1941. aasta augusti l\u00f5pup\u00e4evadel leidis Eesti p\u00f5hjarannikul aset \u00fcks ajaloo suurimaid merekatastroofe. Pealetungivate sakslaste eest p\u00f5genev N\u00f5ukogude v\u00f5im viis kiirustades ja paaniliselt l\u00e4bi Tallinna evakueerimise. Rohkem kui kahesajale laevale paigutati vabatahtlikult v\u00f5i sunniviisiliselt nii Punaarmee \u00fcksuste j\u00e4\u00e4nused, p\u00f5genevad punategelased kui ka mobiliseeritud eestlased ja tsiviilisikud. Kokku \u00fcle 30 000 inimese. Laevade rivi v\u00f5ttis suuna Kroonlinna ja Leningradi peale, ent Juminda poolsaare juures s\u00f5ideti Saksa ja Soome merev\u00e4e seatud l\u00f5ksu. Miinide, torpeedode ja lennukipommide plahvatustes l\u00e4heb p\u00f5hja 60 laeva ning hukkub hinnanguliselt 15 000 inimest, ka tuhandeid eestlasi. 28.-29. augustil 1941 toimunud lahing viis kaasa rohkem inimelusid kui \u00fcleilmselt tuntud Pearl Harbour v\u00f5i Dunkirk, ent see trag\u00f6\u00f6dia on oma peaaegu hoomamatus mastaabis olnud nii eestlastele kui muule maailmale suuresti tundmatu lugu. S\u00fcndmuse meenutamine ei teinud au ei N\u00f5ukogude Liidule ega ka hiljem s\u00f5jas kaotanud Soomele ja Saksamaale.<\/p>\n
Ajalooliste dokfilmide meistrid Kiur Aarma ja Jaak Kilmi on Juminda loo \u00fcles ehitanud kronoloogiliselt kulgeva ajaloop\u00f5nevikuna, andes h\u00e4\u00e4le s\u00fcndmuses osalenutele. Need on h\u00e4\u00e4led k\u00f5ikv\u00f5imalikest s\u00fcndmuspaikadest: laeva mootoriruumist, h\u00e4vituslennukilt, piirivalvekaatrilt, p\u00e4\u00e4stepaadist, kamb\u00fc\u00fcsist, tumedate lainete vahelt\u2026 Oma vaatenurga annavad nii sakslaste, venelaste, eestlaste kui soomlaste m\u00e4lestuspildid. Filmist selgub ka see, kuidas Juminda kohutavat katastroofi on hilisemates ajalookirjeldustes kujutatud, maha vaikitud, pisendatud v\u00f5i heroiseeritud.<\/p>\n