{"id":44173,"date":"2023-07-21T14:58:04","date_gmt":"2023-07-21T11:58:04","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=44173"},"modified":"2023-08-02T15:00:26","modified_gmt":"2023-08-02T12:00:26","slug":"metsakook-metsvaarikas-teab-head-isegi-juustele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/metsakook-metsvaarikas-teab-head-isegi-juustele\/","title":{"rendered":"Metsak\u00f6\u00f6k: Metsvaarikas teab head isegi juustele"},"content":{"rendered":"<p><span style=\"font-weight: 400;\">V\u00f5rratu metsvaarikas, k\u00fclluslike aromaatsete viljade kandja ning t\u00f5elise maitseelamuse pakkuja.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Hoolimata okkalistest vartest, mis siit-sealt kriipse-kraapse nahka s\u00fcvendavad, on see hullutavalt maitsvate marjadega taim nii vastupandamatu, et v\u00e4ike kriim k\u00e4sivarrel v\u00f5i jalal tundub seejuures t\u00fchine ning pigem \u2018\u2019vaeva\u2019\u2019 v\u00e4\u00e4rt olevat. Metsikutes oludes kasvanuna on metsvaarika maitse ning aromaatsus veelgi tugevam ning toitainesisaldus rikkalikum kui koduaia kultuursel s\u00f5saral. Arvatakse, et palju vaarikaid t\u00e4hendab kuiva suve.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Vaarikat peetakse lahkuse s\u00fcmboliks. On arvatud, et tema marjadest saadud punane mahl \u00e4ratab veres oleva energia, mis l\u00e4bi s\u00fcdame voolates kannab kehasse laiali armastust, toitaineid ning lahkust.\u00a0\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Metsvaarikas eelistab kasvuks l\u00e4mmastikurikast mulda ning palju-palju valgust! Kasvamas v\u00f5ime kohata teda suurte populatsioonidena raiesmikel, lagendikel, metsa \u00e4\u00e4rtes ning ka kraavides. S\u00e4ilitamiseks korjatakse nii marju, noori lehti, v\u00f5rseid kui ka juuri. Esimesel aastal sirgunud v\u00f5rsed suunavad kogu energia tugevate juurte kasvatamiseks, et juba j\u00e4rgmisel aastal meid maitsvate viljadega kostitada! Parim aeg lehtede korjamiseks on juunis-juulis kui vaarikas \u00f5itseb. Korjeks sobivad enim esimese aasta taimedelt sirguvad lehed. Marjad valmivad juulis-augustis.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Vaarikamarjades leidub nii erinevaid B-grupi vitamiine, C-vitamiini, kiudaineid, antioks\u00fcdante, kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi kui ka rauda. Marjad m\u00f5juvad janukustutavalt, rahustavalt, s\u00f6\u00f6giisu t\u00f5stvalt ning ainevahetust ja seedimist soodustavalt. Lisaks on nad oksendamis- ning p\u00f5letikuvastase ja valuvaigistava toimega.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Lehtedes sisalduvad C-, A-, ja E-vitamiin, fosfor, magneesium, kaltsium, raud, kaalium, erinevad antioks\u00fcdandid ning palju muud! Vaarikalehtedest valmistatud tee m\u00f5jub pea-, menstruatsiooni- ning k\u00f5huvalu vaigistavalt. Omistatakse talle ka v\u00e4simust, k\u00fclmetushaigusi ning kehvveresust leevendavat toimet! Vaarikate k\u00f5rge puriinisisalduse t\u00f5ttu ei soovitata neid tarvitada podagra ning neerup\u00f5letike p\u00f5dejatel.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Metsiku vaarika marjade maitses saavad kokku v\u00e4rske mahlane magusus \u00fcheskoos tasakaalustava kerge hapukusega. Puudu ei j\u00e4\u00e4 ka v\u00e4ike kr\u00f5mps element pisikeste seemnete n\u00e4ol. See on midagi nii eksklusiivset, et suuremas osas leiab see mari v\u00e4rskelt nopituna tee otse suhu, mitte potti v\u00f5i purki! K\u00fcll aga sobib ta imeliselt toormoosiks pannkookidele v\u00f5i pudru peale. Marjaseks lisandiks muffinitesse, kookidesse, magustoitudesse v\u00f5i ka imeliseks v\u00e4rskendajaks smuutidesse, sorbetti v\u00f5i \u0161okolaadik\u00fcllasesse vahtu.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Vaarikalehtedest valmistatud t\u00f5mmisega juukseid loputades taastub nende tume v\u00e4rv. K\u00fclma t\u00f5mmist saab kasutada kui n\u00e4ovett v\u00f5i tupsutada sellega raskesti paranevaid haavu. T\u00f5mmisega niisutatud vatitups aseta silmalaugudele paistetuse leevendamiseks.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">\u00d5rnalt muljutud vaarikalehti v\u00f5i lehemahla m\u00e4\u00e4ri kriimustustele, vistrikele v\u00f5i haavanditele ning j\u00e4ta toimetama v\u00e4hemalt 20 minutiks. Ravitoimeks korda protsessi kuni 3 korda.<\/span><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">HOMMIKUEINE VAARIKATEGA<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">M\u00f5nusaks hommikuseks v\u00e4rskendavaks k\u00f5hut\u00e4iteks valmista<\/span><i><span style=\"font-weight: 400;\"> chia<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\">-magustoit vaarikatega! Selleks nopi peot\u00e4is v\u00e4rskeid metsvaarikaid ning pressi need kausis kahvliga pudruks. Lisa umbes 100 ml kookoskreemi, 1 supilusikat\u00e4is <\/span><i><span style=\"font-weight: 400;\">chia<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\">-seemneid ning purustatud v\u00e4rsket piparm\u00fcnti. Magususeks lisa vastavalt maitsele vedelat mett v\u00f5i agaavisiirupit, hapukuseks veidi laimimahla. Sega k\u00f5ik omavahel l\u00e4bi, vala klaasi ning aseta v\u00e4hemalt tunnikeseks k\u00fclma. Serveri v\u00e4rskete vaarikate, piparm\u00fcndi ning lavendli\u00f5itega!<\/span><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><em>Hiiu Leht<\/em><br \/>\n<em>Loo ja foto autor: Kaisa K\u00e4\u00e4ramees<\/em><\/p>\n<p><em>Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsiv\u00f5ime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>V\u00f5rratu metsvaarikas, k\u00fclluslike aromaatsete viljade kandja ning t\u00f5elise maitseelamuse pakkuja.\u00a0 Hoolimata okkalistest vartest, mis siit-sealt kriipse-kraapse nahka s\u00fcvendavad, on see hullutavalt maitsvate marjadega taim nii vastupandamatu, et v\u00e4ike kriim k\u00e4sivarrel&hellip;<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":44174,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-44173","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44173","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44173"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44173\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":44178,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44173\/revisions\/44178"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/44174"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44173"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=44173"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=44173"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}