{"id":95713,"date":"2025-06-25T16:10:51","date_gmt":"2025-06-25T13:10:51","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=95713"},"modified":"2025-06-25T16:10:51","modified_gmt":"2025-06-25T13:10:51","slug":"tahkuna-tuletorni-legendid-ja-pariisi-kuma","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/tahkuna-tuletorni-legendid-ja-pariisi-kuma\/","title":{"rendered":"Tahkuna tuletorni legendid ja Pariisi kuma"},"content":{"rendered":"

Sel aastal t\u00e4histab Tahkuna tuletorn 150. aastap\u00e4eva.<\/em><\/p>\n

Mitme Eestimaa tuletorni loomislugu \u00fcmbritseb saladus vaatamata sellele, et tegemist oli omal ajal v\u00e4ga innovaatilise tehnoloogiaga. Selle p\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla asjaolu, et enamasti paigaldati need t\u00f5elisele maailma \u00e4\u00e4rele, maa ja mere piirile, eemale asustatud kohtadest, kus kohtusid looduse stiihiad ja oht mereteedel oli k\u00f5ige suurem. \u00dcks sellistest paikadest on Tahkuna poolsaar Hiiu madala l\u00e4heduses, mille tipp ulatub kaugele Soome lahte. Konkreetsem plaan rajada Tahkuna neemele tuletorn tekkis 1868. aastal, kui seoses Peterburi-Paldiski raudtee kavandamisega muutus navigatsioonitingimuste parandamine piirkonnas h\u00e4davajalikuks.<\/p>\n

Tahkuna tuletorni rajamise kohta on levinud hulk rahvap\u00e4rimuslikke legende. Tuntumate seas on lood tuletorni p\u00e4rinemise kohta Eiffeli t\u00f6\u00f6kojast, selle ostmisest 1871. aasta Pariisi maailman\u00e4ituselt ning segadusest Ristna ja Tahkuna tuletornide vahetusse ajamisel. Autorluse tuvastamise teeb keeruliseks insenerirajatistele iseloomulik anon\u00fc\u00fcmsus, arhiiviallikate nappus seoses riigikordade vahetumisega, aja jooksul toimunud kohanimemuudatused ning kahtlemata ka N\u00f5ukogude okupatsiooni perioodil piiritsoonis paiknevat strateegilist ehitist kattev salastatuse loor. T\u00f5estusmaterjalide leidmiseks peame tegema ajaloolise r\u00e4nnaku torni ehitamise aega, kui Hiiumaa kandis veel nime Dago ning Tahkuna kohanimeks oli Tackerort.<\/p>\n

Metalldetailide montaa\u017einumbrid viitavad Eiffeli torni astmenumbritele<\/b><\/p>\n

2015. aasta suvel tehtud restaureerimist\u00f6\u00f6de k\u00e4igus tulid torni valvuriruumi puidust sisevoodri eemaldamisel hetkeks n\u00e4htavale metalldetailide montaa\u017einumbrid, mille \u0161rift on \u00e4ravahetamiseni sarnane Eiffeli torni astmenumbritega. See kokkulangevus ei ole juhuslik, sest m\u00f5lemad konstruktsioonid, kantuna \u00fchisest 19. sajandi l\u00f5pu t\u00f6\u00f6stusrevolutsiooni ja tehnilise progressi vaimustusest, on t\u00f5epoolest valminud Pariisis. See ei anna aga alust torni p\u00e4ritolu omistamisele Gustave Eiffelile, kelle tehas oli spetsialiseerunud ennek\u00f5ike terasest ja pudeldatud rauast valmistatud s\u00f5restikkonstruktsioonide valmistamisele, kasutades malmi pigem vaid dekoratiivsetes detailides. Malmplaatidest kokkumonteeritud torni algse tehnoloogilise lahenduse looja oli inglise insener Alexander Gordon, kes p\u00fcstitas esimese sellise tuletorni juba 1841. aastal Jamaical. Tiheda konkurentsi tingimustes teiste t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tetega andis konkurentsieelise just nimelt uudsete lahenduste pakkumine, mille esmakordne rakendamine v\u00f5imaldas tootmis-, transpordi- v\u00f5i materjalikulude v\u00e4hendamisel pakkuda tellijatele soodsamaid l\u00f5pplahendusi.<\/p>\n

Kindlasti ei ostetud \u00fchtegi tuletorni 1871. aasta Pariisi maailman\u00e4ituselt. Sellise s\u00fcndmuse korraldamine ei olnud kujunenud poliitilise ja majandusliku olukorra p\u00e4rast lihtsalt v\u00f5imalik ning Pariisi Kommunina tuntud revolutsiooniliste s\u00fcndmuste t\u00f5ttu midagi sellist ka sellel ajal ei toimunud. Seda \u00fcllatavam on aga asjaolu, et arhiiviallikate p\u00f5hjal esitati tellimus hoopis p\u00e4rast Vene tsaari Aleksander II 1873. aastal toimunud maailman\u00e4ituse k\u00fclastust Viinis. Tuletorni esmas\u00fc\u00fctamiseni 24. juulil 1875. aastal j\u00e4i sellest hetkest vaid kaks aastat. Paneb imestama, millise suurep\u00e4rase tulemuseni oli toona v\u00f5imalik nii l\u00fchikese ajaga j\u00f5uda.<\/p>\n

Torni ehitust\u00f6\u00f6de alustamist 1873. aastal kinnitab Peterburi h\u00fcdrograafiaosakonna 1875. aasta aruanne, kus kirjeldatakse Tahkuna tuletorni rajamise vajadust: \u201eOn tehtud otsus rajada Dago saarele kaks majakat, \u00fcks Tahkona neemele ja teine Dagerorti neemele \u2026 Tulede n\u00e4htavust nii olemasoleval Odensholmi kui ka rajataval Tahkona neemel tuleb suurendada nii, et nende horisondid l\u00f5ikuksid\u201c, mis t\u00e4hendab, et \u00fche majaka m\u00e4rgutuli ei tohi kaduda enne teise n\u00e4htavale tulekut. Tahkuna tuletorni asendamisel sellest palju madalama Ristna tuletorniga ei oleks selliste tingimuste t\u00e4itmine olnud v\u00f5imalik. Tegu oli h\u00e4sti organiseeritud, leppetrahvidega kaetud, suurte ja v\u00e4ga t\u00f6\u00f6mahukate operatsioonidega, kus juhusele ei j\u00e4etud ruumi. Aruanne n\u00e4itab tornide k\u00f5rguste suhtes selgelt kaalutletud otsust, mille t\u00f5ttu selliste strateegiliselt oluliste ja k\u00f5rguslikult erinevate objektide omavahel segamini ajamine ei olnud m\u00f5eldav.\u00a0<\/span><\/p>\n

Viited Prantsuse tuletornitehasele<\/b><\/p>\n

\u00dcldjuhul m\u00e4rgistasid ettev\u00f5tted oma toodangut uhkelt tehasesiltidega, mida on tehtud ka Tahkuna tuletorni puhul. V\u00f5ib arvata, et legendide tekkimisele on andnud hoogu ka andmete tahtlik varjamine ning tehasesiltide eemaldamine. Kas seda tehti n\u00f5ukogude ajal soovist varjata olulise rajatise v\u00e4lismaist p\u00e4ritolu v\u00f5i muudel motiividel, j\u00e4\u00e4b praegu vaid oletuseks. Kindel on aga see, et Tahkuna tuletorni optika tugisambalt v\u00f5ime leida vaid kunagise tehasesildi ovaalse v\u00e4rvi\u00adj\u00e4ljendi. Sildi ovaalne j\u00e4ljend k\u00f5neleb aga iseenda eest, sest just sellel perioodil kasutas Prantsuse tuletornitehas Barbier et Fenestre oma toodete m\u00e4rgistamiseks just nimelt sellise kujuga tehasesilti. Kui see v\u00e4ga kaudne viide on t\u00f5esti oletuslik, siis m\u00e4rksa kindlam t\u00f5end torni autorlusest on nimegraveering tuletorni optika metallraamil, kus v\u00f5ime selgelt lugeda valmistajatehase nimetuse: Barbier & Fenestre.<\/p>\n

\u00dcllatavalt on aga mitte ainult torni optika, vaid ka terve metallkonstruktsiooni kavandajaks ja valmistajaks just nimelt Barbier et Fenestre\u2019i firma insenerid, kellel Gordoni patendi vabanedes avanes v\u00f5imalus uudse tehnoloogia kasutamiseks ja arendamiseks. Seda kinnitab ettev\u00f5tte poolt 1889. aasta Pariisi maailman\u00e4ituse jaoks koostatud tootekataloogis avaldatud projekt, mille eksemplar on s\u00e4ilinud ParisTech\u2019i \u00fclikooli juures paiknevas \u00c9cole des Ponts\u2019i arhiivis. Joonisel on kujutatud Barbier et Fenestre\u2019i poolt kavandatud 35 meetri k\u00f5rguse malmtorni vaade, plaanid ja detailne p\u00fcstl\u00f5ige. Selgitus lisab, et torn on konstrueeritud 1. j\u00e4rgu Tachkona tuletoni ehitamiseks, mille kohanimena me t\u00e4nap\u00e4eval tunnemegi Tahkunat.<\/p>\n

Firma Barbier et Fenestre, hilisem BBT, oli Henry-Lepaute ja Sautter et Lemonnier\u2019 k\u00f5rval \u00fcks kolmest 19. sajandi Pariisis tegutsevast tuletorne tootvast t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5ttest, millel on v\u00e4\u00e4rikas ajalugu. Need kolm ettev\u00f5tet jagasid omavahel kogu Prantsuse turu nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt. Lisaks kohalikele objektidele t\u00e4ideti suuri rahvusvahelisi tellimusi Ameerika \u00dchendriikidele, Ottomani impeeriumile ja Venemaale. Suur osa \u00fcle maailma kasutatavatest optilistest aparaatidest on toodetud just nende kolme ettev\u00f5tte poolt Pariisis kuni nende tegevuse h\u00e4\u00e4bumiseni 1970ndatel.<\/p>\n

Innovaatilisust ja juba varem v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud lahenduse tehnilise t\u00e4iustamise soovi n\u00e4itab Gordoni lahenduse parendamiseks v\u00e4lja m\u00f5eldud katteliistuga vuuk, mis Tahkuna tuletorni valmistamisel ka kohest kasutust leidis. \u00dchingu Barbier & Fenestre patent \u201eT\u00e4iustused malmtornidega tuletornide jaoks\u201c on registreeritud patendiametis 24. detsembril 1872. Uuendus n\u00e4eb ette seniste tuult ja vihma l\u00e4bi laskvate montaa\u017eivuukide katmise paneeli servas paiknevate eenduvate katteliistudega, mis v\u00f5imaldavad k\u00f5rvuti paiknevate paneelide liitekohad katta ilma t\u00e4iendavate kinnituselementideta. Just see tuletorni valmistamisel esimest korda kasutusele v\u00f5etud r\u00f5hutatud kattevuukide lahendus annab Tahkuna tuletornile selle iseloomuliku kvadraatselt plokistatud v\u00e4lisilme.<\/p>\n

Tahkuna tuletorni legendide uurimisest selgub, et tegemist on haruldase t\u00f6\u00f6stusp\u00e4randi ja insenertehnilise m\u00e4lestusm\u00e4rgiga \u2013 Prantsuse ettev\u00f5tte Barbier & Fenestre k\u00f5ige esimese t\u00e4isvarustuses toodetud metalltuletorniga. Tuletorni malmplaatidest kehand, selle 1998. aastal teisaldatud kuppel ja algup\u00e4rased optilise l\u00e4\u00e4tse osad on t\u00e4naseni s\u00e4ilinud, k\u00fcll \u00fcksteisest osaliselt eraldatuna, aga siiski restaureerimist lubavas seisukorras, mis hea tahtmise korral v\u00f5imaldaksid selle terviklikku taastamist. Ja ka t\u00f5eline Eiffeli torn ei ole siit v\u00e4ga kaugel, vaid siinsamas K\u00f5pu poolsaare tipul asuval Ristna neemel.<\/p>\n

***<\/h3>\n

DAGO SAARE TULETORN<\/strong><\/p>\n

Edastame teate Dago saare tuletorni viimaste osade saabumisest Revalisse, ehitajad informeerivad, et karmide ilmastikutingimuste t\u00f5ttu ei ole seda v\u00f5imalik p\u00fcstitada enne j\u00e4rgmise aasta aprilli.<\/p>\n

See torn on t\u00f5eline pariislane, sest on valmistatud Pariisis Villette\u2019i gaasitehase l\u00e4hedal h\u00e4rrade Barbieri ja Fenestre\u2019i t\u00f6\u00f6kojas. Torni p\u00fcstitamine on kavandatud Tackona k\u00fcnkale, Tewenhaweni sadama sisses\u00f5idu juurde Dago saarel.<\/p>\n

Meil on au hoolitseda selle koha eest, mis v\u00f5imaldab siin v\u00e4lismaal t\u00f5sta k\u00f5rgele Prantsuse lipp tornis, mis on tellitud prantsuse inseneride k\u00e4est Viini maailman\u00e4ituselt.<\/p>\n

Torn on valmistatud tervenisti malmist, konstruktsiooni paksusega kuus sentimeetrit, mille vahele ei mahu puidu laastugi, see on soklist kuni laternani neljak\u00fcmne seitsme meetri k\u00f5rgune, olles seega k\u00f5rgem kui Vend\u00f4me\u2019i sammas. Selle l\u00e4bim\u00f5\u00f5t jalamil on kaksteist ja \u00fclemise galerii juures seitse meetrit. Torn koosneb valatud malmtahvlitest, mis on seestpoolt \u00fcmber oma telje ilma v\u00e4liseid tellinguid kasutamata kokku monteeritud. Torni sees asuvad tasandid moodustavad \u00fcheksa korrust, mida \u00fchendavad sepistatud rauast trepid.<\/p>\n

See mere tunnimees, nagu me tuletorne hellitavalt kutsume, hakkab valgustama esimese j\u00e4rgu fikseeritud valge tulega. Torn asetatakse laotud graniitalusele ilma m\u00f6rdita, nagu klaas laua peale. Selle tohutu kaal on piisav stabiilsuse tagamiseks ning kaitseks tormihoogude eest. Ilma laternata kaalub torn 4 600 tonni* ehk \u00ad
\n4 600 000 kilogrammi.<\/p>\n

Vaid kuus kuud tagasi alustati selle hiiglasliku teose valmistamist, mis peab ehitajate poolt olema \u00fcle antud \u00fche aasta jooksul. Kuu aega kulus selle lahti monteerimiseks ja kokku pakkimiseks, mille j\u00e4rel saadeti k\u00f5ik osad kolme spetsiaalse konvoiga raudteed m\u00f6\u00f6da Le Havre\u2019i sadamasse.<\/p>\n

Niisiis, nelja kuu p\u00e4rast, kui prantsuse meres\u00f5itjad \u00fcletavad Balti mere riffe, saavad nad uhkusega tervitada seda tuld, mis neid juhatab, teades, et see valgus on s\u00fc\u00fcdatud prantslaste poolt.<\/p>\n

* T\u00f5en\u00e4oliselt on artikli autor eksinud kaalu\u00fchikute teisendamisel \u00fche komakohaga. Tuletorni arvutuslikuks kaaluks on ca 460 tonni. Kuigi meeterm\u00f5\u00f5dustiku s\u00fcsteemile pandi alus Prantsusmaal juba 1790. aastatel, kehtestati kilogramm rahvusvahelise etalonina alles 20. mail 1875. aastal Pariisis meeterm\u00f5\u00f5dustiku konventsiooniga. Eestis hakkas meeterm\u00f5\u00f5dustik kehtima 1. jaanuaril 1929. \u2014 I.L.<\/i><\/p>\n

T\u00f5lge: Indrek Laos<\/i><\/p>\n

***<\/h3>\n

Loo autor Indrek Laos on tegevarhitekt arhitektuurib\u00fcroos Flux Projekt, talle on omistatud volitatud arhitekti ning arhitektuurip\u00e4randi spetsialisti kutsed, alates 2020 t\u00e4iendab oma muinsuskaitsealaseid teadmisi EKA doktori\u00f5ppes.\u00a0<\/span><\/i><\/p>\n

www.ristnaeiffel.ee<\/i><\/p>\n

 <\/p>\n

Artikkel ilmus ajakirjas Go Hiiumaa 2025. Foto: Ivo Panasjuk.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Sel aastal t\u00e4histab Tahkuna tuletorn 150. aastap\u00e4eva. Mitme Eestimaa tuletorni loomislugu \u00fcmbritseb saladus vaatamata sellele, et tegemist oli omal ajal v\u00e4ga innovaatilise tehnoloogiaga. Selle p\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla asjaolu, et enamasti…<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":95714,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-95713","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/95713","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=95713"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/95713\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":95719,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/95713\/revisions\/95719"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/95714"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=95713"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=95713"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=95713"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}