{"id":44100,"date":"2023-07-28T09:45:12","date_gmt":"2023-07-28T06:45:12","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=44100"},"modified":"2023-08-02T10:03:00","modified_gmt":"2023-08-02T07:03:00","slug":"kuidas-ma-siia-sattusin-taastulek-lapsepolve-imedemaale","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/kuidas-ma-siia-sattusin-taastulek-lapsepolve-imedemaale\/","title":{"rendered":"Kuidas ma siia sattusin: Taastulek lapsep\u00f5lve imedemaale"},"content":{"rendered":"

Tiit Maran valis Hiiumaa esmalt elupaigaks naaritsatele ning m\u00f5ne aja p\u00e4rast tuli ka ise j\u00e4rgi.\u00a0<\/span><\/p>\n

Paark\u00fcmmend aastat tagasi tundis \u00f6koloog ja looduskaitsebioloog, endine Tallinna Loomaaia direktor ja n\u00fc\u00fcdne Riigikogu liige Tiit Maran, et tal on Hiiumaal oma kohta vaja. Otsis veidi ja leidiski \u00fche olematuks lagunenud popsikoha.\u00a0<\/span><\/p>\n

\u201cMa k\u00e4in Tallinnas t\u00f6\u00f6l,\u201d kinnitab Tiit, et peab oma elukohaks ikkagi saart, kus elab ka paarsada naaritsat, mille Hiiumaale toomine on kindlasti tema elut\u00f6\u00f6.\u00a0<\/span><\/p>\n

K\u00f5ik algas kaugelt enne seda, kui Tiidu ellu tulid naaritsad. Aasta oli siis 1973. Tema filimioperaatorist isa Rein Maran tuli Kalestesse tegema filmi \u201cV\u00e4rvilised unen\u00e4od\u201d. Toona 13-aastane Tiit k\u00e4is nagu ikka isaga kaasas. Ta \u00fctleb, et kuigi Tallinnas s\u00fcndinud, ei pea ta ennast t\u00e4iskohaga linnavurleks, sest loodusfilme teinud isaga k\u00e4idi Eestimaa risti-p\u00f5iki l\u00e4bi.\u00a0<\/span><\/p>\n

Toonast Hiiumaa-kogemust nimetab Tiit m\u00fcstiliseks. \u201cSee oli nagu \u201cAlice Imedemaal\u201d maailm,\u201d meenutab Tiit. \u201cKohalikud elanikud, kadakad, karjamaad.\u201d K\u00f5pu poolsaar oli toona piirivalve poolt rangelt valvatud ja veelgi eraldatum koht. Ta m\u00e4letab, et n\u00e4iteks Ristna tippu filmima ei lastudki.\u00a0<\/span><\/p>\n

Tiit meenutab \u00fche ereda hetkena, kuidas avanes vaatepilt kahest p\u00f5llust: \u00fcks rukkililledest sinine, teine moonidest punane. See p\u00f5ld on tema s\u00f5nul ka filmis j\u00e4\u00e4dvustatud. Seda, et toonase lapsep\u00f5lve imedemaaga kunagi tihedam side tekib, ei osanud ta arvatagi. Filmimised tehtud, mindi mandrile tagasi.\u00a0<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Kodu naaritsatele<\/b><\/p>\n

\u00dclikooli ajal k\u00e4is Tiit enda s\u00f5nul siinsetel laidudel seiklemas, kuid tihedam Hiiumaal k\u00e4imine sai alguse 25 aastat tagasi, kui naaritsa asustamiseks hakati eelt\u00f6\u00f6d tegema ja uurima, kas selline projekt oleks v\u00f5imalik. Saar sai risti-p\u00f5iki l\u00e4bi uuritud ja kohalikega suheldud. Kohalike abiga prooviti ka loodusest v\u00e4lja p\u00fc\u00fcda naaritsa konkurentliiki minki, kes siinsest kasvandusest oli metsa pagenud ja seal oma elu hakanud elama. Tiit meenutab, et kohalikega olid suhted head. \u201cMulle meeldis hiidlaste suhtumine, mis oli umbes nii, et see meile midagi hullu ei t\u00e4henda – las lollid teevad, mis tahavad,\u201d naerab Tiit ja r\u00e4\u00e4gib kuidas kohalikele sai palju seletatud, mida nad tahavad teha ja kuidas see k\u00f5ik k\u00e4ib. \u201cV\u00f5ttis aega, aga mulle tundub, et praeguseks on see asi ikka omaks v\u00f5etud.\u201d<\/span><\/p>\n

Hiidlastega minkide v\u00e4ljap\u00fc\u00fcdmine siiski eba\u00f5nnestus. Tiit ei j\u00e4tnud jonni ja kutsus Valgevenest Hiiumaale oma s\u00f5bra – bioloogiadoktori, kel varasemast elust salak\u00fcti kogemused. Mees sai k\u00e4tte 53 minki ja sisuliselt p\u00fc\u00fcdis saare t\u00fchjaks. Maran seletab, et kuigi kohalikud tundsid olusid, ei osanud nad arvestada loomade k\u00e4itumisega. Valgevenelane oskas aga just k\u00e4itumise ja olud kokku viia.\u00a0<\/span><\/p>\n

Mingid k\u00e4es, hakati naaritsaid saarele asustama ja aastad 2000-2016 olid koos kaaslastega t\u00e4is aktiivset v\u00e4lit\u00f6\u00f6d, see t\u00e4hendas pikki perioode Hiiumaal viibimist. \u201cVahepeal me m\u00f5tlesime, et ilmselt tunneme Hiiumaad palju paremini kui hiidlased, sest me olime k\u00f5ik ojad ja j\u00f5ed risti-r\u00e4sti l\u00e4bi k\u00e4inud nii palju kui v\u00f5imalik,\u201d meenutab Tiit, \u201ckogu see t\u00f6\u00f6 oli nagu ameerika raudtee, \u00f5nnestumiste m\u00f5ttes ikka \u00fcles ja alla\u201d.\u00a0<\/span><\/p>\n

T\u00e4naseks elavadki naaritsad looduslikus keskkonnas ainult Hiiumaal, varsti loodetakse elupaiku laiendada ka Saaremaale. Taoline naaritsate elupaik on ainulaadne ka kogu Euroopas. Tiit \u00fctleb, et praegu v\u00f5iks Hiiumaa populatsiooni suuruseks lugeda 60-200 naaritsat. Vangistuses s\u00fcndinud loomi t\u00e4na enam ojade-j\u00f5gede kallastel pole, sest k\u00f5ik on s\u00fcndinud ja kasvanud Hiiumaal.<\/span><\/p>\n

Neil naaritsaga seotud aastatel tekkiski Tiidul tunne, et Hiiumaal oleks vaja ka oma kohta. R\u00e4\u00e4kis oma m\u00f5ttest tuntud hiidlasele Agu Takisele, kes oskas ta juhatada T\u00f5rvaahju kohani. P\u00f5lenud taluasemest hakkas Tiit uut kohta \u00fcles ehitama. Alguses elas telgis, polnud elektrit ega vett. Aastatega on kerkinud maja, mida Tiit nimetab naerdes majaks, kus on tehtud k\u00f5ikv\u00f5imalikud parandamist vajanud ehitusvead. \u201cMa ei ole selles suhtes nagu suvehiidlane, sest kui ma ikka saan, siis olen ma siin ka s\u00fcgisel, talvel ja kevadel. K\u00f5ik n\u00e4dalavahetused, kus v\u00e4hegi v\u00f5imalik, tulen ma siia \u00e4ra,\u201d r\u00e4\u00e4gib ta ja \u00fctleb, et kui enam linnas t\u00f6\u00f6l ei pea k\u00e4ima, k\u00fcllap tulebki ta Hiiumaale \u00e4ra.\u00a0<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Kuskil on piir\u00a0<\/b><\/p>\n

Seda m\u00fcstikat, mida Tiit lapsep\u00f5lves Hiiumaal koges, enam loomulikult ei ole. Seda lihtsal ja m\u00f5istetaval p\u00f5hjusel, et k\u00f5ik meie \u00fcmber on muutunud. Saar on muutunud, inimesed ja kogu \u00fchiskond on muutunud. Hiiumaa on avatud ja siin k\u00e4ib palju inimesi. Tiit \u00fctleb, et sellest avatusest ja rahvaste voorimisest on saar kindlasti v\u00f5itnud, aga ka kaotanud. \u00dchelt poolt saare majandusele kasulik, teisalt ikkagi m\u00f5ningane surve keskkonnale. Ta tunnistab, et kuigi inimeste teadlikkus loodushoiust on suurenenud, tuleb rannast ikkagi kellegi j\u00e4rgi pr\u00fcgi koristada.\u00a0<\/span><\/p>\n

\u201cMul on nagu p\u00f5hiline mure, et saarelist identiteeti ja iseolemist \u00e4ra ei rikutaks,\u201d arutleb ta. \u201cMulle tundub, et siin kangesti tahetakse, kuidas Hiiumaa oleks Tallinn. Aga kui Hiiumaal on Tallinn, siis ta ongi Tallinn, mitte enam Hiiumaa.\u201d<\/span><\/p>\n

Tiidu s\u00f5nul ei pruugi me ise alati aru saada, milliste v\u00e4\u00e4rtuste keskel elame. Ta r\u00e4\u00e4kis loo \u00fchest kreeklasest, kes Hiiumaal k\u00e4ies oli vaimustuses vaikusest. Kord katkestasid selle noored, kes t\u00fcmpsu saatel pidu pidasid. Mees oli l\u00e4inud muidugi neile selgitama, et nad vist ei saa aru, mis neil olemas on ja miks peab seda rikkuma. \u201cSee on selline asi, mida paljudes maailma kohtades enam pole\u201d \u00fctleb Tiit ja nendib, et tema ei taha ka \u00f6elda, kust turismi puhul see piir hea ja halva vahel jookseb.\u00a0<\/span><\/p>\n

Naaritsatega, kes Tiidu Hiiumaale t\u00f5id, tegeleb ta senini, aga mitte nii aktiivselt. Ojade kallastel k\u00e4ies tunneb, et v\u00e4lit\u00f6\u00f6tajana on ta rooste l\u00e4inud. V\u00e4lit\u00f6\u00f6 vajab pidevat praktikat. \u00dctleb, et 63. eluaasta juures peab hakkama noorematele t\u00f6\u00f6d \u00fcle andma ja tegijaid jagub. Hiiumaa naaritsatega seotult on kaitstud n\u00e4iteks neli doktorikraadi, magistritest r\u00e4\u00e4kimata.\u00a0<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Hiiu Leht<\/em>
\nLoo ja foto autor: Raul Vinni<\/em><\/p>\n

Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsiv\u00f5ime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tiit Maran valis Hiiumaa esmalt elupaigaks naaritsatele ning m\u00f5ne aja p\u00e4rast tuli ka ise j\u00e4rgi.\u00a0 Paark\u00fcmmend aastat tagasi tundis \u00f6koloog ja looduskaitsebioloog, endine Tallinna Loomaaia direktor ja n\u00fc\u00fcdne Riigikogu liige…<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":44101,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-44100","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44100","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44100"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44100\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":44111,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44100\/revisions\/44111"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/44101"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44100"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=44100"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=44100"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}