{"id":116640,"date":"2026-06-16T10:09:12","date_gmt":"2026-06-16T07:09:12","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?post_type=tribe_events&#038;p=116640"},"modified":"2026-06-16T10:09:12","modified_gmt":"2026-06-16T07:09:12","slug":"rudolf-tobiase-majamuuseumi-pusinaitus","status":"publish","type":"tribe_events","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/sundmus\/rudolf-tobiase-majamuuseumi-pusinaitus\/","title":{"rendered":"Rudolf Tobiase majamuuseumi p\u00fcsin\u00e4itus"},"content":{"rendered":"<p>19. sajandi esimesel poolel ehitatud maja on \u00fcks v\u00e4heseid s\u00e4ilinud sedalaadi hooneid Eestis \u2013 linnamaja, millel on s\u00e4ilinud talumaja elemendid.\u00a0<strong>Selle maja tagakambris s\u00fcndis 29. mail 1873. aastal Eesti klassikalise muusika rajaja Rudolf Tobias, kes elas seal suurema osa oma lapsep\u00f5lvest.<\/strong>\u00a0Tema isa Johannes oli K\u00e4ina kiriku k\u00f6ster ja orelimeister.<\/p>\n<p>Ajaloolise v\u00e4\u00e4rtusega v\u00e4ljapanek tutvustab helilooja elu \u2013 Eestis, Peterburis ja Berliinis \u2013 ja tema loomingut. Siin n\u00e4eb 19. ja 20. sajandist p\u00e4rit m\u00f6\u00f6blit ning muusikainstrumente. Majamuuseumi \u00f5uel asuvad ait, kuur-kelder ja Hiiumaale omane tuuleveski ning t\u00fc\u00fcpiline kaev. Siit avaneb k\u00fclastajatele suurep\u00e4rane vaade linnurohkele lahele, mis ilmselt inspireeris ka v\u00e4ikest Rudolf Tobiast.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>19. sajandi esimesel poolel ehitatud maja on \u00fcks v\u00e4heseid s\u00e4ilinud sedalaadi hooneid Eestis \u2013 linnamaja, millel on s\u00e4ilinud talumaja elemendid.\u00a0Selle maja tagakambris s\u00fcndis 29. mail 1873. aastal Eesti klassikalise muusika&hellip;<\/p>\n","protected":false},"author":29,"featured_media":116642,"template":"","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"_tribe_events_status":"","_tribe_events_status_reason":"","_tribe_events_is_hybrid":"","_tribe_events_is_virtual":"","_tribe_events_virtual_video_source":"","_tribe_events_virtual_embed_video":"","_tribe_events_virtual_linked_button_text":"","_tribe_events_virtual_linked_button":"","_tribe_events_virtual_show_embed_at":"","_tribe_events_virtual_show_embed_to":[],"_tribe_events_virtual_show_on_event":"","_tribe_events_virtual_show_on_views":"","_tribe_events_virtual_url":"","footnotes":""},"tags":[],"tribe_events_cat":[98],"class_list":["post-116640","tribe_events","type-tribe_events","status-publish","has-post-thumbnail","hentry","tribe_events_cat-naitus","cat_naitus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tribe_events\/116640","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tribe_events"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/tribe_events"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/29"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tribe_events\/116640\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":116646,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tribe_events\/116640\/revisions\/116646"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/116642"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=116640"}],"wp:term":[{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=116640"},{"taxonomy":"tribe_events_cat","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tribe_events_cat?post=116640"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}