{"id":104407,"date":"2025-11-16T11:45:22","date_gmt":"2025-11-16T09:45:22","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=104407"},"modified":"2025-11-13T11:48:28","modified_gmt":"2025-11-13T09:48:28","slug":"helgi-pollo-rahvariided-on-parandvara","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/helgi-pollo-rahvariided-on-parandvara\/","title":{"rendered":"Helgi P\u00f5llo: \u201eRahvariided on p\u00e4randvara.\u201d"},"content":{"rendered":"

Aasta 2025 on Hiiumaal rahvariideaasta! Teema-aasta kutsub inimesi rahvariideid valmistama, kandma ja oma juurte peale m\u00f5tlema. \u00dclikoolis oli Helgi P\u00f5llo etnograafia eriala l\u00f5put\u00f6\u00f6 Hiiumaa naiste rahvariietest. Helgi on seda teemat kogunud kogu elu ja huvitavaid fakte tuleb v\u00e4lja siiani.<\/em><\/p>\n

Oleme rahvariide nimetuse andnud r\u00f5ivakomplektidele, mis olid sisuliselt viimased, enne kui rahvariidest loobuti ning mindi r\u00e4tsepat\u00f6\u00f6 ja poekanga peale. Need viimased triibulised seelikud ja k\u00f5ik sinna juurde kuuluv ongi meie teadmises see rahvariie. Aga 19. sajandi esimesel poolel oli hiiu naistel veel tume \u00fchev\u00e4rviline pruun seelik seljas ja K\u00f6hler on sellest mitmed tuntud pildid teinud.<\/p>\n

\u201eTriipkood\u201c on selline, mille j\u00e4rgi eri piirkondi tuntakse, ja hiidlased ise tunnevad ennast ka m\u00f5nes kohas oma seelikutriipude j\u00e4rgi \u00e4ra. Kes P\u00fchalepast, kes Reigist, kes Emmastest v\u00f5i K\u00e4inast. Hea, et meil on vana \u00fchendav asi, mis silma torkab, kui on laulu- v\u00f5i tantsupidu. Eks ka teised ole meie triipude j\u00e4rgi ahned olnud! Meie riideid kandma hakanud.<\/p>\n

Rahvariie kui p\u00e4randvara<\/strong><\/p>\n

\u00dchelt poolt on see vana asi, aga kuna laulu- ja tantsupeod kestavad ja selline identiteedi otsimine samuti, siis noored otsivad oma juuri ja selle j\u00e4rgi teevad omale ka rahvariided, kui nad on seda t\u00fc\u00fcpi inimesed. See on nagu p\u00e4randvara ehk siis kirstuvara, nagu vanasti \u00f6eldi, ning mida anti edasi. Rahvariie on muutumas natukene nagu p\u00e4randvaraliseks asjaks.<\/p>\n

V\u00f5rreldes m\u00f5nede v\u00e4ikerahvastega laias maailmas, eestlane igap\u00e4evaselt rahvariiet ei kanna, nii-\u00f6elda kirikusse tanu peas ei l\u00e4he, aga siiski on hulk asju, mida taasloome v\u00f5i siis kasutame m\u00f5nda motiivi, olgu see r\u00f5hud v\u00f5i nahkv\u00f6\u00f6 v\u00f5i siis ehted, mis on kuidagi Hiiumaa-p\u00e4rased. Triibuseeliku triibud on saanud ju ka tr\u00fckikangaks, millest on tehtud uusi riideid, ja siis eelistatakse ikka seda oma. Kui suvisel laada v\u00f5i jaanip\u00e4eval tahad mingit Hiiumaad r\u00f5hutavat riietust kanda ja see ei ole p\u00e4ris rahvariie, siis kasutad triibukangast, mis osutab sinu kodukandile.<\/p>\n

Tervikkomplektid<\/strong><\/p>\n

Siis, kui rahvariiet veel kanti, hakkasid just need \u201e\u00fclemised korrused\u201c ehk peakatted ja pealisriided, mis olid ebapraktilisemad, \u00e4ra kaduma. Viimased asendati lihtsamatega. Kogu aeg libises kihte v\u00e4hemaks. N\u00fc\u00fcd hakkame neid pealisriideid, mis on vanamoelised, tagasi tooma. Kui on komplekt, siis olgu see tervik. Vahepeal j\u00e4igi ainult ju k\u00fcitkuub ehk seelik, k\u00e4ised ja p\u00f5ll ning peaaegu midagi muud enam rahvariidest j\u00e4rel ei olnud. Oleme n\u00e4inud kurja vaeva, et luua ka terviklikumaid komplekte, et oleks rohkem inimesi, kes sellest teaksid. Ja sellega koos muutub pilt rikkalikumaks.<\/p>\n

M\u00e4letan, kui tulin p\u00e4rast \u00fclikooli saarele tagasi, siis peaaegu k\u00f5ik kandsid P\u00fchalepa lihtsustatud riiet, mida valmistati Arsis v\u00f5i siis kooti siin teeninduskombinaadis. Ei olnud enam \u00f5igeid peakatteid, ei olnud mingeid muid osi seal juures. Siis hakkasin r\u00e4\u00e4kima, et Reigis on hoopis teistsugused riided ja kuidas seal K\u00e4ina ja Emmaste pool on \u2013 seal on ka ju erinevused. Ei ole olemas \u00fchtset \u201eHiiumaa rahvariiet\u201c.<\/p>\n

***<\/p>\n

Kas teadsid, et…<\/span><\/b><\/div>\n
    \n
  • 19. sajandi teisel poolel oli Hiiumaal neli kihelkonda ja seega ka neljad erinevad riided (rahvariided).<\/span><\/li>\n
  • Hiiu naiste pikitriibuline seelik kannab nime k\u00fcitkuub.<\/span><\/li>\n
  • Meeste veste tehti muu hulgas ka naiste seelikukangast, kuid p\u00f5ikitriibulisena.<\/span><\/li>\n
  • P\u00fchalepa kihelkonna k\u00e4ised ja p\u00f5lled kaunistatakse rohkete heegelpitsidega, mis olid 19. sajandi talurahvakultuuris haruldased.<\/span><\/li>\n
  • Hiiumaal kanti alla\u00f5mmeldud tallaga nahast kingi, mille kontsa ja ka nina all olid tihti kaarjad rauad. Mujal kutsuti neid hiiuranti kingadeks.<\/span><\/li>\n
  • K\u00f5igil hiiu naistel oli juustesse punutud laiade kaunistatud h\u00e4ndade ehk lintidega palmik, mille peale ja k\u00fclge kinnitati hiljem k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud peakatted nagu seppel, penik, tanu, nuutislina, vallalislina, att, karbus jne.<\/span><\/li>\n
  • Hiiu naised ja mehed kandsid v\u00f6\u00f6l nuga, naised tinast, mehed nahast tupes.<\/span><\/li>\n
  • Naistel oli kiriv\u00f6\u00f6 asemel nahast v\u00f6\u00f6, mille k\u00fcljes rippusid vasksed ketid ehk r\u00f5hud.<\/span><\/li>\n
  • Suveriided olid nii meestel kui ka naistel hallist v\u00f5i valgest linasest riidest, naistel sageli ka \u00fcleni kurrutatud.<\/span><\/li>\n
  • Meeste peamised peakatted olid malkadega m\u00fcts, k\u00e4kkm\u00fcts, lakk, notiga m\u00fcts ja \u00fcll.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n

    Artikkel ilmus ajakirjas Go Hiiumaa 2025. Tekst:\u00a0Helgi P\u00f5llo, fotod: Erakogu.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Aasta 2025 on Hiiumaal rahvariideaasta! Teema-aasta kutsub inimesi rahvariideid valmistama, kandma ja oma juurte peale m\u00f5tlema. \u00dclikoolis oli Helgi P\u00f5llo etnograafia eriala l\u00f5put\u00f6\u00f6 Hiiumaa naiste rahvariietest. Helgi on seda teemat…<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":104408,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-104407","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/104407","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=104407"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/104407\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":104413,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/104407\/revisions\/104413"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media\/104408"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=104407"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=104407"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=104407"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}