{"id":44049,"date":"2023-07-21T16:34:23","date_gmt":"2023-07-21T13:34:23","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=44049"},"modified":"2023-08-01T16:37:31","modified_gmt":"2023-08-01T13:37:31","slug":"kolm-hiiukeelset-sona-mida-voiks-osata","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/kolm-hiiukeelset-sona-mida-voiks-osata\/","title":{"rendered":"Kolm hiiukeelset s\u00f5na, mida v\u00f5iks osata"},"content":{"rendered":"

Hiiu keelt r\u00e4\u00e4givad saarel elavad ja saarelt p\u00e4rit hiidlased enamal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral k\u00f5ik. Hiiu keel hakkab k\u00fclge. Kirjakeele laastav m\u00f5ju on muidugi meiegi keelekasutusele oma j\u00e4lje j\u00e4tnud, aga p\u00f5line keel elab edasi. Nagu paljude muudegi n\u00e4htusega, on hiiu keel seestpoolt suurem kui v\u00e4ljast paistab. <\/span>Keeleteaduslikult<\/span> on tegu <\/span>eesti keele<\/span> saarte murde<\/span> Hiiumaa murrakur\u00fchmaga, mis omakorda jaguneb L<\/span>\u00e4\u00e4ne-Hiiu<\/span> (<\/span>Emmaste<\/span> ja <\/span>Reigi murrak<\/span>) ja I<\/span>da-Hiiu<\/span> (<\/span>P\u00fchalepa<\/span> ja <\/span>K\u00e4ina murrak<\/span>) r\u00fchmaks.<\/span><\/p>\n

Keeleteadlane <\/span>Paul Kokla<\/b> uuris hiiu keelt kogu oma elu, eks hiidlasena oli see talle ka v\u00e4ga s\u00fcdamel\u00e4hedane. 2015. aastal tuli tr\u00fckist Paul Kokla elut\u00f6\u00f6: \u201cHiiu s\u00f5naraamat\u201d. Ise on ta \u00f6elnud, et hiiu keele omap\u00e4ra on selle foneetikas. Hiidlane ei p\u00fc\u00fcagi k\u00f5iki h\u00e4\u00e4likuid \u00fcliselgelt v\u00e4lja \u00f6elda – kuuled midagi \u00e4 ja e vahepealset, saarte rahvale omaselt l\u00e4heb veidi sassi \u00f5 ja \u00f6. Hiiu keele laulev intonatsioon muudab k\u00f5ne aga erip\u00e4raselt voolavaks ja nauditavaks.<\/span><\/p>\n

K\u00fcsisin asjatundlike keelekasutajate k\u00e4est, mis v\u00f5iks olla neile endile k\u00f5ige lemmikum v\u00f5i t\u00e4henduslikum s\u00f5na hiiu keeles.\u00a0<\/span><\/p>\n

Vastab Hiiumaa G\u00fcmnaasiumi eesti ja soome keele \u00f5petaja <\/span>Tiiu Heldema<\/b>, kes ise on p\u00e4rit Keedika k\u00fclast L\u00e4\u00e4nemaalt, aga juba mituk\u00fcmmend aastat Hiiumaal elanud. \u201cMinu jaoks tunnuslik s\u00f5na \u201c<\/span>lappima<\/span><\/i>\u201d. N\u00e4iteks \u201cpuid lappima\u201d v\u00f5i \u201criideid kokku lappima\u201d. See on iseenesest meeldiv v\u00e4ljend, mida minu \u00f5pilased t\u00e4iesti loomulikult kasutavad\u201d, \u00fctleb Tiiu. \u201cPuude lappimine on korda n\u00f5udev t\u00f6\u00f6, minul seostub \u201clappimine\u201d just korra loomisega. Vaevalt et lapsed riiete lappimisest kui parandamisest midagi teavad\u201d, s\u00f5nab Tiiu. Mandri keelde t\u00f5lgituna t\u00e4hendab \u201cpuude lappimine\u201d k\u00fcttepuude riita ladumist.<\/span><\/p>\n

N\u00e4itleja <\/span>Margus Tabor<\/b>, p\u00e4ritolult ja hingelt hiidlane eelk\u00f5ige t\u00e4nu Mammale, pakkus lemmikuteks s\u00f5nadeks neid, mis v\u00e4ljendavad midagi inimlikku. \u201cNeed pole nii \u00f6elda \u201csirged s\u00f5nad!\u201d \u00fctleb Margus. <\/span>Kr\u00e4nkima <\/span><\/i>ehk ringi koperdama; <\/span>L\u00e4dri <\/span><\/i>on t\u00f5lkes eesti keelde logisev; <\/span>Pr\u00e4kkima <\/span><\/i>t\u00e4hendab vusserdama. Kes tahab Marguse meenutusi oma lapsep\u00f5lve Mammast pikemalt kuulata, saab minna Tuuletorni ehedalt sisse seatud k\u00f6\u00f6ki ja ekraanilt osa saada muhedast Marguse jutustusest.<\/span><\/p>\n

J\u00e4rvi Kokla<\/b>, “Hiiu keele raamandu” autor, kes on t\u00f5lkinud Heli Laaksose edelasoome murdes luuletusi hiiu keelde, \u00fctleb: \u201dHuvitav on see, kui palju on hiidlastel s\u00f5nu, mis t\u00e4histavad lobisemist ja t\u00fchja jutu ajamist\u201d. “Hiiu s\u00f5naraamatus” leiduvad n\u00e4iteks <\/span>pl\u00e4disema, pl\u00e4drama, kl\u00e4drama, pl\u00e4terdama, p\u00e4rnama, ploogama, hablama, hoblama, jablama, j\u00e4blama, \u00e4blma, h\u00fcuma, \u00f6uma<\/span><\/i>. \u201cLiigset lobisemist ja pl\u00e4ra ajamist ei peetud heaks tooniks\u201d, s\u00f5nab J\u00e4rvi. Seda kinnitavad laused, kust murdeuurijad need s\u00f5nad v\u00e4lja noppinud on: <\/span>sant mood, kogu aeg pl\u00e4disevad<\/span><\/i> (Phl),<\/span> \u00e4ra tule siia j\u00e4lle pl\u00e4drama<\/span><\/i> (Emm),<\/span> ta pl\u00e4terdas sii m\u00fctu tundi <\/span><\/i>(Phl), <\/span>laps, sa \u00e4ra p\u00e4rna nii palju <\/span><\/i>(Emm), <\/span>seda hoblamist \u00e4i j\u00f6ua mitte \u00e4ra kuuldegid<\/span><\/i> (Phl),<\/span> nad j\u00e4blast sii terve \u00f6htu maha<\/span><\/i> (Phl), <\/span>see kl\u00e4drab nii palju<\/span><\/i> (Rei),<\/span> \u00fcus sii terve \u00f6htu, t\u00fcitas \u00fcsna ee <\/span><\/i>(Phl),<\/span> ah, ta ploogab, iga ta \u00f6igust r\u00e4\u00e4gi <\/span><\/i>(Rei).<\/span><\/p>\n

Milline oli aga Paul Kokla enda lemmiks\u00f5na, katsume selgusele saada tema t\u00fctre <\/span>T\u00fc\u00fcne Vaikla<\/b> kaudu. \u201cJ\u00e4tku leiba ikka sooviti ja siis vastus \u2014<\/span> j\u00e4tk hee<\/span><\/i> \u2014 oli tavap\u00e4rane\u201d, \u00fctleb T\u00fc\u00fcne. \u201cVeel meenuvad isa r\u00e4\u00e4kimistest sellised s\u00f5nad nagu <\/span>j\u00fcrjeenid, j\u00f6rm, t\u00fcrk<\/span><\/i>\u201d.\u00a0<\/span><\/p>\n

Kas sa tead, mis on t\u00fcrk?<\/span><\/p>\n

T\u00fcrk t\u00e4hendab hiiu keeles k\u00e4bi.\u00a0<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Hiiu Leht<\/em>
\nLoo autor: Reet Kokovkin<\/em><\/p>\n

Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsiv\u00f5ime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hiiu keelt r\u00e4\u00e4givad saarel elavad ja saarelt p\u00e4rit hiidlased enamal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral k\u00f5ik. Hiiu keel hakkab k\u00fclge. Kirjakeele laastav m\u00f5ju on muidugi meiegi keelekasutusele oma j\u00e4lje j\u00e4tnud, aga p\u00f5line…<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":44050,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-44049","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44049","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44049"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44049\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":44054,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44049\/revisions\/44054"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/44050"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44049"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=44049"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=44049"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}