Ujusin internetiookeanis \u00fcksp\u00e4ev uue termini otsa:\u00a0urgency culture<\/i>\u00a0elik kodukeeli \u201ekiireloomulisuse kultuur\u201c. Nimelt kaeblevad laiema ilma ps\u00fchhoterapeudid, et just selle kiireloomulise elu k\u00e4es pidavat viimastel aastatel vaevlema suur osa nende patsiente.<\/p>\n
\u00d5igemini tulevat nad peamiselt kurtma \u00e4revust, aga siis, pehme sohva peal ja kella kalli tiksumise saatel juttu edasi arendades selgub \u00e4revuse p\u00f5hjus \u2013 neil on sipelgad p\u00fcksis.<\/p>\n
Hermkiire on selle v\u00e4rgiga, kui keegi midagi telefoni kirjutab v\u00f5i kirjakasti suskab, kui sotsiaalmeedia j\u00e4lle t\u00e4htsa h\u00e4\u00e4lega piiksub ja n\u00e4oraamatu ikoon telefoniekraanil uhkusest punaseks l\u00e4heb ning kui veel s\u00fcda\u00f6\u00f6si m\u00f5ni t\u00f6\u00f6asi meelde tuleb ja \u00fcle\u00fcldse \u2013 aega pole kaotada!<\/p>\n
Ajaarvamine<\/b><\/p>\n
Mulle meeldib Kassaris elada, sest siin ei ole kiireloomulist suurt midagi. Hiiumaa on nagu oaas \u00fclestimuleeritud maailmas. Ja ajaarvamine k\u00e4ib endistviisi looduse j\u00e4rgi. Isegi k\u00f5ige kiiremal ajal, kevadel.<\/p>\n
K\u00f5igepealt hakkame me kollektiivselt varakevadise p\u00e4evakaare kerkides kuidagi alateadlikult m\u00f6\u00f6da p\u00f5\u00f5saaluseid nuuskima, et no KAS ON JUBA? Kas on juba lumikellukesi?<\/p>\n
See tekitab peaaegu hasarti ja esimesele lumikellukeste avastajale kuuluks nagu isiklikult ametliku kevadhooaja v\u00e4ljakuulutamise au. Raagus lepamets hakkab lillakaks t\u00f5mbuma, kaseladvad punakaspruuniks.<\/p>\n
Kui juba ka m\u00e4rtsikellukesed pead v\u00e4lja pistavad, on kevade tulek hoo sisse saanud ja lootus muudkui kasvab, et ka sel aastal saab talv t\u00f5esti \u00fckskord otsa.<\/p>\n
Edasi tuleb mitte aprill, vaid sillad, krookused ja sinililled. Aga mitte m\u00e4rkamatult, vaid ikka nii, et k\u00fcla vahel jalutades tuleb sellest naabritele valju h\u00e4\u00e4lega teada anda \u2013 kas teadsid ka, et aeg on juba nii kaugel?!<\/p>\n
\u201eSinilillede aeg,\u201c \u00f5hkab naabrinaine, \u201ekas kujutad ette, et \u00fchel aastal magasin sinilillede aja maha!\u201c<\/p>\n
Seesuguse hirmsa patu peale vaadatakse meite saarel k\u00fcll \u00fcsna viltu.<\/p>\n
J\u00e4rgmiseks ilmuvad ajaarvamise areenile v\u00f5ililled, tulbid ja nartsissid \u2013 \u201em\u00fcrtsuga!\u201c, nagu \u00fctleb naaber m\u00e4e pealt. Ja seej\u00e4rel l\u00f5puks k\u00f5ige p\u00fcham aeg tervel saarel. Sirelite aeg!<\/p>\n
\u201eSirelite aeg\u201c t\u00e4hendab \u00fchtlasi ka lapsep\u00f5lve, soojust, esimesi julgeid ujumisi ja \u00fc\u00fcrikest kullakaaluga ajaseisakut. Saar on siis veel t\u00fchi ja vaikne, \u00f6\u00f6d aga juba valged ja l\u00fchikesed. Ainult suleliste-tiivuliste turismiklaster kihab. \u00c4kki hakkavad sirelid \u00f5itsema ja see on ajaliselt \u00fcks t\u00e4htsamaid verstaposte terves aastaringis \u2013 natuke nagu see hetk peost, kus laud on kaetud ja laualina veel s\u00e4ravvalge, k\u00f5ik n\u00f5ud puhtad ja paika s\u00e4titud, aga k\u00fclalisi veel pole. Id\u00fcll.<\/p>\n
Kiireloomuline<\/b><\/p>\n
\u201eOijah,\u201c ohkab Aino*. \u201e\u00c4i saanud t\u00e4na riisutud, no kohe mitte pole isu olnud. Ju homme on uus p\u00e4ev.\u201c<\/p>\n
\u201eKuule, kas see pisune \u00f6\u00f6k\u00fclm floksile ka h\u00e4da teeb, m\u00f5tlesin t\u00e4na istutama hakata?\u201c uurin hajameelselt hoopis muud teemat.<\/p>\n
\u201eNo kuhu sul n\u00fc\u00fcd nii hirmus kiire hakkas?\u201c imestab Aino ja m\u00f5\u00f5dab mind, \u00e4rakaranud linnalast, rahuliku pilguga. \u201eAega on!\u201c<\/p>\n
Ma ei teagi, j\u00e4rsku on endal ka h\u00e4bi, et juba aprilli alguses peenarde kallale kippusin. Tundus vist, et saan nii talvega kiiremini \u00fchele poole, nohud-k\u00f6had koos muu maltsaga komposti viidud. Tundus kiireloomuline.<\/p>\n
Aga Hiiumaa maavara on aeg. Kui \u00fcldse millegagi kiire on, siis sellega, et va sinililli ega sireleid maha ei maga.<\/p>\n
Epiloog<\/b><\/p>\n
\u00dchel kesksuvisel p\u00e4eval jalutan \u00fchele kaugemale k\u00fclanaabrile k\u00fclla.<\/p>\n
Kaheksak\u00fcmnene Leida* seisab oma lopsakas ja rikkalikult \u00fclekasvanud aias keset suurt puhmast n\u00f5geseid ja k\u00f5rrelisi, lilleline kleit seljas, ja udib \u00e4hkides midagi jalutuskepiga.<\/p>\n
\u201eMis sa seal teed kah?\u201c<\/p>\n
\u201eOtsin kurgitaimi taga!\u201c vastab Leida itsitades. \u201eMa m\u00e4letan, et ma nad kevadel kuhugi siia viskasin\u2026\u201c<\/p>\n
Rehmab siis k\u00e4ega ja l\u00e4heb v\u00f5tab maja ette istet. Jo j\u00f6uab nende kiirete asjadega. Aega oo.<\/p>\n
<\/p>\n
*Loo tegelaste nimed on muudetud ja ehk ka m\u00f6ned nende laused natust segi aetud, et autorit ebadiskreetsuse eest j\u00e4rgmise praamiga mandrile tagasi ei pagendataks.<\/i><\/p>\n
<\/p>\n
Artikkel ilmus ajakirjas Go Hiiumaa 2026.\u00a0Tekst:\u00a0Roberta Laas, foto: Viive-Kai Rebane<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Ujusin internetiookeanis \u00fcksp\u00e4ev uue termini otsa:\u00a0urgency culture\u00a0elik kodukeeli \u201ekiireloomulisuse kultuur\u201c. Nimelt kaeblevad laiema ilma ps\u00fchhoterapeudid, et just selle kiireloomulise elu k\u00e4es pidavat viimastel aastatel vaevlema suur osa nende patsiente. \u00d5igemini…<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":110301,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-110300","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/110300","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=110300"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/110300\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":110307,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/110300\/revisions\/110307"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media\/110301"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=110300"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=110300"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=110300"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}