{"id":77506,"date":"2024-09-04T13:57:51","date_gmt":"2024-09-04T10:57:51","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=77506"},"modified":"2024-09-04T13:57:51","modified_gmt":"2024-09-04T10:57:51","slug":"ebareaalne-koht","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/ebareaalne-koht\/","title":{"rendered":"Ebareaalne koht"},"content":{"rendered":"

Eesti v\u00e4ikesadamate v\u00f5rgustiku v\u00e4lja ehitamist koordineerinud Jaano Martin Ots kirjutab Hiiumaa erilisest v\u00f5lust.<\/strong><\/p>\n

Maailmameres on miljon saart, inimesed elavad neist pisut rohkem kui k\u00fcmnel tuhandel. Hiiumaa on aga ainus. Mis selle maalapi Rohuk\u00fclast vaid pooletunnise
\nkiirpaadis\u00f5idu kaugusel nii eriliseks teeb, on raske seletada. Tuleb kohale tulla, mere \u00e4\u00e4rde v\u00f5i metsa maha istuda, silmad kinni panna ja tunnetada. Kui mandrim\u00f5tted kohe peast v\u00e4lja ei l\u00e4he, kulub teinekord jupp aega, kuni \u00f5ige tunne peale tuleb. See s\u00fcvenenud mittemidagitegemise seisund, kui maailma asjad t\u00e4htsusj\u00e4rjekorras \u00f5igetele kohtadele astuvad. Vanad aeglased praamid olid isegi paremad \u2013 kui laev ennast l\u00e4bi j\u00e4\u00e4 l\u00f5puks kohale pressis, olid linnaasjad juba ununenud.<\/p>\n

Hiiumaa on mandrist just nii kaugel, et mitte muutuda enesestm\u00f5istetavaks k\u00fclastuskohaks. Pealtn\u00e4ha tavaline Eesti maakond, on ta siiski piisavalt eriline, et
\nj\u00e4tkuvalt kirgi k\u00fctta. Olen Rohuk\u00fcla-Heltermaa liinilaevade reederitele p\u00e4ris hea hulga rublasid-kroone-eurosid viinud, n\u00e4inud Hiiumaad n\u00f5ukogude piiritsoonina, metallipalavikus noorriigi \u00e4\u00e4remaana ja eliitaarseks areneva puhkepiirkonnana. M\u00f5ndagi on ajaga muutunud, kuid see p\u00e4ris miski p\u00fcsib.<\/p>\n

Uus \u00e4ge Kalana sadam koos tipptasemel resto ja uuselamurajooniga on modern, k\u00f5rged Ristna surfilained on K\u00f5pu tippu uhtunud \u00fcle k\u00fcmne tuhande aasta. M\u00f5ned asjad on Hiiumaal veel vanamoodi, kasv\u00f5i muretu \u201ejo vaadab\u201c v\u00f5i v\u00e4etusj\u00e4rge t\u00e4histav toigas Naabri-Juhani p\u00f5llul. Ja hiidlased. Nendeta r\u00e4\u00e4giksime lihtsalt mingist kohast kuskil mitte kaugel Eesti l\u00e4\u00e4nerannikust.\u00a0Kui keegi ikka peab iga oma eluolu tahku l\u00e4bi m\u00f5eldes arvestama, et meri on \u00fcmberringi ja elekter, internet ning laeva\u00fchendus ei olegi tasuta inim\u00f5igused, siis muutub vastavalt ka m\u00f5ttemaailm.<\/p>\n

Pealtn\u00e4ha on hiidlane nagu inimene ikka. Isegi kogenud silma-k\u00f5rva jaoks v\u00f5ib vahe tegemine keeruline olla. Aga \u00fckskord tuleb see v\u00e4lja ja siis saab vahest aru k\u00fcll. M\u00f5ned mu elus oluliseks osutunud inimesed on hiidlased. \u00dchtedest teadsin juba kooliajal, et nad elavad mingis isemoodi kohas, teiste puhul koorus hiidlus v\u00e4lja pikema perioodi jooksul. See on aidanud Hiiumaa fenomenist ehk pisut rohkem aru saama hakata.<\/p>\n

Nagu K\u00f5pu poolsaar v\u00f5tab stoilise rahuga vastu s\u00fc\u00fcdvesti tormides L\u00e4\u00e4nemere k\u00f5rgeimateks kerkivad murdlained, j\u00e4\u00e4b \u00fcksk\u00f5ik kui keerulistes oludes muretuks ka muu Hiiumaa. Mittehiidlane seda vist l\u00f5puni ei m\u00f5istagi. Isegi T\u00f5nu \u00d5nnepalu ja Fred J\u00fcssi suutsid hiiumaalisust k\u00fcll m\u00f5nev\u00f5rra kirjeldada, aga Hiiumaale pidama ei j\u00e4\u00e4nud. Kangem kraam ei olegi iga\u00fchele m\u00f5eldud.<\/p>\n

 <\/p>\n

Artikkel ilmus Hiiumaa turismitr\u00fckises GO Hiiumaa 2024. Foto autor: Argo Nurs.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti v\u00e4ikesadamate v\u00f5rgustiku v\u00e4lja ehitamist koordineerinud Jaano Martin Ots kirjutab Hiiumaa erilisest v\u00f5lust. Maailmameres on miljon saart, inimesed elavad neist pisut rohkem kui k\u00fcmnel tuhandel. Hiiumaa on aga ainus. Mis…<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":77513,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-77506","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/77506","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=77506"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/77506\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":77518,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/77506\/revisions\/77518"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/77513"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=77506"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=77506"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=77506"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}