{"id":44222,"date":"2023-07-25T15:41:52","date_gmt":"2023-07-25T12:41:52","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=44222"},"modified":"2023-08-02T16:04:09","modified_gmt":"2023-08-02T13:04:09","slug":"hakkamist-tais-naised-suunavad-hiidlasi-investeerima","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/hakkamist-tais-naised-suunavad-hiidlasi-investeerima\/","title":{"rendered":"Hakkamist t\u00e4is naised suunavad hiidlasi investeerima"},"content":{"rendered":"

Rahatarkuse jagamise eesm\u00e4rgil loodud Hiiumaa Investeerimisklubi on Marin Vallikivi ja Kristina Halla eestvedamisel \u00fche hooaja t\u00e4naseks selja taha j\u00e4tnud. Vanuse m\u00f5ttes alles lapsekingades klubi liikmeskonda kuulub t\u00e4na napilt alla 300 liikme, aga inimeste huvi on investeerimismaailma vastu aina kasvavas joones.<\/span><\/p>\n

Kristina ja Marin on hakkajad naised, kes m\u00f5lemad tegutsevad ettev\u00f5tjatena. Eelmise aasta kevadel hakkas nende peas tekkima idee, et Hiiumaale tuleks rahatarkust jagav klubi luua ja s\u00fcgisel 2022 pandigi alus MT\u00dc-le. Kristina \u00fctleb, et soov oli luua \u00fchtne ja toetav investeerimishuvilisi koondav klubi ning inspiratsiooni saadi eelk\u00f5ige Eesti \u00fche tuntuima rahatarkuse jagaja Kristi Saare loodud Naisinvestorite Klubist.\u00a0<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Huvi t\u00e4rkas vaikselt<\/strong><\/p>\n

\u201eT\u00e4nap\u00e4eval on k\u00fcll palju kohti, kust saada rahatarkuse kohta infot, aga veel parem on nendel teemadel omavahel arutleda ja m\u00f5tiskleda\u201c, v\u00f5tab Kristina kokku m\u00f5tte, millega ta mullu p\u00f6\u00f6rdus Marini poole, kes oli meelsasti n\u00f5us kampa hakkama. Marin \u00fctleb, et kahjuks t\u00e4na veel koolides rahateemadel palju tarkust ei jagata, kuid samas on rahaga nii, et kui me ise seda ei kontrolli, siis kontrollib raha meid ja see tekitab stressi.\u00a0<\/span><\/p>\n

Klubi loomise taga on loomulikult naiste enda suur huvi investeerimismaailma vastu. M\u00f5lemad naised on aru saanud, et pensioniks on vaja eelk\u00f5ige endal panustada ja nii avasid nad vabatahtlikult juba aastaid tagasi endale II pensionisamba. T\u00e4naseks on m\u00f5lemal avatud ka III pensionisammas. Marin tegi oma esimesed investeeringud 25\u20ac n\u00e4ol kuus aastat tagasi LHV kasvukontole. Poole aasta p\u00e4rast tegi ta juba esimesed tehingud Balti B\u00f6rsil. Samuti paelus teda idee koguda raha lastele. Just last oodates hakkaski ta rohkem uurima investeerimise kohta ja avastas, et tegelikult ei peagi elama palgap\u00e4evast palgap\u00e4evani, kui samal ajal targalt investeerida.<\/span><\/p>\n

Kristina leidis teadlikuma tee investeerimiseni siis, kui nad abikaasaga Hiiumaale kolisid. Sellel hetkel tekkis neil m\u00f5te investeerida kinnisvarasse ja enda t\u00e4iendamiseks luges ta \u00fcha enam rahatarkusest r\u00e4\u00e4kivaid raamatuid ning t\u00e4iendas oma portfelli.<\/span><\/p>\n

2015. aastal soetasidki Kristina ja tema abikaasa endale investeerimise eesm\u00e4rgil kinnisvara ja juba samal aastal rentisid seda soovijatele v\u00e4lja.<\/span><\/p>\n

Nii Marini kui Kristina jaoks on investeerimise peamine eesm\u00e4rk rahaline vabadus. Samas on ka kindlustunne ja p\u00f5nevus t\u00e4htsad komponendid. Marin \u00fctleb, et tema meelest on hea m\u00f5elda, et \u00fcksk\u00f5ik, mida ta ise parasjagu ka ei teeks, siis tema raha teenib investeerides talle ikka raha.\u00a0<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Raha pole tabuteema<\/strong><\/p>\n

Marini s\u00f5nul on investeerimismaailmas palju m\u00fc\u00fcte. N\u00e4iteks arvatakse, et ei olda investeerimise jaoks piisavalt rikas v\u00f5i ollakse kas liiga vana v\u00f5i liiga noor ja tihti ollakse arusaamal, et see teema on rohkem meestele m\u00f5eldud.\u00a0<\/span><\/p>\n

Kristina lisab on rahast r\u00e4\u00e4kimine seni olnud pigem tabu ja investeerimist peetakse justkui liiga keeruliseks tegevuseks. \u201eTegelikult on t\u00e4na investeerimine k\u00f5igile k\u00e4ttesaadavam kui kunagi varem,\u201c t\u00f5deb Kristina.<\/span><\/p>\n

\u201eInimesed kardavad eelk\u00f5ige raha kaotada, aga minu soovitus on \u2013 v\u00e4ikesed summad, v\u00e4ikesed hirmud,\u201c \u00fctleb Marin ja lisab, et selle kohta saab soovitusi tema Instagrami kontolt Mikroinvestor.\u00a0<\/span><\/p>\n

Kui t\u00e4na peaks keegi andma naistele 1000\u20ac investeerimiseks, siis paigutaksid nad raha USA b\u00f6rsi aktsiatesse. Laiemalt soovitavad nad aga mitte investeerida ettev\u00f5tetesse, mille tegevusest puudub arusaam. Eelnevalt tasuks j\u00e4lgida, kuidas ettev\u00f5ttel l\u00e4heb ja milliselt on nende aktsiav\u00e4\u00e4rtus ajas muutunud. Kristinat huvitavad just tehnoloogiaettev\u00f5tted ja sellised firmad, mis on edukad. Sealjuures aktsiaid hinna j\u00e4rgi ta ei osta. Marin seevastu \u00fctleb, et tema paneb enda aktsiate nimekirja aktsiad, mis talle huvi pakuvad ja j\u00e4lgib siis, kuidas neil minema hakkab. Balti B\u00f6rsil, kus enam teenustasusid ei ole, on ta ostnud enda jaoks huvipakkuvast ettev\u00f5ttest kasv\u00f5i \u00fche aktsia, et hajutada riski, samas ikkagi investeerida.<\/span><\/p>\n

M\u00f5lema soovitus alustavale investorile on \u2013 lihtsalt alusta! \u201eInvesteerimine on elustiil, mitte \u00fchekordne projekt,\u201c \u00fctleb Kristina ja soovitab olla j\u00e4rjekindel. Tema meelest on Jaak Roosaare oma raamatus selle p\u00f5him\u00f5tte h\u00e4sti s\u00f5nastanud, \u00f6eldes, et \u00fcldiselt on turul raha rohkem kui h\u00e4id tehinguid v\u00f5i p\u00e4devaid investoreid, seega alustamiseks piisab ka tahtmisest, t\u00f6\u00f6kusest ja higikapitalist.<\/span><\/p>\n

Marin lisab, et abiks on ka see, kui end \u00fcmbritseda inimestega, keda samuti rahatarkuse teemad huvitavad, sest koos on lihtsam.\u00a0<\/span><\/p>\n

Hiiumaa klubi teeb aktiivselt koost\u00f6\u00f6d ka Hiiumaa Arenduskeskusega, kellega koos on saarele toodud esinema investeerimisgurud nagu Kristi Saare, Marko Oolo, Rahakratt ja Jaak Roosaare. Saare ja Roosaare on ka nii Marini kui Kristina peamised eeskujud investeerimismaailmas.\u00a0<\/span><\/p>\n

Oma senise tegevuse jooksul on Marini eestvedamisel korraldatud ka kaks koolitust, mis keskendusid investeerimise alustamise ja ps\u00fchholoogia teemadele. Aktiivselt toimetab ka klubisisene raamatuklubi, mille raames loetakse \u00fchiselt kokkulepitud kirjandust ning seej\u00e4rel saadakse Hiiumaa eri paikades kokku ja arutletakse loetu \u00fcle.\u00a0<\/span><\/p>\n

Hiiumaal ei ole aga ainus kogukondlik investeerimisklubi, mis Eestis toimetab. Kontakt on hiidlastel seni olnud Saaremaa Naisinvestoritega ning ka Valgamaa ja Ida-Virumaa samalaadsete klubidega.\u00a0<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

L\u00d6\u00d6 KAASA!<\/strong><\/p>\n

Hiiumaa Investeerimisklubi v\u00f5tab meelsasti vastu uusi liikmeid. Selleks ei pea tegema muud, kui liituma Facebookis Hiiumaa Investeerimisklubi grupiga v\u00f5i v\u00f5tma \u00fchendust hiiumaainvesteerimisklubi@gmail.com aadressil v\u00f5i k\u00fclastama nende lehte Facebookis.\u00a0<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Esimesed sammud on olulised<\/b><\/p>\n

Aira Toss ja Kristine Oago kuuluvad Hiiumaa Investeerimisklubisse. Nad m\u00f5lemad teavad, et edukas investeerimine p\u00f5hineb regulaarsusel ja j\u00e4rjepidevusel. Investeerimisteemast huvitatud hiidlastele soovitaksid nad klubiga liitumist k\u00fcll, sest seal saadud info abil saab hoida oma rahaasjad korras ja \u00f5ppida teiste kogemustest.<\/span><\/p>\n

Miks otsustasid liituda Hiiumaa Investeerimisklubiga?<\/b><\/p>\n

Kristine: Kui klubi loodi, tekkis hea v\u00f5imalus rahatarkust koguda.<\/span><\/p>\n

Olin paar aastat raamatuid ja blogisid sirvinud, enne kui Hiiumaa Investeerimisklubiga liitusin. Mulle meeldib, kuidas toetav keskkond ja sarnaselt m\u00f5tlevad inimesed aitavad fookust hoida.\u00a0<\/span><\/p>\n

Aira: Eks ikka sel p\u00f5hjusel, et see klubi tegutseb siin samas kodusaarel. Investeerimine on minu jaoks huvipakkuv valdkond ning mis tahes klubiline tegevus ongi ju selleks, et m\u00f5ttekaaslastega suhelda ja omavahel kogemusi vahetada. Me ju ise teeme valikud, kellega koos me oma vaba aega kasutame, minu jaoks on investeerimisklubi \u00fcritused kindlasti kvaliteetaeg.<\/span><\/p>\n

Kellel soovitaksid Hiiumaa Investeerimisklubiga liituda ja miks?<\/b><\/p>\n

Kristine: Rahatarkust jagatakse j\u00e4rjest rohkem ja loodan, et inimestesse tekitatud \u201crahast-ei-r\u00e4\u00e4gita\u201d tunne hakkab vaikselt kaduma. K\u00f5igil oleks vaja oma rahaaasjad korras hoida. Seega soovitan k\u00f5igile, keda teema k\u00f5netab.<\/span><\/p>\n

Aira: Klubiga liitumist soovitan k\u00f5igile, kel investeerimise vastu huvi. Ei ole oluline, kui suur v\u00f5i v\u00e4ike on investeerimisportfell, ega seda ju keegi ei k\u00fcsigi. Klubiliikmete omavahelises suhtlemisel ja k\u00fclalisesinejaid kuulates saab \u00f5ppida teiste inimeste vahetutest kogemustest.\u00a0<\/span><\/p>\n

Mis on olnud Sinu jaoks senini k\u00f5ige suurem avastus v\u00f5i \u00f5pikoht Hiiumaa Investeerimisklubi liikmeks olemise aja jooksul?\u00a0<\/b><\/p>\n

Kristine: Osad avastused tegin juba varem Kristi Saare raamatut lugedes, aga temaga kohtumine oli kindlasti kirgastav. Kristi kogemused ja teadmised maalisid tugeva emotsiooniga pildi sellest, mis v\u00f5ib juhtuda, kui j\u00f5utakse pensioniikka. See tundub noorele inimesele kauge teema. Eesm\u00e4rkide, kaasa arvatud pikaajaliste eesm\u00e4rkide, seadmine on investeerimise juures vast k\u00f5ige olulisem – tasub endalt k\u00fcsida, miks seda teha.\u00a0<\/span><\/p>\n

Aira: Mina loen isiklikult k\u00f5ige suuremaks kasuteguriks seda, et ajal, mil Eestis algas p\u00e4ris hoogne inflatsioon, r\u00e4\u00e4giti investeerimisklubis rahulikult ikkagi sellest, kuidas ka inflatsiooni olukorras edasi investeerida, mitte asuda raha lihtsalt \u00e4ra kulutama. Minule, kes ma olen n\u00e4inud \u00e4ra 1992. aasta rubla l\u00f5puaja h\u00fcperinflatsiooni, tekitas praegune inflatsioon esmalt natuke sarnaseid mustreid, aga t\u00e4nu klubile ei rakendunud need mustrid minu isiklikus finantsdistsipliinis.\u00a0<\/span><\/p>\n

Kuidas leidsid tee investeerimise juurde?<\/b><\/p>\n

Kristine: Kuna s\u00e4\u00e4stlik ja j\u00e4tkusuutlik m\u00f5tteviis ning tarbimine on mulle juba pikemalt tuttavad, siis arvan, et rahatarkuseni ja seej\u00e4rel investeerimiseni j\u00f5udmine on olnud selle sujuv j\u00e4tk.\u00a0<\/span><\/p>\n

Aira: Tee oli ammu teada, sellest on ju palju kirjutatud nii ajalehtedes kui raamatutes, aga oluline on sel teel esimesed sammud astuda. Minu puhul oli t\u00f5ukej\u00f5uks, et mu sugulased olid juba varem investeerimisega tegelemas ja eks nende jutte kuulates tuli arusaamine, et kaua ma ikka venitan, vaja on alustada. Esimesed aktsiad Balti b\u00f6rsil ostsin 2017. aastal.<\/span><\/p>\n

Keda pead investeerimismaailmas enda eeskujudeks?<\/b><\/p>\n

Kristine: Eeskujusid, keda igap\u00e4evaselt loeks v\u00f5i j\u00e4lgiks mul ei ole. K\u00f5ige enam on mind vast Kristi Saare t\u00f5ekspidamised k\u00f5netanud.\u00a0<\/span><\/p>\n

Aira: Otseseid eeskujusid ei ole, aga ma alati imetlen Kristi Saare kirge ja p\u00fchendumist inimestele investeerimise vajalikkuse selgitamisel.<\/span><\/p>\n

Mis on olnud siiani Sinu enda meelest Sinu edukaim investeering ja kuhu soovitaksid enda s\u00f5pradel investeerida?<\/b><\/p>\n

Kristine: Ma ei tookski edukaid v\u00f5i mitteedukaid investeeringuid v\u00e4lja. Arvan hoopis, et hea investeeringu aluseks on see, et sa usud sellesse, mida teed, ja see, et sa seda teed. Samuti m\u00e4ngib aeg kindlasti investeerimiste juures suurt rolli. Alles \u00f5ppides ja katsetades, on hea vast alustada investeerimist ettev\u00f5tetesse, mille klient Sa ise juba nagunii oled.<\/span><\/p>\n

Aira: Minu investeeringud on pikaajalised ja nende peamine eesm\u00e4rk on kindlustada parem hakkamasaamine pensionip\u00f5lves, seega praegu on vara veel \u00f6elda, milline investeering osutub parimaks. S\u00f5pradele ma investeerimissoovitusi ei jaga, ei pea ennast nii p\u00e4devaks, et hakata eksperti m\u00e4ngima valdkonnas, kus endal veel teadmised puudulikud.<\/span><\/p>\n

Kas pead investeerimise juures oluliseks regulaarselt investeerida? Kui jah, siis millise regulaarsusega ise investeerid?<\/b><\/p>\n

Kristine: Regulaarsus ja j\u00e4rjepidevus m\u00e4ngivad investeerimises suurt rolli, eriti kui eesm\u00e4rgid on pikaajalised.<\/span><\/p>\n

Aira: Jah, regulaarsus on oluline. Ise investeerin igal korral, kui on v\u00f5imalust osta \u00fche konkreetse ettev\u00f5tte aktsiaid, mis on praeguseks minu lemmikud. See v\u00f5imalus on tavaliselt kolm korda aastas.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Jaak Roosaare: Investeerimine aitab t\u00f5sta elustandardit<\/b><\/p>\n

Selleks, et investeerimismaailmas jalg ukse vahele saada, tuleks eelk\u00f5ige \u00fcle vaadata oma rahalised v\u00f5imalused. T\u00e4htsad on kaks k\u00fcsimust: kuidas saaks kasvatada oma tulusid ja kuidas kulusid alla saada.<\/span> Jaak Roosaare<\/b> \u00fctleb, et aeg-ajalt oma rahaasjades inventuuri tegemine aitab oma v\u00f5imalustest sotti saada.\u00a0<\/span><\/p>\n

2011. aastal, kui eesti krooni asendas euro, \u00f6eldi kodanikele, et euro ei t\u00f5sta hinda. Ometi oleme me t\u00e4na, v\u00f5ib \u00f6elda, et vaid 12 aastat hiljem olukorras, kus kroon v\u00f5rdub euro ehk j\u00f5udnud sellele tasemele, kus 2010. aastal 2 krooni ja 50 senti maksnud lasteajakiri \u201eMiki Hiir\u201c maksab t\u00e4na poes 2,50\u20ac.\u00a0<\/span><\/p>\n

Jaak Roosaare on mitme investeerimisteemalise raamatu autor, sealhulgas on tema n\u00f5uannetest kubisev \u201eRikkaks saamise \u00f5pik\u201c juba aastatega saanud kolm t\u00e4iendavat tr\u00fckki. Lisaks on Roosaare loomulikult ka ise investor ning 50% klubi \u00fcks loojatest.<\/span><\/p>\n

Roosaare \u00fctleb, et tema armastus numbrite ja raha ning selle \u00fcle arvepidamise vastu sai alguse juba lapsep\u00f5lvest, mil isa koostas talle kaustikusse tulude ja kulude \u00fclevaate, kuhu noor Jaak k\u00f5ik oma saadud taskuraha ja muud tulud kirja pani. Samamoodi tegi ta ka kuludega, nii et \u00fclevaade tema rahaasjadest oli juba siis v\u00e4ga selge. Roosaare \u00fctleb, et soovitab ka praegustele lapsevanematele, eriti neile, kelle laps tunneb numbrite vastu huvi, selline \u00fclevaade koostada, sest see annab t\u00f5en\u00e4oliselt indu ka tulevikus oma rahaasjadega paremini kursis olla.<\/span><\/p>\n

Roosaare toob v\u00e4lja, et investeerimisega rikkaks saamine ei ole mitte mingil juhul spurt, vaid ikkagi kannatlikkust n\u00f5udev maraton. Tema enda investeerimisteekond sai alguse juba 1999. aastal ja t\u00e4naseks on tema portfellis nii kinnisvara, laene kui ka aktsiaid, aga selleks, et j\u00f5uda t\u00e4nasesse punkti, on kulunud \u00fcle poole tema elust ehk \u00fcle 20 aasta. Seega on Jaagu soovitus, et investeerimisega tuleks pihta hakata noorelt ja r\u00e4\u00e4gib veel lisaks 72-reeglist, mis laias laastus annab aimu, millal investeeritud raha v\u00f5iks kahekordistuda. Reegli j\u00e4rgi tuleks 72 jagada tootlusega ning selle vastuseks on aastate arv, mille j\u00e4rgi raha kahekordistub. Ehk siis kui investeering on 8% tootlusega, siis selle v\u00e4\u00e4rtuse kahekordistamiseks l\u00e4heb aega 9 aastat.\u00a0<\/span><\/p>\n

N\u00e4ide, et t\u00e4naseks v\u00f5rdub kroon euroga, ilmestab Roosaare s\u00f5nul selgelt seda, kuidas niisama raha n\u00f6 sukas\u00e4\u00e4rde kogudes tekib sellest \u00fchel hetkel hoopis kahjum. \u201eSelleks, et oma elustandardit t\u00f5sta, peab kindlasti investeerima,\u201c on tema konkreetne soovitus.\u00a0<\/span><\/p>\n

K\u00fcll aga ei tasu investeerima hakata enne, kui sissetulekud on suuremad kui v\u00e4ljaminekud. Lisaks soovitab Roosaare tekitada eelnevalt endale rahaline turvatunne sellega, et ollakse teadlik oma rahalisest olukorrast \u2013 loodud on eelarve ehk n\u00e4ha on, kuhu raha peamiselt kulub. V\u00e4hemalt 10% oma sissetulekutest peaks s\u00e4\u00e4stma turvapuhvriks ehk kui sissetulek kontole laekub, siis makstakse sellest k\u00fcmnendik iseendale ootamatuteks kuludeks v\u00f5i m\u00f5ne eesm\u00e4rgi saavutamiseks. Sellele lisaks soovitab Roosaare ka \u00e4ra maksta oma laenud, mille intress on 8-10% v\u00f5i sellest suuremgi.\u00a0<\/span><\/p>\n

Enne aktsiaostu tasuks m\u00f5elda ka sellele, kui suure osa sissetulekutest s\u00e4\u00e4sta on v\u00f5imalik ehk paika peaks panema s\u00e4\u00e4stum\u00e4\u00e4ra. Roosaare soovitab, et see v\u00f5iks olla 15-50%. Pangakontol v\u00f5iks olla olemas ka kolme kuu rahavaru juhuks, kui peaks ootamatult tekkima t\u00f6\u00f6kaotus v\u00f5i muu olukord, mida ette n\u00e4ha ei oska.\u00a0<\/span><\/p>\n

Kui eelnevad sammud on astutud ning investeerimisstrateegiagi esialgse plaani saanud, soovitab Jaak enne aktsiate ostu veel l\u00e4bi lugeda ka neli raamatut: Seppo Saario \u201eKuidas ma investeerin b\u00f6rsiaktsiatesse\u201c, Philip A. Fisher \u201eTavalised aktsiad, tavatud kasumid\u201c, Peter Lynch \u201eOne Up on Wall Street\u201c ning Jaak Roosaare \u201eAktsiatega rikkaks saamise \u00f5pik\u201c. Nende raamatute p\u00f5hjal tekib investeerimishuvilisele ka tugevam teoreetiline baas ja samas annavad praktikute kogemustel p\u00f5hinevad lood kindlasti m\u00f5tteainet.<\/span><\/p>\n

Kasuliku nipina jagab Roosaare veel m\u00f5tet, et kui kuludest ja tuludest on \u00fclevaade olemas, siis tasub planeerida selle pilguga, et kulud kasvaksid tuludest aeglasemalt. Tema soovitus on, et elada tasub veidi alla selle piiri, mida tegelikult endale lubada saaks ja toob n\u00e4itena, et kui raha on tegelikult nii palju, et v\u00f5iks endale lubada \u00e4riklassi auto, siis tasub osta hoopis \u00fcks korralik keskklassi auto. Ka selle s\u00e4\u00e4stu saab ju hoopis tulevikku vaadates \u00e4ra investeerida.\u00a0<\/span><\/p>\n

Investeerimiseks on v\u00f5imalusi mitmeid \u2013 osta saab n\u00e4iteks aktsiaid ja kinnisvara v\u00f5i siis anda v\u00e4lja korraliku intressiga laenu. Aktsiaid \u00f5igel ajal ostes ei oota investorit mitte ainult v\u00f5imalik suur portfelli kasv, vaid aktsion\u00e4ridele makstakse \u00fcldjuhul ka dividende, mis on puhtalt investori passiivne tulu.\u00a0<\/span><\/p>\n

On selge, et loteriiga v\u00f5idavad meist v\u00e4hesed ja seet\u00f5ttu on alustava investori v\u00f5imalused tihtipeale piiratud. Roosaare jagab siinkohal enda soovitusi, kuidas ka madalama palga juures eelk\u00f5ige tulusid kasvatada, et s\u00e4\u00e4stmiseks rohkem raha jaguks. Tema esimeseks soovituseks on otsida v\u00f5imalusi parema palga saamiseks, olgu selleks siis enesearendamine, suurema vastutuse v\u00f5tmine praeguses t\u00f6\u00f6kohas v\u00f5i hoopis t\u00f6\u00f6andjavahetus. Teisena toob Roosaare v\u00e4lja, et p\u00f5hit\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt v\u00f5iks teha lisat\u00f6id ja hiidlaste peale m\u00f5eldes soovitab ta uurida v\u00f5imalusi suvekodude koristamiseks v\u00f5i halduseks ning ka lapsehoidmiseks. V\u00f5imalusel v\u00f5iks ka oma t\u00f6\u00f6andjalt k\u00fcsida lisatundide tegemist. Kolmanda variandina v\u00f5iks kaaluda ka ettev\u00f5tlust, n\u00e4iteks suvisteks \u00fcritusteks pakkuda hoovi peal renditavat suvemaja v\u00f5i korraldada Hiiumaa kaunis looduses matku v\u00f5i siis hoopis internetis midagi m\u00fc\u00fcgiks pakkuda.<\/span><\/p>\n

Kui Jaak Roosaarelt k\u00fcsida, kuhu ta eelk\u00f5ige investeerida soovitaks, eriti, kui rahaline panus ei ole sadades v\u00f5i tuhandetes eurodes, siis annab ta soovituseks investeerida oma II ja III samba indeksfondi ja seej\u00e4rel panna raha ka Omaraha keskkonnas 12-16% intressiga laenudesse.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Hiiu Leht<\/em>
\nLoo autor: Merilin Aug<\/em><\/p>\n

Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsiv\u00f5ime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rahatarkuse jagamise eesm\u00e4rgil loodud Hiiumaa Investeerimisklubi on Marin Vallikivi ja Kristina Halla eestvedamisel \u00fche hooaja t\u00e4naseks selja taha j\u00e4tnud. Vanuse m\u00f5ttes alles lapsekingades klubi liikmeskonda kuulub t\u00e4na napilt alla 300…<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":44223,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-44222","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44222","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44222"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44222\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":44235,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44222\/revisions\/44235"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/44223"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44222"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=44222"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=44222"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}