{"id":46738,"date":"2023-08-11T15:19:56","date_gmt":"2023-08-11T12:19:56","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=46738"},"modified":"2023-09-19T15:21:06","modified_gmt":"2023-09-19T12:21:06","slug":"kolm-hiiumaa-mage-millele-tuleb-ronida","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/kolm-hiiumaa-mage-millele-tuleb-ronida\/","title":{"rendered":"Kolm Hiiumaa m\u00e4ge, millele tuleb ronida"},"content":{"rendered":"

Hiiumaa on k\u00fcll suuruselt teine Eesti saar, aga see-eest L\u00e4\u00e4ne-Eesti k\u00f5rgeimate m\u00e4gedega \u2013 Saaremaa ei saa kohe mitte ligigi.\u00a0<\/span><\/p>\n

Reet Kokovkin<\/span><\/p>\n

Meie luitem\u00e4ed kipuvad olema kaetud m\u00e4nnimetsaga, mis kas ise kasvanud v\u00f5i p\u00f5lendike j\u00e4rel istutatud, hoidmaks \u00e4ra liivade liikumist. Meie m\u00e4ed pakuvad p\u00f5nevust ning kerget kehalist koormust nende vallutamisel.\u00a0<\/span><\/p>\n

Hiiumaa hakkas L\u00e4\u00e4nemerest t\u00f5usma umbes 10 000 aastat tagasi. Esimesena kerkis merest v\u00e4lja K\u00f5pu poolsaar, mist\u00f5ttu k\u00f5ik v\u00e4hegi ronimiseks k\u00f5lblikud m\u00e4ed ka siin asuvad.<\/span><\/p>\n

Tornim\u00e4gi <\/b>K\u00f5pu poolsaarel on L\u00e4\u00e4ne-Eesti<\/span> k\u00f5rgeim punkt (68 meetrit). Tornim\u00e4gi on vast ka kuulus koht L\u00e4\u00e4nemere piirkonnas ja kaugemalgi, sest siin asub K\u00f5pu tuletorn, mis valmis 1530. aastal. T\u00e4ie kindlusega v\u00f5ime \u00f6elda, et see on maailma vanim siiani pidevalt tegutsev tuletorn, sest teised varem ehitatud on minetanud oma merem\u00e4rgi staatuse. Tuletorni k\u00f5rgus maapinnast on 36 meetrit ja tuli on merepinnast 102,6 meetri k\u00f5rgusel, millest k\u00f5rgemal majakatulesid L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4res ei ole.<\/span><\/p>\n

Iga v\u00e4hegi ettev\u00f5tlikum Hiiumaa k\u00fclaline on K\u00f5pu tuletorni otsa v\u00e4hemalt korra roninud, hiidlased suve jooksul isegi mitu korda, sest k\u00fclalisi on vaja ju saata. Torni juures on k\u00fclastuskeskus, kus kohvik, meenepood ja m\u00fc\u00fcgil piletid. Saad osta ka k\u00f5igi kolme tuletorni (K\u00f5pu, Tahkuna ja Ristna) k\u00fclastamiseks \u00fchispileti. Torni ees ja sees on n\u00e4itused, torni jalamil on suvisel ajal kontserdid. Torni l\u00e4hedal on K\u00f5pu Rahvamaja, kus kiire internet kaugt\u00f6\u00f6 tegemiseks.<\/span><\/p>\n

Kaplim\u00e4gi <\/b>on Hiiumaa k\u00f5rguselt teine m\u00e4gi (63,5 m), mis paistab K\u00f5pu tuletornist ilusti k\u00e4tte. 1990ndate aastate alguses oli vastloodud biosf\u00e4\u00e4ri kaitseala keskuse \u00fcheks esimeseks projektiks rajada sinna \u00f5pperada, mis anti edasiseks RMK hoole alla. Rada algab Rebastem\u00e4elt, viib edasi Kaplim\u00e4ele ning rajalt p\u00e4\u00e4seb ka Andrusem\u00e4ele. RMK poolt ehitatud\u00a0 vaatetornidest avanevad kaunid vaated \u00fcle metsa ja mere.\u00a0<\/span><\/p>\n

Kaplim\u00e4e nimi tuleb kunagi seal asunud kabelist, mis juba mitusada aastat tagasi maha p\u00f5les. Rahvasuu teadis tollal r\u00e4\u00e4kida, et ju see p\u00f5letaja Reigi pastor Jonas Kempe oli, et p\u00e4\u00e4seda vaevarikkast ronimisest m\u00e4e otsa. Pastor Kempe teenis aastatel 1644\u20131647 Reigi kirikus abi\u00f5petajana. Tema nime tegi tuntuks kirjanik Aino Kallas oma romaanis “Reigi \u00f5petaja\u201c. Kabeli asukohast t\u00f5usvat suitsu v\u00f5ib siiani veidi udusemal hommikul t\u00e4helepanelik matkaja oma silme ees n\u00e4ha.\u00a0<\/span><\/p>\n

Andrusem\u00e4e k\u00f5rgus on eelmistest veidi madalam, 52 meetrit. Selle kohta r\u00e4\u00e4gitakse, et kaugel ajal olla merehuku teinud laeva kapten Andreas selle m\u00e4e sisse maetud, kullast saapad jalas. Neid saapaid on p\u00f5lvkonnad hiidlasi otsinud, pole aga siiani leidnud. \u00d5pperaja alguses on Silmaallikas ja teisel pool maanteed Unikivi, kuhu j\u00f5udes tuleb teek\u00e4ijale uni peale.<\/span><\/p>\n

\u00dcmarkantsi m\u00e4gi<\/b> on meie m\u00e4gedest vast k\u00f5ige salap\u00e4rasem. Teda Puski metsadest leida polegi nii kerge. Kui r\u00e4\u00e4gitakse m\u00fc\u00fctilisest vale-tuletornist, siis tegelikult asetses see just siin. Lugu ise Hiiumaa Muuseumi teadusdirektori Helgo P\u00f5llo suu l\u00e4bi on j\u00e4rgmine: \u201cKui oleme vale-tuletorni ehitamist pannud kuulsa randr\u00fc\u00fctli Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergi (1744\u20131811) s\u00fc\u00fcks, siis tema v\u00f5ibolla aitas kaasa, et K\u00f5pu tuletornis ehk igal tormisel \u00f6\u00f6l tuli ei p\u00f5lenud\u201c, r\u00e4\u00e4gib Helgi. \u201cHoopis tema j\u00e4reltulija Ewald Alexander Andreas (1824\u20131899)<\/span> on kinnitamist leidnud andmetel Krimmi s\u00f5ja aegu tegelikult ehitanud vale-tuletorni \u00dcmarkantsi ehk Emmaste m\u00e4e peale, et vaenulikku Inglise laevastikku eksiteele juhtida. Inglased olla selle s\u00f5jakavaluse aga \u00fcsna varsti l\u00e4bi n\u00e4inud ja lasknud valetorni kahuritulega puruks\u201c. \u00dcmarkantsi m\u00e4gi on k\u00fclarahva teadmisel olnud talvisel ajal hea pika kelguliuga m\u00e4gi, kus koolilapsed vastlaid pidanud.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Loo autor: Hiiu Leht. Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsiv\u00f5ime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hiiumaa on k\u00fcll suuruselt teine Eesti saar, aga see-eest L\u00e4\u00e4ne-Eesti k\u00f5rgeimate m\u00e4gedega \u2013 Saaremaa ei saa kohe mitte ligigi.\u00a0 Reet Kokovkin Meie luitem\u00e4ed kipuvad olema kaetud m\u00e4nnimetsaga, mis kas ise…<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":46740,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-46738","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46738","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=46738"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46738\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":46744,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46738\/revisions\/46744"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/46740"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=46738"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=46738"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=46738"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}