{"id":101516,"date":"2025-09-20T13:45:34","date_gmt":"2025-09-20T10:45:34","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=101516"},"modified":"2025-09-25T13:49:52","modified_gmt":"2025-09-25T10:49:52","slug":"reet-roos-sajandite-tarkust-pole-moistlik-minema-visata","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/reet-roos-sajandite-tarkust-pole-moistlik-minema-visata\/","title":{"rendered":"Reet Roos: \u201eSajandite tarkust pole m\u00f5istlik minema visata.\u201d"},"content":{"rendered":"<p><em>\u201eTaevaisa poole v\u00f5id palvetada, aga oma hobune seo ikka ise kinni,\u201c on Luidja k\u00fclas elava ettev\u00f5tja Reet Roosi p\u00f5him\u00f5te. Nii on ta suvekodu ehitanud iga ilmaga elamisk\u00f5lblikuks ning lapsed \u00f5petanud maaeluga toime tulema.<\/em><\/p>\n<p>Mandril koolis k\u00e4inud ja Tallinnas karj\u00e4\u00e4ri teinud Reet on viimased k\u00fcmmekond aastat olnud Hiiumaal terve pika suve ja kui t\u00f6\u00f6asjad lubavad, siis ka n\u00e4dalavahetused.<\/p>\n<p>\u201eTulin j\u00e4lle poole kohaga Hiiumaale, kui mu enda kaksikud hakkasid s\u00fcndima. Minu lapse\u00adp\u00f5lvesuved olid sellised, et 31. mail s\u00f5itsin kiirbussiga vanaema juurde Hiiumaale ja 31. augustil tagasi Tallinna. Suve jooksul ei tulnud kordagi Tallinna igatsust peale, pigem tuli Tallinnas Hiiumaa igatsus. Vanaema meenutas ikka, et olin lasteaias r\u00e4\u00e4kinud, et Hiiumaal on alati suvi. Selles ma olin ilmselt veendunud seet\u00f5ttu, et ma talvel maal vanaema juures ei k\u00e4inud,\u201c meenutab Reet.<\/p>\n<p>Kui kaksikud s\u00fcndisid, ei osanud Reet neile paremat soovida kui ilusaid pikki Hiiumaa suvesid, kus saab kaua magada ega pea pidevalt k\u00e4si pesema. Lapsed on n\u00e4inud ka Hiiumaa talve ning siin mitu uut aastat vastu v\u00f5tnud.<span class=\"Apple-converted-space\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><b>\u201eOlen ikka p\u00e4ris pikkade juurtega hiidlane!\u201c<\/b><\/p>\n<p>Olude t\u00f5ttu Haapsalus ilmale tulnud Reet peab end l\u00e4binisti hiidlaseks, Hiiumaa juured ulatuvad 17. sajandisse.<\/p>\n<p>\u201eV\u00f5ib-olla isegi kaugemale, aga aastast 1600 on mu esivanemad kirikuraamatute ja kodukatsumisraamatute j\u00e4rgi t\u00f5endatult olnud hiidlased. Vanaisa poolt on neid elanud Rootsik\u00fclas, Metsak\u00fclas ja Reigi k\u00fclas ning vanaema poolt Luidjal, Lilbis, Kiiveral,\u201c loetleb Reet. Vanaisa ja vanaema abiellusid 1930. aastal ja l\u00f5id oma kodu rahvusromantikast kantud Isabella k\u00fclla.<span class=\"Apple-converted-space\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><b>Hiiu keel ja kombed on naha vahel alles<\/b><\/p>\n<p>Reet oskab hiiu keelt ning ka hiidlaste peen huumor pole k\u00f5nepruugist kadunud.<\/p>\n<p>\u201eKodus r\u00e4\u00e4kis hiiu keeles vanaisa. Vanaema oli oma meelest haritud inimene, r\u00e4\u00e4kis eesti keeles. Aga kui nad vaidlema l\u00e4ksid, siis ikka ainult hiiu keeles. V\u00f5ib-olla nad lootsid, et ma ei saa siis aru. Aga tegelikult toimus v\u00e4ga intensiivne \u00f5ppimisprotsess. Vaidlemise ja pahandamise s\u00f5navara on mul selge,\u201c naerab Reet. Hiidlaste tuntuim meem r\u00e4\u00e4gib mehest, kes leidis tee pealt surnud varese ja pani selle tasku, et \u201e\u00e4hk l\u00e4heb taris\u201c. Reedale on see tuttav. \u201eMinu esimene tarkus on see, et hoian k\u00f5ik asjad alles, et ehk l\u00e4heb tarvis ja umbes aasta p\u00e4rast viskan \u00e4ra ja \u00fctlen \u201e\u00e4i l\u00e4ind tarvis\u201c.<span class=\"Apple-converted-space\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><b>Hiiumaa kui elluj\u00e4\u00e4miskeskkond<\/b><\/p>\n<p>Hiiumaa on ideaalne asukoht iseseisva kogukonna autonoomseks toimimiseks. Siin saab ennast tunda<span class=\"Apple-converted-space\">\u00a0\u00a0<\/span>justkui jumala selja taga, kui maailmas on \u00e4revad ajad.<span class=\"Apple-converted-space\">\u00a0\u00a0<\/span>\u201eKuidagi pead ju hakkama saama, kui elekter \u00e4ra l\u00e4heb ja torust vett ei tule,\u201c toob Reet n\u00e4iteks. K\u00f5ik h\u00e4davajalikud asjad peavad endal olemas olema. Samuti teadmine eristada s\u00f6\u00f6giseeni m\u00fcrgiseentest ning \u00e4ra kaduda ei tohiks oskus teha ise leiba ja juustu.<\/p>\n<p><b>Hiiumaa v\u00f5imalus on rohemajandus ja VIP-turism<\/b><\/p>\n<p>\u201eHiiumaa erip\u00e4ra on rahu ja vaikus, mis on igal pool mujal v\u00e4ga raskesti saavutatav.\u201c Reet leiab, et ajal, kui maailmas valitseb \u00fclerahvastumine ja \u00fclereostamine, siis Hiiumaa on roheline safiir, mida tuleks vaat et isegi teiste eest peita.<\/p>\n<p>\u201eMinu jaoks algab Hiiumaa Rohuk\u00fclast laeva peale s\u00f5itmisega. Hiiumaa t\u00e4hendab seda, et kogu aeg ei pea midagi juhtuma. Hiidlane olemine sobib inimesele, kes suudab n\u00e4dal aega elada rahus ja vaikuses, ilma et hakkaks igatsema kultuuris\u00fcndmusi v\u00f5i k\u00fclalisi. Hiidlane on see, kes saab iseendaga v\u00e4ga h\u00e4sti l\u00e4bi. Ja hiidlasel peab olema eraldi hiidlase huumoritunnetus. On olemas tavalised naljad ja hiidlaste naljad. Hiidlaste nalja tunneb \u00e4ra selle j\u00e4rgi, et kui teen nalja, siis ei naera keegi peale minu enda.\u201c<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><em>Artikkel ilmus ajakirjas Go Hiiumaa 2025. Tekst: Jaano Martin Ots,\u00a0 foto: Erakogu<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u201eTaevaisa poole v\u00f5id palvetada, aga oma hobune seo ikka ise kinni,\u201c on Luidja k\u00fclas elava ettev\u00f5tja Reet Roosi p\u00f5him\u00f5te. Nii on ta suvekodu ehitanud iga ilmaga elamisk\u00f5lblikuks ning lapsed \u00f5petanud&hellip;<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":101517,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-101516","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/101516","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=101516"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/101516\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":101522,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/101516\/revisions\/101522"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media\/101517"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=101516"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=101516"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=101516"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}