes on meiega v\u00f5rdsed.\u00a0<\/span><\/p>\n

Lisaks K\u00e4rdla kraatrile uurib ta ka Kaali ja Neugrundi kraatri lugusid. Kaali puhul saab ta rohkem t\u00f6\u00f6tada inimeste poolt kogutuga \u2013 rahvalugude ning arhiiviga, viimase kahe puhul aga p\u00fc\u00fcab ta rohkem kuulata ja vaadata mitte-inimeste lugusid. Ta ei viibi Kordonis kogu aeg. Esimest korda oli ta siin augusti teisel n\u00e4dalal ja uuesti tuleb talvel. \u00dche tegevusena jalutas ta koos Ann-Mirjamiga Aia t\u00e4naval ja kuulas arteesiakaevude vulinat. \u201cSee ei t\u00e4henda muidugi, et kohalike inimeste lood mind ei huvitaks,\u201d \u00fctles ta. \u201cKunagi ei tea, kelle lugu mingi arusaamiseni viib ja paar inimest ongi juba magusad niidiotsad k\u00e4tte juhatanud.\u201d Talvel siia tulles plaanib ta just rohkem inimestega suhelda.<\/span><\/p>\n

Teistmoodi lood, milleks tuleb aeglustuda<\/b><\/p>\n

Pikapeale hakkan ma harjuma selle m\u00f5ttega, et k\u00f5ik ei pea olema s\u00f5nadega seletatav. Lugusid, mis helisevad arteesiakaevude sulinas, tuleb kuulata teistmoodi.<\/span><\/p>\n

Kunstnik ja Biotoopia kuraator Peeter Laurits, kes ka Kordoni Artist Talkil osales, on Maritile \u00f6elnud, et teiste eluvormidega suhtlemisel on t\u00e4htis empaatia ja kujutlusv\u00f5ime. Marit selgitab seda l\u00e4bi \u00fche v\u00e4ga aktuaalse p\u00f5him\u00f5tte \u2013 aeglustumine.<\/span><\/p>\n

Kivid on olemas olnud mitu miljardit aastat. K\u00e4rdla meteoriidi maastik on eksisteerinud sadu miljoneid aastaid. Elanud \u00fcle j\u00e4\u00e4aja. Olnud esialgu \u00fcldse vee all. T\u00f5usnud pinnale. See on hoopis teistsugune ajatunnetus. Inimesed liigina, kelle elu on vaid keskmiselt 74\u201382 aastat pikk, ja kes elavad seda ka kiirustades, ei saagi ilma oluliselt aeglustumata nende lugusid m\u00f5ista.<\/span><\/p>\n

\u00dcks teema, mille kaudu mina Mariti maa\u00adilma natuke paremini m\u00f5istma hakkan, on keel. Ta tegeleb palju k\u00fcll lugudega, mida ei r\u00e4\u00e4gita inimkeeles, ent keele poeesia on tema jaoks samuti v\u00e4ga huvitav ja oluline. \u201cEesti keeles on \u00fcsna palju ruumi vaikusele,\u201d \u00fctles ta n\u00e4iteks.<\/span><\/p>\n

Ja ma m\u00f5tlen kohe sellele, kuidas inglise keelt \u00f5petades \u00f6eldakse meile tihti: \u201cInglise keeles on palju rohkem s\u00f5nu kui eesti keeles.\u201d Olen isegi kuulnud, nagu oleks eesti keel sellep\u00e4rast vaesem. Ma ei ole kunagi tahtnud sellega n\u00f5ustuda ja kui Marit \u00fctles seda vaikuse asja, sain kohe aru. Just. Meil on v\u00e4hem s\u00f5nu. Sest me r\u00e4\u00e4gime vaikides. Meie keel j\u00e4tab sellele ruumi. See ei ole vaesem.<\/span><\/p>\n

Ta ei tea veel, millisesse vormi ta oma t\u00f6\u00f6 paneb. On see heli? N\u00e4iteks Aia t\u00e4nava arteesiakaevude sulin. On see \u00f5htus\u00f6\u00f6k? Valmistatud kraatril\u00e4hedastest rauarikastest taimedest. On see tekst? Meteoriidirauaga tr\u00fckitud raamat. V\u00f5i osaluskogemus? \u00dcheskoos jalutades meteoriidi\u00adkraatri kaardistamine. Kindel on ainult see, et see l\u00f5pptulemus saab teoks K\u00e4rdlas ja Kordonis. Ja peab olema valmis j\u00e4rgmise aasta kevadeks.<\/span><\/p>\n

Kindlasti oli see mu ajule paras trenn, p\u00fc\u00fcda seda maailma m\u00f5ista. Aga ma lahkusin Kordoni \u00f5unapuu alt sirtsude sirina saatel tundega, nagu oleksin enda kohta midagi uut teada saanud. Uue vaatenurga v\u00e4hemalt. Me oleme langeva t\u00e4he sugulased. V\u00e4hemalt see osa meist, kes me iga p\u00e4ev arteesiakaevu vett sisse joome. Kes me meteoriidikraatri mullas kasvanud taimi s\u00f6\u00f6me. Kes me siin kohal heljuvat \u00f5hku iga p\u00e4ev sisse hingame. Ja t\u00e4nu sellele on meis s\u00e4ilinud iidsete kivide tarkus olla aeglasem.<\/span><\/p>\n

K\u00e4rdla meteoriidikraater<\/b><\/p>\n

Arvestades seda, kui vana on K\u00e4rdla meteoriidikraater, on see h\u00e4mmastavalt h\u00e4sti s\u00e4ilinud, \u00fctles Marit. Sellele on kaasa aidanud see, et see kukkus merre ja kattus kohe setetega, mis teda kaitsesid. Siis tuli j\u00e4\u00e4aeg ja l\u00fckkas need setted maha. Kui seda poleks juhtunud, me v\u00f5ib-olla ei teakski, et elame meteoriidikraatris. Meteoriidikraatri avastamine oli aga t\u00e4iesti juhuslik. Kaheksak\u00fcmnendate aastate alguses tulid geoloogid siia maavarasid otsima. Kaevamiste k\u00e4igus avastasid nad mingid anomaaliad. Algul arvasid, et \u00e4kki vulkaanilist p\u00e4ritolu. Vulkaanilist tegevust pole siin aga kunagi olnud ja saigi selgeks, et tegemist on meteoriidikraatriga.<\/span><\/p>\n

Kordon<\/b><\/p>\n

Vanasse kordonimajja rajatud Kordoni esimesed residendid olid 2018. aasta augustis prantslased Thomas Lanfranchi ja Agn\u00e9s Aubague. Kordoni asutajate, perekond Vaikla \u00fcks eesm\u00e4rk residentuurimaja luues oligi tutvustada Hiiumaad. Nii nagu tuntakse Norrat Konrad M\u00e4gi maalide kaudu ja Aino Kalda juttude j\u00e4rgi Kassarit, saab teadmine Hiiumaast Kordonis resideeruvate kunstnike kaudu j\u00f5uda kaugemale. Thomas Lanfranchi siin tehtud kunstiteose ostis n\u00e4iteks \u00e4ra Pompidou kunstikeskus Pariisis ehk Kordoni kaudu on t\u00fckike Hiiumaad j\u00f5udnud maailma \u00fchte t\u00e4htsamasse kunstimekasse. Kunstnikud vajavad vaheldust ja keskkonnamuutust ning oma kodus v\u00f5i stuudios on neil v\u00e4ga raske t\u00f6\u00f6tada, \u00fctles Urmo Vaikla. Teine p\u00f5hjus, kuidas selline koht just Hiiumaale sai s\u00fcndida, on perekonna seotus Hiiumaaga. Urmo abikaasa T\u00fc\u00fcne esivanemad on siit p\u00e4rit ning pere suvitab ka K\u00f5pu l\u00e4hedal Heistesoos.<\/span><\/p>\n

Mariti residentuuri kohta \u00fctleb Urmo, et kunsti m\u00f5te on teatud teemasid aktiveerida. \u201cMe teame k\u00fcll, et see kraater siin on ja see tiksub meil k\u00f5igil kogu aeg kuskil kuklas, aga vahel on hea sellest uuesti r\u00e4\u00e4kida \u2013 see ongi kunsti k\u00f5ige suurem roll.\u201d<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Lugu on ilmunud Hiiu Lehe Suvelehes<\/a>. Loo autor: Piret Eesmaa<\/em><\/p>\n

Artiklite ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsiv\u00f5ime Tugevadamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.<\/em><\/p>\n

Foto Mikk Meelak<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00e4rdlas mere \u00e4\u00e4res asub \u00fcks kollane punase kivikatusega maja. H\u00e4sti armas. Vahepeal oli seal kordon. N\u00fc\u00fcd on Kordon. Koht, kus resideeruvad kunstnikud, kes oma t\u00f6\u00f6s on dialoogis arhitektuuri ja keskkonnaga.…<\/p>\n","protected":false},"author":17,"featured_media":15603,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-15598","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15598","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/17"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15598"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15598\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20504,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15598\/revisions\/20504"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media\/15603"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15598"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15598"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=15598"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}