{"id":90761,"date":"2025-03-27T11:15:00","date_gmt":"2025-03-27T09:15:00","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=90761"},"modified":"2025-03-27T11:15:00","modified_gmt":"2025-03-27T09:15:00","slug":"hiiumaa-tahistab-laane-eesti-saarte-biosfaari-programmiala-35-aastapaeva","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/hiiumaa-tahistab-laane-eesti-saarte-biosfaari-programmiala-35-aastapaeva\/","title":{"rendered":"Hiiumaa t\u00e4histab L\u00e4\u00e4ne-Eesti saarte biosf\u00e4\u00e4ri programmiala 35. aastap\u00e4eva"},"content":{"rendered":"<p><strong>L\u00e4\u00e4ne-Eesti saarte biosf\u00e4\u00e4ri programmiala (BPA), mille hulka kuulub ka Hiiumaa koos \u00fcmbritseva mereala ja saarte-laidudega, saab 2025. aasta m\u00e4rtsis 35-aastaseks. <\/strong><\/p>\n<p>\u00dcleilmse hariduse, teaduse ja kultuuriorganisatsiooni UNESCO algatuse &#8220;Inimene ja Biosf\u00e4\u00e4r&#8221; osadena on programmialad eriline tunnustusvorm rahvusvaheliselt hinnatud piirkondadele, kus loodus, kohalik kultuur ja majandustegevus on tasakaalus. Maailmas on 800 sellist ala. Saaremaad, Hiiumaad, Muhu, Vormsi ja Ruhnu saari h\u00f5lmav biosf\u00e4\u00e4ri programmiala on ainus selline Eestis.<\/p>\n<p>Biosf\u00e4\u00e4ri programmialad on piirkonnad, kus inimesed igap\u00e4evaselt elavad ja t\u00f6\u00f6tavad, ja kus tasakaalustatult on \u00fchendatud loodus, ettev\u00f5tlus ning s\u00e4\u00e4stev areng. Nende alade koosseisus v\u00f5ib olla erinevaid kaitsealasid ja rahvusparke.<\/p>\n<p>Biosf\u00e4\u00e4ri programmiala tegevusi Hiiumaal koordineerib Hiiumaa Arenduskeskus. Hiiumaa Arenduskeskuse juht <strong>Liis Lukas<\/strong> \u00fctles, et BPA programmi elluviimine on \u00fche pikima ajalooga ning palju t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud kestlikule arengule suunatud ettev\u00f5tmine: \u201eTahan tunnustada ja t\u00e4nada k\u00f5iki neid inimesi, kes l\u00e4bi aja L\u00e4\u00e4ne-Eesti saarte biosf\u00e4\u00e4ri programmiala tegevustesse panustanud. See on olnud suur t\u00f6\u00f6 ja r\u00f5\u00f5m on t\u00f5deda, et biosf\u00e4\u00e4ri programmiala s\u00f5numid on j\u00f5udnud hiidlaste teadvusse\u201c.<\/p>\n<p>L\u00e4\u00e4ne-Eesti saarte biosf\u00e4\u00e4ri programmiala programmijuht <strong>Toomas Kokovkin<\/strong> \u00fctles, et sellistel programmialadel teevad elanikud, ettev\u00f5tted ning teadus- ja haridusasutused koost\u00f6\u00f6d, et leida kohalikul tasandil lahendusi globaalsetele keskkonnaprobleemidele. Tegevuse eesm\u00e4rk on s\u00e4ilitada bioloogilist mitmekesisust, tagada inimestele puhas elukeskkond ning seejuures s\u00e4ilitada kohalik majandustegevus. Biosf\u00e4\u00e4rialad jagavad oma kogemust ka teistele piirkondadele, kus asjad nii h\u00e4sti ei ole.<\/p>\n<p>\u201eElame piiratud suurusega planeedil, mist\u00f5ttu on BPA-de missiooniks luua toimivaid n\u00e4iteid inimese ja looduse j\u00e4tkusuutlikust koostoimest. H\u00e4sti juhitud programmiala v\u00f5imaldab soodustada s\u00e4\u00e4stlikke eluviise ja edendada majandustegevust viisil, mis toetab kohalikke kogukondi ja j\u00e4rgib looduse seatud piire,\u201c r\u00e4\u00e4kis programmijuht.<\/p>\n<p>35 aasta jooksul on programmiala tegevuste raames ellu viidud hulk v\u00e4ga erinevaid tegevusi alates konkreetsetest rohemajanduse meetmetest kuni koolitus- ja teavitustegevuseni. Esimese 10-12 aasta jooksul loodi asutuse struktuur ning viidi ellu mitmed suured teavitus- ja v\u00f5rgustikuprojektid, mille lipukirjaks oli looduse ja inimese koostoime, mitte keelamine ja vastandamine. T\u00e4naseks on programmiala j\u00f5udnud uude perioodi ning tegevusv\u00f5rgustik laieneb nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt.<\/p>\n<p>\u201eKui alguses oli biosf\u00e4\u00e4riala praktiliselt ainus, kes jutlustas kestlikku arengut ja loodushoidu l\u00e4bi inimtegevuse, siis t\u00e4naseks on need p\u00f5him\u00f5tted muutunud Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide poliitika osaks. Meilgi on n\u00e4ha riigi ja omavalitsuste huvi t\u00f5usu UNESCO m\u00e4rgi vastu. Ega Hiiumaal liiga palju alternatiive majanduses ei ole, kui et ennast looduss\u00f5braliku sihtkohana ja loodushoidliku tootmispiirkonnana positsioneerida. Suurenenud on ka hariduse ja kodanikuteaduse osa biosf\u00e4\u00e4ri programmis,\u201c r\u00e4\u00e4kis programmijuht. Liis Lukas lisas: \u201ePraegu me n\u00e4eme UNESCO tunnustuse osas suurimat v\u00e4\u00e4rtust sihtkohaturunduses ning uute kestlike lahenduste pilootpiirkonnana. Hiiumaa on selleks hea suurusega, et siin uusi nutikaid lahendusi testida.\u201c<\/p>\n<p><strong>Biosf\u00e4\u00e4ri programmiala suunad aastani 2030<\/strong><\/p>\n<p>L\u00e4\u00e4ne-Eesti saarte biosf\u00e4\u00e4ri programmiala arengustrateegia keskendub neljale peamisele suunale: teadlikkus ja n\u00e4htavus nii kohalikele kui k\u00fclastajatele; haridus- ja teaduskoost\u00f6\u00f6; kestlikud lahendused rohemajanduses ja looduskasutuses ning koost\u00f6\u00f6- ja juhtimisv\u00f5rgustiku tugevdamine kohalike omavalitsuste, teadlaste ja ettev\u00f5tjate vahel.<\/p>\n<p>Biosf\u00e4\u00e4rialad on ka olulised teadus- ja hariduskeskused, mis pakuvad unikaalseid v\u00f5imalusi \u00f6koloogiliste ja sotsiaalmajanduslike protsesside uurimiseks. Need alad soodustavad teaduslikku koost\u00f6\u00f6d, teadmiste vahetamist ning keskkonnahariduse edendamist nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil. Olulisel kohal on kodanikuteadus, mis kaasab kohalikke elanikke uuringutesse ja suurendab teadmisi elukeskkonnast.<\/p>\n<p>Koost\u00f6\u00f6 UNESCO v\u00f5rgustikuga aitab tutvustada L\u00e4\u00e4ne-Eesti saarestiku piirkonda maailmale ning t\u00f5sta selle v\u00e4\u00e4rtust nii turismisihtkohana kui ka kohalikus majanduses.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>L\u00e4\u00e4ne-Eesti saarte biosf\u00e4\u00e4ri programmiala (BPA), mille hulka kuulub ka Hiiumaa koos \u00fcmbritseva mereala ja saarte-laidudega, saab 2025. aasta m\u00e4rtsis 35-aastaseks. \u00dcleilmse hariduse, teaduse ja kultuuriorganisatsiooni UNESCO algatuse &#8220;Inimene ja Biosf\u00e4\u00e4r&#8221;&hellip;<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":90762,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-90761","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/90761","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=90761"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/90761\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":90767,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/90761\/revisions\/90767"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/90762"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=90761"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=90761"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=90761"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}