{"id":46756,"date":"2023-08-04T15:56:58","date_gmt":"2023-08-04T12:56:58","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=46756"},"modified":"2023-09-19T16:08:16","modified_gmt":"2023-09-19T13:08:16","slug":"kolm-matkarada-kus-tunnetab-saare-hinge","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/kolm-matkarada-kus-tunnetab-saare-hinge\/","title":{"rendered":"Kolm matkarada, kus tunnetab saare hinge"},"content":{"rendered":"

Hiiumaaga saab k\u00fclastaja tutvuda nii, et ise ei peagi oma pead vaevama teekonna v\u00e4ljam\u00f5tlemisega. Sama ka kohaliku elanikuga – ega ei ole ju k\u00f5iki kohti l\u00e4bi k\u00e4inud ja n\u00e4inud. Alustuseks tasub minna lehele <\/span>hiiumaa.ee\/teekonnad<\/span><\/i><\/a> v\u00f5i <\/span>loodusegakoos.ee<\/span><\/i><\/a> ja v\u00f5tta ette m\u00f5ni teekond kas autoga, rattaga, jalgsi v\u00f5i siis jupiti bussiga \u2013 seegi on v\u00f5imalik. Teekondi ja matkaradasid on mitmesuguseid: pikim, 234 km, on RMK kogu Hiiumaad kattev matkaradade v\u00f5rgustik, l\u00fchim vast ehk Orjaku k\u00fclaseltsi muulirada maailma k\u00f5ige ilusamas Orjaku sadamas.<\/span><\/p>\n

Tuletorniring<\/b>. Omaette lugu on Tuletorniringi s\u00fcnd. 1992. aastal saabus Hiiumaale Ameerika Rahukorpuse l\u00e4hetusel Douglas Wells, t\u00e4is indu k\u00e4ised k\u00e4\u00e4rida ja p\u00f5llumajanduse edendamiseks labidas Putkaste mulda l\u00fc\u00fca. \u00dcsna pea selgus, et p\u00f5llumajandus elab oma elu ka ilma Ameerika abita, k\u00fcll aga polnud turism kui selline isegi veel lapsekingades. Douglas sai Rahukorpuselt turismi arendamise toetuse, millest s\u00fcndis viidastatud teekond Tuletorniring ja seda tutvustav raamat. Douglas on oma Hiiumaa-elust raamatu kirjutanud, ja kirjutanud m\u00f5ned laulud, n\u00e4iteks \u201cMa ei r\u00e4\u00e4gi eesti keelt\u201d, millega oli mitu n\u00e4dalat Eesti top-k\u00fcmne tipus. Hiiumaalt lahkumisel kinkis tollane Maavalitsus talle t\u00e4nut\u00e4heks Salin\u00f5mme suure r\u00e4ndrahnu. Tuletorniringi teekonna leiad siit<\/a><\/span>.<\/span><\/p>\n

Kaibaldi liivik<\/b> ehk Hiiumaa Sahara on \u00fcks saare tuntumaid kohti, kuhu ometi \u00fchtegi viita suunda n\u00e4itamas ei ole. RMK L\u00e4\u00e4ne-Eesti piirkonna juht Aili K\u00fcttim \u00fctleb, et Keskkonnaamet kaitsealadele ei suunagi. \u201cTuristid tahavad liivikut k\u00fclastada\u201d, aga looduskaitsjad peavad arvestama, et inimeste k\u00e4itumine v\u00f5ib kaasa tuua suurenenud tuleohu sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndis. Seal ei ole ju ka autodele suurt parklat\u201d. Ometi on liivik huvipakkuv just oma erakordsusega, keset metsa oleva suure liivalagendikuga, mida mujal Eestis ei olegi.\u00a0<\/span><\/p>\n

Liivik tekkis p\u00e4rast teist maailmas\u00f5da, kui K\u00e4rdlas paiknes vene s\u00f5jav\u00e4e tankipolk (sellest j\u00e4i ka K\u00f5rgesaare maantee \u00e4\u00e4rsele K\u00e4rdla osale nimi Polgu). Tankid tegid oma man\u00f6\u00f6vreid l\u00e4hedal asuval p\u00f5lendikul, mist\u00f5ttu k\u00fcndsid liivapinnase p\u00f5hjalikult segi. Tankid l\u00e4ksid, liivik j\u00e4i. Pihla-Kaibaldi looduskaitseala loodi 1998. aastal, et hoida seda poolenisti inimtegevuse t\u00f5ttu tekkinud ainulaadset looduskooslust ja Eesti suurimat liivikut. Iseasi, kas inimtekkelise looduskoosluse s\u00e4ilitamiseks on inimese t\u00e4ielik eemal hoidmine oma eesm\u00e4rki t\u00e4itev. Liivikule minemiseks on siiski v\u00f5imalus olemas. RMK \u00fcks matkaradadest viib l\u00e4bi Kaibaldi n\u00f5mme p\u00f5hjaosa. K\u00e4rdla poolt Kaibaldi liivikule j\u00f5udmiseks tuleb \u00fcles v\u00f5tta teeots, mis algab Ristim\u00e4e l\u00e4hedalt.\u00a0<\/span><\/p>\n

K\u00e4rdla linn <\/b>on h\u00f5lpsasti l\u00e4bitav nii jalgsi kui rattaga. K\u00e4rdla asula ajaarvamine algab 1830. aastast, kui saare valitsev perekond Ungern-Sternberg ehitas siia tollal impeeriumi loode-osa suurima kalevivabriku. Et vabrikule oli vaja t\u00f6\u00f6lisi, planeeriti oma aja kohta eesrindlik aedlinn. Kaasaegse t\u00f6\u00f6stuse k\u00e4imas hoidmiseks kutsuti vabriku juurde t\u00f6\u00f6le meistreid kogu Euroopast – K\u00e4rdla oli v\u00e4gagi rahvusvaheline linn. Sellest sai alguse ka k\u00e4rdlalaste kui kohvil\u00e4hkrite lugu. Nimelt v\u00f5ttis v\u00e4rvimeister August Briancourti proua ette vabrikut\u00f6\u00f6listele l\u00f5una ajal kohvi pakkuda. Proua nimi ei ole ajaloole teada, k\u00fcll aga j\u00e4i pidama kohvijoomise linnalik komme. 180 aastat hiljem kinkis K\u00e4rdla Eestile kohvikutep\u00e4eva traditsiooni. Vabriku viis tuleroana kaasa v\u00f5\u00f5ra v\u00e4e k\u00e4si 1941. aastal. Vabriku m\u00f5ju meie linnale on aga n\u00e4ha siiani.\u00a0<\/span><\/p>\n

K\u00e4rdla ajalooliseks s\u00fcdameks saab pidada Vabrikuv\u00e4ljakut. Siit lahknesid t\u00e4navad vabrikut\u00f6\u00f6liste majade ja linna toimimiseks vajalike asutusteni, mida vabrik ehitas v\u00f5i aitas kaasa nende toimimisele: haigla, kool, sadam, kirik, politsei. K\u00e4rdlale omaseid ja erip\u00e4raseid hooneid saad vaadata jalutusk\u00e4igul, mis on <\/span>hiiumaa.ee<\/span><\/i> kodulehel soovitatud teekonnana \u201cKalevivabriku j\u00e4lgi otsides<\/a>\u201d v\u00f5i juhatavad sind t\u00e4navatel mitmele poole paigaldatud selgitavad tekstid. Valla tollane projektijuht Aivi Telvik \u00fctleb kolm aastat tagasi paigaldatud teabetahvlite kohta: \u201cProjektiga paigaldasime \u00fcle Hiiumaa 25 tahvlit, seal hulgas ka K\u00e4rdlasse. Meie linn on ajalooliselt ilusate majadega rohelusse mattuv aedlinn. Aga selle roheluse all on palju p\u00f5nevat leida\u201d. Jalgsi ja t\u00f5uksidega retki m\u00f6\u00f6da K\u00e4rdlat korraldavad ettev\u00f5tjad ja Hiiumaa Muuseum. Retked algavad \u00fcldjuhul Vabrikuv\u00e4ljakul muuseumi Pika maja eest. Tark oleks varem kohale tulla, et veeta tunnike muuseumis ja hubases Baabade kohvikus.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Loo autor: Hiiu Leht. Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsiv\u00f5ime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hiiumaaga saab k\u00fclastaja tutvuda nii, et ise ei peagi oma pead vaevama teekonna v\u00e4ljam\u00f5tlemisega. Sama ka kohaliku elanikuga – ega ei ole ju k\u00f5iki kohti l\u00e4bi k\u00e4inud ja n\u00e4inud. Alustuseks…<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":46757,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-46756","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46756","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=46756"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46756\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":46761,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46756\/revisions\/46761"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/46757"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=46756"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=46756"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=46756"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}